Narva ootab ärevalt väidetava allmaailmaliidri Anton Letshitski edasist saatust , Vägistajast Narva üheks peremeheks, Erastamiskonsultant, Maksustamine, Kapo operatsioon, Grupp vahi all, Tulekahju Tartu linnaäärses bensiinijaamas, Voolikuid on varemgi paa

TOOMAS MATTSON

Tallinna ringkonnakohus ei vabastanud eile vahi alt narvalast Anton Letshitskit, keda kaitsepolitsei nimetab Narva ühe mõjuvõimsaima kuritegeliku grupeeringu liidriks. Üldse on praegu vahi all selle grupeeringu neli liiget. Letshitski grupeering tegeles kaitsepolitsei väitel väljapressimise, maksudest kõrvalehoidmise, kelmuse ja palju muu seadusevastasega. Kaitsepolitsei andmeil saabus Anton Letshitski Eestisse Narva 1982. aastal, lõpetamaks niiöelda vabakäiguvangina vägistamise eest mõistetud karistuse kandmist. 1974-82 oli ta Lätis vangis alaealise vägistamise eest. Kohus määras talle toona karistuseks kümme aastat vabadusekaotust, millest ta istus kinnises vanglas 8 aastat.

Kuna ta on meistersportlane poksis ja suurepärases füüsilises vormis, siis oli see üks trumpe, mis aitas tal tõusta üheks allmaailmaliidriks. Tema mõjupiir ulatus Sillamäeni.

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Mati Erik rääkis, et alguses kogus Letshitski enda ümber kuritegeliku seltskonna, kes tegeles väljapressimisega, kuni jõudis kätte metallikaubanduse hiilgeaeg.

«Kui tuli metalliaeg, siis püüdis ta igati leida niiöelda oma-inimesi piiril, linnavalitsuses ja mingil määral ka õiguskaitseorganites. Ise ta metalliäri otseselt ei ajanud, kuid kogu Narva piirkonna kaudu Venemaaga käiv metallikaubandus oli tema kontrolli all. Tal oli ülevaade kogu Narva kaudu sisse tulevast metallist ja metallikaupmehed maksid Letshitskile lasti turvamise ja lihtsamalt üle piiri saamise eest andamit,» selgitas Erik.

Letshitski grupeeringu mehed kindlustasid tema sõnul metallikoormate turvalise jõudmise Narva ja turvalise tee Tallinnani. Mati Erik nentis, et metalliäri teel teenis Letshitski põhikapitali. Ise ta otseselt vägivalda ei tarvitanud ja kohapeal välja pressimas ei käinud, sellega tegelesid tema grupeeringu liikmed.

«Ta pööras tähelepanu rohkem kinnisvara soetamisele. Tema lähedased kaaskondlased ostsid Narvas kortereid ja kaubandusettevõtteid, putkasid ja toiduainetekauplusi. Võib öelda, et Narvas ei toimunud ilma Antoni teadmata sisuliselt midagi, ta ütles neis oma kaaluka sõna, kellele midagi võib erastada,» rääkis Erik.

Küsimusele, milline oli mõjumehhanism, mille kaudu Letshitski neid protsesse mõjutas, vastas Erik, et küllap inimeste kaudu.

«Me oletame, et raha paneb rattad käima ja kui on vajalikud inimesed omavalitsuses, politseis, piirivalves ja tollis, siis mida veel vaja on,» sõnas ta.

Mati Erik selgitas, et kui keegi tahtis erastada mingit objekti, siis tuldi tema juurde ja pakuti, et saad selle, kuid kindla summa eest. Kui asi toimus ja paar kuud oli möödas, siis tuldi uuesti ja tuletati abi meelde ning selgitati, et tänutäheks on nüüd aeg tulu ka nendega jagada. Tavalise müügiputka maks oli kuus umbes 5000 krooni, suuremal toidupoel tuli arvestada ehk isegi 30 000 krooniga. Grupeeringul olnud hea ülevaade käibest ja vastavalt sellele küsiti ka raha.

