Eestis toodavad kõrgtehnoloogiat valdavalt väikeettevõtted, Riigi abi on kesine, Elcoteqi ekspordi maht ületabmiljard krooni, Laserite tootmisel on tulevikku

TARMO TOMAK

Kõrgtehnoloogiline tootmine on valdkond, millega Eesti saaks tulevikus edukalt maailmaturule minna. ENSV aegne kõrgtehnoloogiline tööstus on tänaseks lagunenud. Endistele suurettevõtetele pole turgu ega piisavalt kapitali.

Endistel liidutehastel ei lähe eriti hästi, elatakse valdavalt allhangete varal, sest kunagisi turge pole suudetud taastada ja vananenud tehnoloogia ei lase uutele minna.

Viimasel ajal on tekkinud palju kõrgtehnoloogilist toodangut andvaid väikefirmasid, millel on olemas oma turunishid.

Majandusministeeriumi tööstuse harupoliitika talituse juhataja Mati Pungas leiab aga, et rohkem tuleb soodustada suuremaid projekte, sest väiketootmise tulevikuväljavaated on ebaselged. Kõrgtehnoloogilise tootmise osa Eestis on praegu väga väike. Maailmatasemel kõrgtehnoloogia tootmist (nt. mikroskeemid) Eestis praegu pole. Praegust tootmist võiks nimetada teadusmahukaks. Selle arendamiseks on Eestis loodud teadusparke, millest edukaim on ligi 30 teadus- ja tehnoloogiamahukat toodangut andvat ettevõtet ühendav Tartu Teaduspark. Tartu Teaduspark pakub liikmesfirmadele soodsalt kasutada oma infrastruktuuri.

Eestis on teisigi firmade kooslusi. Tallinna Tehnoloogiapark pole hoogu sisse saanud. Tallinna Elektroonikakeskus, kus põhilisteks tegevusvaldkondadeks on arvutustehnika, tööstusautomaatika ja elektroonika, funktsioneerib aga edukalt.

Eestisse välisinvesteeringuid meelitav Välisinvesteeringute Agentuur on seadnud üheks prioriteediks investeeringute toomise kõrgtehnoloogilisse tootmisse. Välisinvesteeringute Agentuuri regionaaldirektori Mait Marroni sõnul on mitmed projektid töös, suuremad on meditsiinitehnika osade ja arvuti-osade tootmise projektid. Marroni sõnul on Eesti eelisteks tootmise odavus, tellimuste kiire täitmise võimalus tänu asendile ning personali hea ettevalmistus.

Kõrgtehnoloogilise toodangu turg asub väljaspool Eestit, k.a. endises Nõukogude Liidus, kus Eesti kõrgtehnoloogilistel toodetel on endiselt hea maine. Läände minekuks pole Eesti toodangul nime ega raha. Tänu odavamale hinnale on siiski suudetud huvi äratada. Paljud tootjad lähevad välisturgudele võõraste nimede varjus, kasutades mitut vahendajat.

Erinevalt läänest pole Eestil arendustööde toetamiseks raha. Kõrge riskiastme ja pika tasuvus-aja tõttu on raske ka pankadest laenu saada. Kaasaegse tehnoloogia väljaarendamine on aga väga kallis. Kõrgtehnoloogiat tootvate firmade suurim probleem ongi jalgade alla saamine, sest stardiraha on raske leida.

Tehnoloogiliste ja innovatsiooniliste projektide finantseerimiseks on loodud riigieelarve vahenditel põhinev Innovatsioonifond, mis annab kuni 12% intressiga laene, ka tagastamatut abi. Innovatsioonifondi peaspetsialisti Hartvi Pley sõnul on projektide keskmiseks suuruseks vaid miljon krooni. Sel aastal jääb riigieelarvest saadav toetussumma alla 10 miljoni krooni. Pley sõnul saab laenu vaid iga viies taotleja. Ettevõtetest on hetkel edukaim endise RETi ruumides paiknev Elcoteq Tallinn, mis on Euroopa ühe juhtivama lepingulise allhankefirma Elcoteq Network OY (käive 1995. aasta 10 kuuga 756 miljonit Soome marka) tütarettevõte. Ettevõtte tooted on telekommunikatsioonide, infotehnoloogia ja olmeelektroonika valdkonnast. Sisuliselt ollakse kõrgel tehnoloogilisel tasemel montaazitehas.

Järgneval kahel aastal planeerib Elcoteq investeerida üle 250 miljoni Eesti krooni. Firma areneb väga kiiresti: sel aastal suurendatakse tootmispind 15 000 ruutmeetrile. Tehases töötab hetkel 900 inimest, see arv kasvab.

Tehase toodang läheb ekspordiks, põhiliselt Euroopa Liidu maadesse. 1995. aasta ekspordi maht oli 1,36 miljardit krooni.

Elcoteqi ja ka Saaremaal asuva satelliitsüsteemidele tüünereid tootva Origo näitel võib väita, et suurtootmiseks peab olema tugev partner läänes, kel on oma turustuskanalid. Eesti omal jõul suurtootmist vaevalt üles ehitada õnnestub.

Endisaegsetest liidutehastest läheb täna paremini Tondi Elektroonikal, mis kuulub töötajatest moodustatud aktsiaseltsile. Ettevõtte 1995. aasta käive oli 40 miljonit krooni, põhitoodanguks kuuldeaparaadid ja integraalskeemid.

Nõukogude Liidu lagunemise ja Eesti krooni tulekuga taandunud turg hakkab taastuma. Ettevõtte toodang on idas endiselt kõrgelt koteeritud. Hetkel läheb 80% ettevõtte toodangust SRÜ maadesse. Kuuldeaparaatidega ollakse veel tänagi endise Nli turu liider. Firma on aga saanud juba proovitellimuse ühelt USA firmalt.

Et ettevõttel pole siiski kerge, näitab asjaolu, et vabanenud tööjõu rakendamiseks organiseeriti ettevõtte juurde õmblustsehh. Praegu töötab ettevõttes 1100 töötajat. Kõrgtehnoloogilise tootmise üheks perspektiivsemaks valdkonnaks peetakse Eestis laserite tootmist. Sellega tegeleb siin viis ettevõtet. Igaühel on neist oma turunishsh ning üksteist seega konkurendiks ei peeta.

Koos välispartneritega tegeleb lasertehnoloogiliste seadmete väljatöötamisega Tartus põllumajandus- ja metsatehnikat tootev tehas Võit. Projekti on investeeritud üle miljoni krooni. Ettevõtte toodangu vastu on suur huvi. Üllatusena tuli Eesti firmade (kondiitri-, naha- ja riidetööstus) huvi ettevõtte toodangu vastu. Tootmine loodetakse käivitada suvel.

Peamiselt teaduses kasutatavaid värvuslasereid toodab Vemo-Pioneer Tartus, mis on välja kasvanud Teaduste Akadeemia eri konstrueerimisbüroost. Ettevõtte toodang läheb täielikult läände. 1995. aastal müüdi lasereid 3 miljoni krooni eest. Laserite tootmisel nähakse Eestis suurt tulevikku. Vemo-Pioneeri direktori Hanno Pangsepa sõnul tuleb laserite kasutamise valdkondi aina juurde.

Kõrgtehnoloogilise tootmise arendamine on Eestile eluliselt tähtis. Tulevikus toimub kõrgtehnoloogilises tootmises kindlasti spetsialiseerumine. Kõrgtehnoloogiline suurtootmine saab käivituda vaid suurte välisinvestorite abiga.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

Tagasi üles