Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TOOMAS MATTSON
Tartu linnakohtus algas eile kohtupidamine Kaitseliidu Tartu maleva endise majanduspealiku ärimees Vello Küti üle. Riiklik süüdistaja Lembit Auväärt esitas algul taotluse kohtukoosseisu taandamiseks, kuid pärast mõningat arupidamist väljaspool kohtuhoonet loobus ootamatult oma taotlusest.
Kohe kohtuistungi algul esitas riiklikku süüdistust esindanud Tartu abiprokurör Lembit Auväärt kohtule taotluse määrata Vello Kütile psühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis, et välja selgitada, kas ta saab üldse olla kohtumõistmise subjektiks.
Auväärti arvates on vaja välja selgitada Küti süüdivus iga talle inkrimineeritud kuriteo episoodi ajal.
Riiklik süüdistaja soovis ka, et vastavalt Venemaa ja Eesti vahel sõlmitud õigusalasele leppele nõuaks kohus Moskvast välja materjalid Kütile seal tehtud ekspertiiside kohta.
Kütt on Venemaal toime pandud kuritegude arutamise käigus tunnistatud süüdimatuks ja paigutatud Moskva linna Kiievi rajooni rahvakohtu määruse alusel ravile kinnisesse raviasutusse, kust ta põgenes.
Eestis eeluurimise ajal 1994. aastal korraldatud komisjoniline statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiis on Vello Küti tunnistanud vaimselt terveks ja võimeliseks kohtus ütlusi andma ning süüdismõistmise korral karistust kandma.
Vello Kütt ise keeldus eile oma omaaegsete ekspertiiside kohta ütlusi andmast ja kinnitas, et talle pole vaja teha mingit uut ekspertiisi. Kohtualuse kaitsjad toetasid süüdistaja taotlust.
Kütti kaitsevad määratud korras Raul Tiganik ja Andres Veski. Kohtualust nägid nad eilsel istungil esimest korda.
Süüdistaja soovis ka raamatupidamisspetsialisti kaasamist asja arutamisse, millega kohtualune nõus oli.
Kohapeal nõu pidanud, leidis kohus, et võtab seisukoha riikliku süüdistaja taotluse suhtes asja arutamise käigus.
Pärast kohtu sellist seisukohavõttu teatas prokurör Lembit Auväärt, et esitab kõigi nende kohtunike vastu taanduse, kes olid nõus asja arutamist jätkama ilma ekspertiisi määramata. Süüdistaja arvates on kohus huvitatud asja arutamisest ning ei ole erapooletu.
Kohtualune Vello Kütt ei soovinud kohtu taandamist. Kaitsjad palusid 10-minutilist vaheaega, et kooskõlastada oma seisukohti kohtualusega.
Vaheaeg venis ligi pooletunniseks. Mõni aeg pärast selle väljakuulutamist nägi «Postimehe» reporter kohtuhoone trepist alla tormavat prokurör Auväärti, kes mainis ühele kolleegile, et läheb ülemuse juurde peapesu saama.
Pärast kohtuhoonesse naasmist teatas riiklik süüdistaja kohtusaalis, et olles nõu pidanud ja tutvunud mõningate materjalidega, loobub ta kohtu taandamise taotlusest.
«Postimehe» küsimusele, mis põhjustas tema äkilise meelemuutuse, vastas Auväärt, et «mõningad asjad jäävad kutsetöö saladuseks».
Tartu prokurör Arvi Kungla kinnitas «Postimehele», et Lembit Auväärt käis tema juures ja et nad pidasid nõu.
«Auväärt on küll staazhikas jurist, kuid antud juhul eksis ta kohtu vastu taandust esitades kriminaalmenetluse seaduse vastu, sest motiivid, mida ta välja tõi, ei ole kindlasti mitte taanduse aluseks. Auväärt mõistis seda ka ise ja loobus taandustaotlusest,» nentis Tartu prokurör.
Kütt ei tunnista end süüdi
Vello Kütti (45) süüdistatakse üle 19 miljoni krooni riisumises, lisaks sellele on tema ja ta pankrotti läinud firma AVVO vastu hulk nõudeid. Haginõuete kogusumma küünib 46 miljoni kroonini. Väidetavalt on tegemist illegaalse relvaäri ja riigimaksudest kõrvalehiilimisega. Kütt end süüdi ei tunnista.