Lisaks ettevõtetele, mis niiöelda erastamisabi kaudu Letshitski grupeeringu mõju alla sattusid, oli veel firmasid, kus Letshitski või tema lähikondlased olid kas otse või variisikute kaudu osanikeks ja mille tegevusampluaa oli väga lai, nagu näiteks Lux ja Kozlov & Co.

Kaitsepolitsei andmeil on neil firmadel kokku maksuvõlgu umbes kümme miljonit krooni.

Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl rõhutas, et Narva kõrgem juhtkond ei ole asjasse segatud ja et nendest on asjas tunduvat abi olnud.

«Narvas on teatud ootusärevus, inimesed loodavad, et asi läheb nii nagu minema peab, kuid samas on nad veel ka hirmul, et järsku pöörab asi tagasi ja siis on veel hullem,» nentis Jüri Pihl.

Mati Erik leidis, et inimestel ei maksaks siiski karta, kuna kaitsepolitsei tagab tunnistajate anonüümsuse nii uurimise käigus kui ka hiljem kohtus.

Siiani on grupeeringu läbi kannatanuist tunnistusi andnud inimesi juba kümnetes.

Anton Letshitskil oli hea side teiste gruppidega, samuti selliste tipptegelastega nagu Boriss Malinovski ja Nikolai Tarkanov. Sidemed olid ka Venemaal. Kaitsepolitseisse on laekunud operatiivinformatsiooni Narva kohta juba pikemat aega. Peadirektor Mati Eriku sõnul seadis kaitsepolitsei Letshitski grupeeringu likvideerimise üheks prioriteetidest juba möödunud aasta septembris. Teatud firmasid asus kontrollima maksuamet.

28. veebruari hommikul kell7 saabusid kaitsepolitsei grupid kohale ja pidasid kahtlustatavana kinni kaks Letshitski grupi liiget ning hommikupoolikul firma Lux kontoris ka Anton Letshitski enda. Mingit vastupanu ta ei osutanud.

«Ta paistis lootvat, et tema advokaadi saabumisega kõik laheneb. Ta ei arvanud, et ta viiakse Tallinna,» ütles üks kaitsepolitseinik, kes operatsioonis osales.

Uurija andmeil leiti Letshitski juurest ka relvi, kuid kõigil neil oli ametlik luba. Relvade hulgas olid optilise sihikuga karabiin, püstol Beretta, jahirelv ja väiksekaliibriline optilise sihikuga vintpüss.

1994. aasta augustis otsis kaitsepolitsei läbi Letshitski kindlustalu Vaivaras. BNSi andmeil leiti tema juurest kuus püssi, kolm püstolit ja 540 püstolipadrunit. Sama ajal otsis kaitsepolitsei läbi ka Igor Gabla talu.

Kuna kohus leidis, et Letshitskil olid relvad seaduslikult ja politsei loal, siis mõisteti ta täiesti õigeks ja sai relvad tagasi.

Mati Eriku sõnul forsseeris möödunudkuist operatsiooni juhtum, kus võeti ühe ärimehe abikaasalt ebaseaduslikult vabadus eesmärgiga tema mehelt mingi raha kätte saada.

«Naine pääses põgenema ja raha ei makstud. See vabaduse võtmine käis Anton Letshitski käsul, kuid ise ta selle teostamises ei osalenud,» sõnas Erik. Praegu on vahi all neli grupeeringu liiget. Letshitskit on kohus lubanud vahi all hoida kaks kuud. Teda süüdistatakse esialgu väljapressimises ja kelmuses.

Kolmeks kuuks on kohus sanktsioneerinud Andrei Konopljovi ja Jevgeni Kozlovi vahi all pidamise. Konopljovi süüdistatakse ebaseaduslikus vabaduse võtmises ja Kozlovi maksudest kõrvalehoidmises ja väljapressimises.

Tagaotsitavaks on kuulutatud Igor Gabla (kelmus, väljapressimine) ja Juri Judin (väljapressimine, maksudest kõrvalehoidmine).

Üks isik, kelle nime uurimise huvides ei avaldata, on vahi all kolmeks kuuks ja ühe vabastas kohus vahi alt perekondlikel põhjustel.

Kõiki vahi all olijaid hoitakse Tallinnas.

