Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RAGNAR SASS
Eile jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus, millega Tartu Kommertspanga likvideerimise komisjoni endisele liikmele Gunnar Dudkinile mõisteti kolmeaastane vabadusekaotus poolkinnises vanglas. Et Dudkini kaitsja, advokaat Üllar Talviste lubas otsuse kindlasti edasi kaevata, siis ringkonnakohus otsuse täideviimisega eriti ei kiirusta, märkis Tartu ringkonnakohtu esimees Ago Kutsar.
Gunnar Dudkini kohtutee sai alguse Tartu linnakohtust, mis karistas teda nelja-aastase vabadusekaotusega, mida ei kohaldata, kui süüalune ei pane kahe aasta jooksul toime uut kuritegu. Kohtuotsuses leiti, et Dudkin ei tagastanud TKP võlgnikult, Soome kodakondsusega ärimehelt Ivan Podrjatchikovilt 1993. aasta juunis ja detsembris saadud 238 000 USA dollarit TKPle. Dudkini kaitsja kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse, mis aga karmistas karistust.
Dudkini kaitsja Üllar Talviste oli eile kindel, et kaebab ringkonnakohtu otsuse edasi Riigikohtusse ja palub Riigikohtu loakogul peatada kohtuotsuse täideviimine.
«Võimalik, et menetlusluba antakse ja kohtuotsuse täideviimine katkestatakse. Loakogu võib aga menetlusloa anda, kuid kohtuotsuse täitmist ei peata. Samuti võib loakogu mu taotluse tagasi lükata,» tutvustas Talviste kohtutee arengu võimalusi. «Tavalise kohtupraktika kohaselt ei tohiks Gunnar Dudkin enne kahte-kolme nädalat vahi alla sattuda. Ringkonnakohus peab saatma toimiku linnakohtusse, mis teeb vastavasisulise korralduse elukohajärgsesse politseijaoskonda. Kui dokumendid liiguvad kiiremini, on selle taga kellegi karvane käsi,» arvas Üllar Talviste.
Ka süüdimõistetu Gunnar Dudkin avaldas eile lootust, et teda lähipäevadel trellide taha ei panda. Samas möönis ta, et on vahi alla minekuks valmis.
Tartu ringkonnakohtu esimees Ago Kutsar ütles eile «Postimehele», et kriminaaltoimiku vormistamine võtab veel aega. «Ootame toimiku ärasaatmisega, kuni Riigikohtu loakogu on kaitsja taotluse läbi vaadanud,» märkis Kutsar.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAGNAR SASS
Üliõpilasorganisatsioonide AIESEC-Estonia ja BEST-Estonia eestvõttel peetakse täna Tallinnas Sakala keskuses personaliotsingu kontaktmess «Võti tulevikku 96». Messi eesmärk on viia kokku uut personali vajavad Eesti firmad ja tööd otsivad tudengid.
Juba kuuendat korda korraldataval messil osalevad suurematest firmadest Tallinna Pank, Arthur Andersen, Kiviter, Ariko Reserv, Computer 2000, Eesti Forekspank, Eesti Energia, Eesti Coca-Cola Joogid, Microlink, Procter & Gamble, Saku Õlletehas, Eesti Merelaevandus ja Eesti Raudtee.
Mullu külastas messi Tartus ja Tallinnas üle 1500 tudengi.
Huvilisi oli kõikidest suurematest kõrgkoolidest, eelkõige Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Eesti Kõrgemast Kommertskoolist.
Algselt pidi ka tänavune kontaktmess olema Tartus, kuid firmade vähese huvi tõttu jäi see Vanemuise teatrisse planeeritud üritus ära. «Paljud Tartu firmad otsivad inimesi Tallinnast, sest ärielu on koondunud sinna. Samuti pidasid Tartu firmad messil osalemise hindu liiga kõrgeks,» rääkis «Võti tulevikku 96» projektijuht Priit Mikelsaar.
«Soovime järgmisel aastal kontaktmessi korraldada taas ka Tartus. Praegu ei oska paljud firmad veel piisavalt väärtustada personalivalikut,» märkis Mikelsaar.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS TOOMING
Rakvere piiritusetehas töötas märtsi alguseni täisvõimsusel ning lõpetas siis ajutiselt tootmise, sest laod on piiritust täis. Moe piiritusetehas vähendas märtsis tootmismahtu umbes kolmandiku võrra ning jätkab tootmist piiratud mahus.
Rakvere piiritusetehase kommertsdirektor Arno Kangur ütles «Postimehele», et viinatootjad hakkasid ebarütmiliselt töötama juba enne jõule, Rakvere piiritusetehas töötas aga täie võimsusega märtsi alguseni. Selleks ajaks said ettevõtte laod kaupa täis ning tootmine tuli katkestada. Kanguri sõnul ongi tehase taktika toota halvenenud turuolukorras täie võimsusega nii kaua kui võimalik, teha siis paus ning alustada uuesti tootmist, kui vähemalt pool laos olevast piiritusest on müüdud. Niisugune taktika on majanduslikult õigustatud, sest juba üksnes energiale tehtud kulutused on nii täis- kui poole koormusega tootmisel peaaegu ühesugused.
Praegu on Rakvere tehase ladudes umbes kahe kuu piiritusevaru. Ettevõte müüb seda hinnaga, mis tagab konkurentsivõime välistarnijate pakutava piiritusega. Kanguri sõnul on Rakvere piirituse baashind tehase kõikidele klientidele ühesugune, kuid samas käsitleb tehas iga ostjat eraldi ning teeb sellest lähtuvalt vajadusel ka sooduspakkumisi. Näiteks suurte koguste puhul saab ostja allahindlust.