Süüdistuse versiooni järgi tellis ühemeheaktsiaseltsi Passim juhatuse esimees Kalev Paapstel Kütti uskudes ja oma tutvusi kasutades 1993. aasta augustis Leedu firmalt Ekora ühe kütuseesheloni (2 735 753 kg diislikütust 432 130 dollari väärtuses).
Selle esheloni lubas Kütt maha laadida ja ära müüa Kärknas ning tasuda ka kõik kauba transpordi-, aktsiisi- ja käibemaksud, kuid jättis osa makse tasumata.
Kütt sõlmis hiljem Ekoraga makseraskustele viidates laenulepingu, nagu oleks ta võtnud nimetatud aktsiaseltsilt 600 000 dollarit laenu, kohustudes selle tagastama hiljemalt 15. novembril 1993. Raha ta tagasi ei maksnud.
Kütt kinnitas kohtus, et tasumata on ainult käibemaks, samuti olevat 600 000 USA dollari kohta tehtud laenuleping olnud fiktiivne. Tegelik laenuleping olnud 380 000 dollari peale ja Kütt kasutanud seda helikopteritehinguks.
Vello Küti küsitlemine tema ja Kaitseliidu Fondi suhete ja tegevuse kohta jäi pooleli, sest Vello Kütt ei soostunud vastama sellekohastele küsimustele enne, kui kohtus on tunnistajana ära kuulatud Kaitseliidu Fondi endine direktor Andres Rekker.
Süüdistuse versiooni järgi organiseeris Kütt 1993. aasta septembris-oktoobris kahe diislikütuse esheloni Eestisse toomise Eesti Kaitseliidu Fondi nimel, kuid jälle jäänud osa makse tasumata.
Samuti võttis Kütt 28. oktoobril 1993 Rahvapangast sularahas välja 30 000 dollarit ehk 404 640 krooni Eesti Kaitseliidu Fondi raha, mille omastas, seisab süüdistuskokkuvõttes.
Vello Kütt kinnitas eile kohtus, et on tõesti 30 000 dollarit välja võtnud, kuid keeldus esialgu asjaolusid täpsustamast. Lisaks väitis Kütt, et tema ei ole Kaitseliidu Fondi nimel sisse toonud mitte ühtegi esheloni kütust.
Vello Küti protsess on Tartu linnakohtu praktikas erandlik, sest ära kuulata tuleb tõenäoliselt ligi sada tunnistajat. Tunnistajate hulgas on näiteks kaitseväe juhataja Johannes Kert, endine kaitsejõudude peastaabi ülem Ants Laaneots, endine kaitseministeeriumi kantsler Tarmo Mölder jne.
Eilseks süüdistuse poolelt kohale palutud ligi 60 tunnistajast tuli kohale 31, kuid isegi nende äramahutamine kõrvalasuvasse tühja kohtusaali oli problemaatiline. Tartu linnakohtu hoone ei vasta kaasaegsete kohtuistungite pidamise nõuetele ja seetõttu tuli inimestel olla mitu tundi viletsa ventilatsiooniga ruumis. Kohtuistung jätkub linnakohtunik Margit Jõgeva eesistumisel täna.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIIT TUUMALU
Kuu aega kestnud Hispaania-turneelt on koju jõudnud Estonia balletitrupp eesotsas Kaie Kõrbi ja Viesturs Jansonsiga. Kuu aja jooksul mängiti 25 linnas 25 korda Manuel de Falla balletti «Suur võlur armastus» ja klassikalist divertismenti Pjotr Tshaikovski loomingust. Elu intensiivseima turnee seljataha jätnud Kaie Kõrb rääkis «Postimehele» trupi käekäigust.
Kas kuu aega vältav turnee, mille jooksul tuleb pea igal õhtul erinevas linnas publiku ette astuda, on balletitantsijale raske katsumus?