Kaitsepolitsei andmeil ei ole Letshitski grupi tuumiku vahistamine veel toonud kaasa mõjupiirkondade ümberjaotust, sest oodatakse ära kohtu lõplik otsus.

BNSi teatel on Narvas veel üks tugev grupeering, mida juhib Vladimir Fjodorov, kelle hüüdnimeks on Lendur.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

JAAN VÄLJAOTS

Autojuht, kes unustas bensiinipüsoli oma auto paaki, tõmbas bensiinijaamast välja sõitma hakates tankuri pikali. Lahti murdunud torudest välja voolanud bensiin süttis juhuslikust sädemest. Kahe pulberkustutiga suutsid tankla töötaja ja autojuht põlengule kümmekonna minutiga piiri panna.

Väikse kastiga kollase Mercedese juht oli neljapäeva õhtul mõned minutid pärast kella poolt kümmet tulnud tankima Võru tänava lõpus linnapiiril asuvasse Alexela silte kandvasse bensiinijaama. Mees torkas bensiinipüstoli paaki, astus tanklasse sisse, maksis 20 liitri bensiini eest, ostis ka mootoriõli ning suundus tagasi auto juurde.

«Auto juures hakkasin kohe õli mootorisse valama. Kui see tehtud, panin kapoti kinni, arvasin, et sellega on asi korras, ja istusin rooli,» rääkis bensiinipüstoli paaki unustanud 34-aastane Ivar.

«Auto hakkas ära sõitma, kui järsku käis jurakas ja kohe oli ka leek üleval,» rääkis tanklas tööl olnud noormees. Arvatavalt võis säde tekkida puruks rebitud elektrijuhtmest või metalli kriipimisel vastu betooni.

Pikalirebitud leegitsev bensiinitankur lohises voolikutpidi autole järele, betoonrinnatisest, kus tankur oli seisnud, turritas purunenud torujupp, millest voolas põlevat bensiini.

Tanklatöötaja ja autojuhi kiiret tegutsemist on kiitnud nii tuletõrjujad kui tankla omanikud. Autojuht lohistas põleva plekikosu teeäärsesse lumevalli, tanklaoperaator lülitas välja elektri, keeras bensiinimahuti kraani kinni ja hakkas pulberkustutiga tuld kustutama. Hilisõhtuse rabelemise kinnituseks võis eile hommikul näha tahmunud laiku tanklaväljakul, tankurist alles jäänud kõrbenud plekikosu teeäärses lumevallis ja tühja tule-kustutihoidjat tankla seinal.

Autojuhi sõnul oli täpselt teise tulekustuti viimase tilgaga lämmatatud viimane tulekeel maast välja ulatunud bensiinitoru juures. Vaid eemale lohistatud tankurikast leegitsenud veel veidi, kui tuletõrjujad pärale jõudsid.

Alexela tegevdirektor Andres Räim hindas kahju esialgu umbes 40 000 kroonile. Tankla on kindlustatud. Tankla juhataja Üllar Kaljuste sõnul olevat see olnud kolmas kord paari viimase aasta jooksul, mil bensiinipüstol on paaki unustatud. «Varem on läinud õnnelikumalt, tegelikult peaks esimesena purunema püstoli pideme juures asuv kaitseklapp,» ütles ta.

Tankurit betooni küljes hoidvaid kinnituspolte uurinud tuletõrje- ja päästeameti, tööinspektsiooni ja Alexela esindajad tõdesid, et bensiinijaama tankurid on kinnitatud nõrgalt. Purunenud tankuri kõrval seisnud teist tankurit võis lausa käega kõigutada. «Tehnilise haridusega inimene saab kohe aru, et kinnitus on vale,» ütles tuletõrje- ja päästeameti järelevalveosakonna juhataja Viktor Semka. «Siin peaks olema vähemalt neli polti nurkades, aga on vaid kaks polti keskel.»

Nimetatud tanklat ehitanud firma (mis praegu kannab nime Rohé-Eesti Tanklatehnika OÜ) ärijuht Riho Randla tunnistas, et kinnitus võis olla tõepoolest kehv, kuid lisas, et sel viisil olevat kinnitatud paljud tankurid ka Soomes, kust pärinevad nende firma kogemused. «Asi on ka selles, et need tankurid on vanad ja nende kinnitusraamid on pehmest metallist. Poldid rebenesid lahti ja jäid betooni sisse. Juba täna saatsime montöörid kohale, et kinnitusi tugevdada.» Ärijuht lubas, et läbi käiakse kõik nende firma ehitatud analoogilised tanklad.