Tänu paindlikule hinnapoliitikale suudab Rakvere piiritus praegu Eesti turul konkureerida Saksamaalt, Hollandist, Prantsusmaalt, Portugalist, LõunaAafrika Vabariigist ja mujalt sissetoodava piiritusega.
Kangur mainis, et märtsi lõpuks suudab Rakvere tehas ilmselt poole laos olevast varust maha müüa. Pärast seda alustab ettevõte jälle täiskoormusega tootmist. Enamiku piiritusest müüb tehas Eestis. Natuke tarnitakse ka Kasahstani, kust saadakse vastukaubana vilja.
Kangur rõhutas, et Rakvere tehas tunneb end Eesti turul praegu päris kindlalt. Sügisel kavatseb ettevõte hakata põllumeestelt ostma otra, rukist ja nisu hinnaga alates 1600 krooni tonn. Tehasele kõlbab ka mitte kõige kvaliteetsem teravili.
Rakvere tehas hakkas puhast toidupiiritust tootma mullu augustis. Moe piiritusetehase peadirektori Arvo Antropovi sõnul väheneb ettevõte tootmismaht märtsis umbes 30% võrra. Jaanuaris tootis tehas 46 200 ning veebruaris 35 600 dekaliitrit piiritust.
Märtsis kahanes Moe tehase toodang seetõttu, et välisostjatel tekkis tõrkeid ettemaksete tasumisel. Riski vähendamise eesmärgil müüb Moe tehas suurema osa piiritust ainult ettemaksetega.
Jaanuaris müüs Moe tehas oma toodangust Eestis 32%, veebruaris aga vaid veerandi. Põhilised ostjad olid Liviko, Ofelia, Remedia ja teised alkohoolseid jooke tootvad ettevõtted. Et need firmad on turunõudluse kahanedes oma tootmist vähendanud, kahaneb ka Moe tehase Eestis realiseeritava piirituse osa.
Antropov märkis, et mullu detsembris tootis Moe tehas 56 000 dekaliitrit piiritust, mis ületas mingil määral ettevõtte tootmisvõimsuse. Eestisse jäi sellest kogusest umbes 30 000 dekaliitrit.
Antropovi hinnangul ei suurene lähiajal Eestis müüdava piirituse osa, kui riik ei muuda alkoholiga seotud seadusi. Eesti viinatootjad pani eelkõige kiratsema mullu 1. detsembrist suurenenud alkoholiaktsiis.
Praegu on Moe tehas teinud panuse piirituse ekspordile. Ettevõtte põhilised väliskliendid asuvad Kasahstanis ja Aserbaidzhaanis, aga ka Leedus. Nõudmine Eesti piirituse järele on Antropovi sõnul ka Venemaal, kuid sinna eksportimist takistavad kõrged tollid. Lääne poole müümisega on raskusi, sest Euroopa Liidu riigid subsideerivad üldjuhul oma teraviljakasvatajaid ning seetõttu on ka seal toodetud piiritus Eesti omast odavam.
1995. aastal oli Moe piiritusetehase netokäive 54,2 miljonit ning majandustegevuse kasum 6,8 miljonit krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS TOOMING
Kahe esimese kuuga on riigieelarvesse laekunud 13,7% aastaks planeeritud alkoholiaktsiisist. Märtsis on märgata laekumiste kasvu. Rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Ants Liiveri hinnangul võib seda pidada rahuldavaks tulemuseks.
Liiveri sõnul on üle paisutatud väited, et alkoholiaktsiisi määra suurenemise tõttu eelmise aasta 1. detsembrist jääb riigil saamata kopsakas summa.
Aasta esimese kahe kuuga on riigieelarvesse laekunud 13,7% alkoholiaktsiisi aastasummast. Kogemus on näidanud, et nii jaanuaris kui veebruaris laekubki makse 6-7%. Aasta lõpus kuu keskmine protsent tavaliselt suureneb.
Liiver mainis, et Rakvere piiritustehase ajutine seiskumine märtsi algul aktsiisi laekumist ei halvenda, sest ettevõte müüb oma laovarusid. Märtsis müüdud piirituselt laekub aktsiisimaks eelarvesse aprillis. Et jaanuaris ja veebruaris töötas Rakvere tehas täiskoormusega, kuid müüs samal ajal vähe piiritust, laekub märtsis ettevõttelt aktsiisi suhteliselt tagasihoidlikult.
Liiver mainis, et alkoholi impordilt riigieelarvesse laekuv aktsiisimaks näitab samuti tõusutendentsi. Jaanuaris laekus tolli kaudu eelarvesse piirituse ja viinatoodete impordilt aktsiisi 3,4 miljonit, aga veebruaris juba 12,8 miljonit krooni. Kasv on peaaegu neljakordne, kuid enamiku moodustab sellest viina ja viinatoodete, mitte piirituse aktsiis.
Veini ja konjaki impordilt laekus jaanuaris tolli kaudu riigieelarvesse 2,7 miljonit, veebruaris aga 4,7 miljonit krooni aktsiisimaksu. Õlle impordilt saadav aktsiis kasvas samuti ligi kaks korda: jaanuri 674 000lt veebruari 1,1 miljonile kroonile.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996