Mulle polnud see muidugi esimene turnee ja seepärast olen ma sellise eluga juba enam-vähem harjunud. Aga tantsijatele on see alati raske katsumus. Oht on just selles, et võib tekkida rutiin. Klassikaga on kergem, sest kui on jõudu ja jaksu, on kõik OK! «Suur võlur armastus» nõuab aga väga palju emotsioone. Ma väga kartsin, et mul ei jätku neid turnee lõpuni, aga Mai Murdmaa ja Helmi Puur ütlesid, et iga etendus läks järjest paremaks.
Kui linnast linna ja lavalt lavale kolistab poplaulja, on see veel mõistetav, aga kui seda peab tegema priimabaleriin koos trupiga...
Muidugi, nii palju etendusi järjest pole ma oma elus veel tantsinud. Turnee algaski sellega, et kümme etendust oli kohe järjest iga päev. Ma ei olnud üle seitsme järjest tantsinud. Nii et väike rekord. Üheksas etendus oli mul juba täielik kriis, mõtlesin, et nüüd lähen hotelli, pakin asjad ja sõidan kohe koju. Kümnes etendus läks aga jälle päris hästi, sain kusagilt uut jõudu ja kõik läks normaalselt.
Kui palju higi ja surnud närvirakke Hispaania pinnale maha jäi?
Ikka jäi. Siiski jätkus trupi liikmetel optimismi vaatamata sellele, et nii intensiivsel turneel polnud vist keegi varem käinud. Kuu aja jooksul sõitsime risti ja põiki läbi terve Hispaania ja andsime 25 linnas 25 etendust. Trupi päevad möödusid bussis, ühel päeval sõitsime maha sadu kilomeetreid. Puhkepäevadel sõitsime kogu päeva.
Lõpus muutus minu partner Viesturs veidi närviliseks ja ma pidin ennast taltsutama, et mitte temaga iga päev raksu minna. Kui midagi oli etendustes valesti või ei tulnud välja, reageeris ta pärast etendust kohe. Aga see käis asja juurde ja aitas meil ilmselt ennast kokku võtta.
Kui kaua läheb sellisest turneest taastumiseks?
Esiteks oli muidugi see paha, et me ei saanud ühelgi päeval teha korralikku treeningut, mida balletitantsijal on igal juhul vaja. Meil peab olema igal hommikul treeningtund, kus me saame puust kinni hoida ja tund aega trenni teha. Sellistel sõitudel on see aga välistatud. Treeninguta olemine viib vormist välja, lihas harjub ära vaid sellega, mida me igal õhtul etendustel teeme. Nii ma mõtlengi praegu õudusega, et mul tuleb reedel Estonias Tuhkatriinut tantsida. Kas ma saan sellega üldse hakkama?
Kuidas Estonia balletitrupp üldse Hispaaniasse sattus?
Ma ei oskagi nii täpselt öelda, sest sõidu taga oli Mai Murdmaa. Impressaario, kes meid Hispaaniasse kutsus, oli näinud Venemaal Mai lavastatud «Suur võlur armastust». Talle oli see nähtavasti meelde jäänud, ta helistas Maile ja küsis, kas me ei tahaks selle balletiga Hispaaniasse tulla. Mai lavastaski selle uuesti.
Kaie Kõrbi nimi on Hispaania teatriafishshidel vist varemgi olnud?
Väga palju, aga see oli ammu. Esimest korda esinesin Hispaanias 1987. aastal koos Maia Plissetskajaga. Tantsisin siis Madridis «Gisellei» esietendusel. Ka hiljem olen Hispaanias esinenud. Pass on mul igatahes Hispaania viisasid täis.
Seega peaks teie nimi seal üsna tuntud olema?
Üpriski. Mul oli eriti hea meel, et minu käekäigu vastu ei tundnud huvi ainult teatridirektorid ja impressaariod, vaid ka tavalised inimesed, teatripublik.
Kas Hispaania publik tuli vaatama Kaie Kõrbi ja Viesturs Jansonsit või kohaliku rahvuskangelase de Falla balletti võõramaalaste esituses?
Ma arvan, et kõigepealt ikka de Falla balletti, sest reklaam põhines tema nimel. Ma ikka nii kuulus ei ole, et minu nime peale keegi Hispaanias teatrisse tuleks. Ja lisaks polnud ma enamikus nendes linnades, kus me esinesime, varem käinud.
Tantsida Hispaanias ehthispaanialikku balletti tulvil lõõmavaid kirgi ja suuri tundeid - ja olla kiretu põhjamaalane ...