«Peamine, et tankurite logisemisse ei suhtutaks kergemeelselt ega mahavaikivalt, nagu oli Estonia katastroofi eel varjatud eelnenud õnnetusi visiiridega,» rõhutas eile üks tuletõrje- ja päästeameti töötaja.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Neljapäeval juhtus Eestis kaks rasket liiklusõnnetust, mõlemad raudteeületuskohal. Ida-Virumaal sõitis rongile sisse veok, Tallinnas astus jalakäija elektrirongi ette. Mõlemad mehed on teadvusetult üliraskes seisundis Tallinnas Mustamäe haigla reanimatsiooniosakonnas, öeldi eile haiglast.

Ida-Virumaal juhtus õnnetus kell 11.20 Jõhvi vallas Kukruse-Tammiku maantee teisel kilomeetril Tallinna-Narva raudtee ülesõidukohal, ütles «Postimehele» Ida-Viru politseiprefektuuri teabeteenistuse juhtivinspektor Vello Kusmin.

Ülesõidukohal põles foorides keelav punane tuli. Sellest hoolimata asus läheneva kaubarongi ees raudteele sõitma tühja tsisterniga veoauto MAZ 500. Selle roolis oli Tammiku küla elanik Oleg S. (s. 1968), aktsisaseltsi Kris autojuht. Suur veok sõitis sisse teisele vagunile, rong vedas autot neli-viiskümmend meetrit edasi. Riigi päästeameti pressiesindaja teatel BNSile sõitis rong edasi umbes 300 meetrit, seejärel vajus vagun rööbastelt välja. Tühja tsisterniga auto oli ramminud samuti tühja tsisterniga vagunit.

«Oletatavasti paistis päike autojuhile otse vastu. Vedurijuht oli pärast seletanud, et auto oli lähenenud aeglaselt ülesõidukohale ja sõitnud siis äkki välja,» sõnas Vello Kusmin. «Rongi kiirus oli vedurijuhi sõnul umbes viiskümmend kilomeetrit tunnis. Veoautost suurt midagi järele ei jäänud. Pool tundi võttis aega, enne kui meelemärkuseta juht kabiinist kätte saadi.»

Kiirabi viis teadvusetu veoautojuhi Kohtla-Järve haigla reanimatsiooniosakonda. Eile öösel viidi ta edasi Tallinna Mustamäe haigla reanimatsiooniosakonda. Osakonna dispetsher ütles eile päeval, et mees on üliraskes seisundis: tal on väga raske koljutrauma ja ajuvigastus. Mees lebab teadvusetult hingamisaparaadi all.

Vello Kusmin märkis, et õnnetuspaiga lähedal kasvab küll väike võsa, aga kõrge veoki kabiinis istunud juhile avaneb raudteele hea vaade. Kas veoautojuht võis purjus olla, seda Kusmin öelda ei teadnud. «Silmanähtavalt mees küll purjus ei olnud, muidu oleks politseikorrapidaja selle kirja pannud.» Neljapäeva õhtul kell kaheksa juhtus raudteeületuskohal õnnetus Tallinnas Nõmmel.

Nõmme raudteejaamas perrooni lähedal astus jalakäijate ülekäigurajal Klooga-Ranna ja Tallinna elektrirongile ette keskealine mees (s. 1950) ning sai rongilt löögi.

Transpordipolitseijaoskonna korrapidaja ei osanud öelda, kas jalakäija võis purjus olla. «Mehel olid käes lilled ja kommid,» sõnas korrapidaja. «Vist ta lihtsalt ei märganud rongi.»

Teadvusetu kannatanu toimetati Mustamäe haigla reanimatsiooniosakonda. Osakonna dispetsher ütles eile, et nagu Ida-Virumaal rongi ette jäänud autojuht, on ka see mees üliraskes seisundis koljupõhimiku ja koljuluudemurru ning ajuvigastusega.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996