Selle lavastusega läksime sinna eelkõige impressaario palvel. Kui me oleksime saanud ise kava valida, võibolla valinuksime hoopis millegi muu. Minule hakkas see ballett aga väga meeldima ja ma tegin seda täie tuhinaga, nii palju kui mul jõudu oli.
Hispaanias on ju see, et seal võimutseb kõikjal flamenco. Meie etendus oli aga neoklassikaline, väheste flamenco mõjudega. Vanem põlvkond tuli pärast etendust meie juurde ja küsis, et miks ikka nii, miks me seda teeme. Neile jäi see teatud määral võõraks. Mõni võttis vastu, mõni mitte. Noored olid aga etendusest väga vaimustuses, eelkõige sellepärast, et nii ka saab.
Klassikalist balletti tantsitakse Hispaanias minu teada ainult ühes teatris - Saragossas. Madridis on ka tugev balletitrupp, aga nemad tantsivad ka rohkem neoklassikat ja kaasaegset balletti.
Milline oli Hispaania publiku reaktsioon teie etendustele?
Väga erinev, sest Hispaaniagi on tohutult erinev. Mõnes kohas trambiti, karjuti ja vilistati. Teises kohas lihtsalt plaksutati. Paaris linnas oli aga superovatsioon, seal plaksutati rütmis. Pärast öeldi, et nii teevad nad ainult siis, kui neile mingi asi tõepoolest väga meeldib.
Aga lillekimbud...
Ausalt öeldes kingiti lilli ainult üks kord. Omakeskis mõtlesime, et ostaks plastmasslilled ja kingiks iga päev teineteisele. Paistab, et seal pole erilist lillekinkimise traditsiooni.
... ja staare pidevalt ümbritsev tähelepanu?
No ei. Ma kujutan ette, et see eksisteerib, aga ainult siis, kui Hispaanias käib näiteks Plissetskaja.
Impressaario jäi turneega rahule?
Juba suvel sõidame Hispaaniasse tagasi. Impressaariole meeldis väga ja me teeme koostööd edasi. Ta isegi kartis veidi, et ma ei taha enam suvel tulla.
Kui palju tõstab selline turnee tippvormis oleva, ent kodumaal vähe rakendust leidva priimabaleriini enesetunnet?
Iga sõit kahtlemata stimuleerib truppi. Kodus olles tekib ikka rutiin, kui palju huvitavaid etendusi ka poleks.
Sellist mõtet ei teki, et mis ma seal Estonias paar korda kuus pooltühjale saalile ikka esinen, kellele seda vaja on?
Eriti viimasel ajal on küll selline mõte tekkinud, aga mul ei ole teist väljapääsu. Minu vanuses kusagile mujale minna ja ka heasse kohta saada on juba hilja. Igas teatris on oma baleriinid, kes hammastega kohta kinni hoiavad. Siin on mul ikkagi küllalt palju sõite ja nii ma teen oma elu huvitavaks.
On jah tunne, et milleks ma seda teen, sest kui publik saali ei tule, teeb see kurvaks. Viimasel ajal pole pilt aga enam nii kurb kui eelmisel hooajal, saal on olnud ikka peaaegu täis.
Reedel tantsite Estonia laval juba Tuhkatriinut - ja mõtlete Hispaaniale?
Ma püüan mitte mõelda. Mõtlen õudusega vaid sellele, kuidas ennast reedeks vormi viia.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ENNO TAMMER
Koonderakonna juhatus jättis hindamata Koonderakonna aseesimehe, Tallinna linnapea Jaak Tamme tegevuse Tallinna vanalinna korteri saamisel-müümisel, mille kohta on kaitsepolitsei algatanud kriminaalasja.
«Mitte keegi ei ole täpselt selgeks teinud Jaak Tamme süüd,» vastas Koonderakonna esimees Tiit Vähi enne erakonna juhatuse koosolekut «Postimehe» küsimusele, kui kindel olemasoleva informatsiooni põhjal on, et juhatus teeb tungiva soovituse Tammel ise tagasi astuda.
«Me ei saa enne karistada ega võtta vastu otsuseid tema karistamiseks, kui me ei tea, kas ta on süüdi. Minul puuduvad faktid selle korteri ostu-müügi tehingu kohta ja seoses sellega ei saa ma anda teile ei eitavat ega jaatavat vastust,» põhjendas Vähi.
Koonderakonna aseesimees Mart Siimann tunnistas eile õhtul pärast erakonna juhatust «Postimehele», et Tallinna linnapea küsimus oli erakonna juhatuses eraldi arutusel. «Kuulasime ära Tamme informatsiooni tema suhtes algatud kriminaalasja osas. Jõudsime järeldusele, et me ei saa endale võtta uurija ega kohtu rolli. Tamme informatsioon on teadmiseks. Me ei näinud põhjust anda selles osas hinnangut,» selgitas ta.
Siimanni kinnitusel on Tamm Koonderakonna aseesimees edasi. «Keegi ei seadnud tema sellist rolli kordagi kahtluse alla,» lisas ta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS PAET
Tallinna Kesklinna halduskogu otsustas läbi viia korruptsioonisüüdistuste kontrolli ja õigusliku analüüsi tulenevalt Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni aktist mitteeluruumide rentimise kohta ning revisjonikomisjoni liikmete Andres Korgi ja Feliks Unduski korruptsioonisüüdistustest Kesklinna valitsuse ametnike vastu.
Tallinna Kesklinna halduskogu võttis teadmiseks revisjonikomisjoni aktile tehtud juriidilise ekspertiisi tulemused. Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär esindaja Mari-Ann Etverk kinnitas, et aktis esitatud süüdistused on suures osas alusetud ning kalduvad kõrvale objektiivse kontrolli põhimõtetest. Halduskogu leidis, et aktis toodud järeldused on pigem propagandistliku ja päevapoliitilise iseloomuga.
Samas on Andres Kork öelnud, et linnavara müüki puudutavas aktis pole ühtki punkti ümber lükatud. «See on fraktsioonide esindajatega punkt-punktilt läbi arutatud, kusjuures kohal olid ka abilinnapea Ago Naarits, linnavaraameti juhataja Eve Fink ja volikogu esimees Koit Kaaristu,» ütles Kork.
Linnavara rentimisel tehtud seaduserikkumisi puudutav revisjoniakt oli aga Korgi sõnul kuus nädalat kinni Tallinna Kesklinna valitsuses, siis saadeti see, nagu kord ette näeb, seisukoha saamiseks linnavalitsusele. «Sealt oleks pidanud vastus tulema kümne päeva jooksul. Akti saatmisest on möödas aga juba üle kolme nädala ja ikka ei ole vastust.»
Kesklinna halduskogu aga nentis, et revisjonikomisjoni aktis leitakse näiteks, et linnal oleks kasulikum enne rendile andmist renditavates ruumides remont ise ära teha. Tallinnal pole aga nii palju raha, et remontida korraga kõik rendipinnad.
Volikogu revisjonikomisjoni akt teeb järelduse, et kõik seni sõlmitud rendilepingud on kehtetud, kuna nad ei ole registreeritud linnavaraametis. Vastavalt rendiseadusele on aga rendisuhte tekkimise aluseks rendileping. Vormi osas seadus rendilepingule nõudeid ei sea. Lepingupooltele siduvaid nõudeid ei ole võimalik kehtestada seadusest madalamalseisvate aktidega, nagu näiteks linnavalitsuse protokollilise nõudega registreerida rendilepingud pärast allakirjutamist linnavaraametis, leidis Kesklinna halduskogu.
Ka nentis halduskogu, et munitsipaalvara ja erapindade rendile andmise tingimuste kõrvutamisel tuleb arvesse võtta eraomanike ja linnavõimu erinevat huvi. Eraomanik tahab sageli võimalikult suurt renti, linna huvi on aga ka see, et linna vara ei laguneks, säiliks vanalinna arhitektuur, paraneks elukeskkonna kvaliteet ning vanalinnas oleks igat laadi ettevõtlus, teatas Kesklinna halduskogu.
Samas nenditi, et revisjonikomisjoni aktis peavad mitmed väited ka paika, ning seoses sellega kohustas Kesklinna halduskogu Kesklinna valitsust esitama kahe kuu jooksul kava puuduste kõrvaldamiseks.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996