VÕIM TUNNISTAS ENNAST SÜÜDI, KALASÕJA ASEMEL BALTI LIIT?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VAHUR KALMRE
Vastavalt kohtuväliselt saavutatud kokkuleppele maksab politseiamet talunik Ilmar Kõvatomasele eelmisel suvel hävitatud moonipõllu eest 70 000 krooni kahjutasu. Raha selleks võetakse politseiameti eelarvest, on öelnud siseminister Märt Rask.
Nii on võim (siseministeerium ja politsei) ennast eelmisel suvel peetud moonisõjas lõpuks ikkagi süüdi tunnistanud ning kahju saanud talunik seega süütult kannatanud.
Paraku aga ei saa seda skandaali veel kuidagi lahendatuks lugeda, sest võim on süü omaksvõtuks siiski liialt laialivalguv tegelane.
Ka siseministeerium ja politsei on süüdlastena veel liialt umbmäärased. Keegi andis ju konkreetse korralduse keskkriminaalpolitsei narkorühmale ja eriüksusele K-komando, kes siis taluniku moonipõllu maha niitsid. Kes, on vastamata küsimus.
Kuigi siseminister Rask on öelnud, et vastutust peaksid kandma ka need, kes põllu hävitamise otsustasid, näib sellel lausel olevat vaid avalikkust rahustav eesmärk. Tegelikult tahetakse 70000 krooni maksmisega sõlmida moonisõjale igavene rahu.
On ju Rask öelnud, et juba kompenseerimisläbirääkimiste alguses leppisid põllumajandusminister Ilmar Mändmets, tookordne siseminister Edgar Savisaar ja taluniku advokaat Margus Heek kokku paljudes konfidentsiaalsetes klauslites.
Nii raha kui asja konfidentsiaalsus (saladusse jätmine!) viitavad üsna selgelt, et politsei ja siseministeerium on aru saanud oma süüst moonipõllu hävitamisel, kuid hävitamiskorralduse andnud konkreetseid isikuid enam tule alla tuua ei taheta.
Lambad söönud, hundid terved, ütleks selle kohta parafraseeritud vanasõna. Talunik rahul, riigiametnikud terved, ütleks selle kohta järeldus. Kõvatomas rahul, Savisaar ja Seppik terved, ütleks edasine järeldus, kui tuletada meelde, et just toonane siseminister Edgar Savisaar ja politseiameti peadirektor Ain Seppik olid need, kes moonipõllu hävitamise põhjendamisega kõige aktiivsemalt tegelesid.
Niimoodi lepivadki võimuametnikud omavahel kokku, niimoodi ei lahenegi Eestis ükski võimuskandaal. Niimoodi maksab maksumaksja oma taskust järjekordselt kinni ei tea kelle lolluse. Niimoodi elamegi edasi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
IVAR KOSTABI
Nagu teatab BNS, kutsub 15 liikmega Läti seimis esindatud demokraatlik partei Peremees (Saimnieks) üles moodustama Eestit, Lätit ja Leedut ühendav Balti Liit, et seista kindlamalt vastu idapiiri tagant kostvatele üleskutsetele ühineda endise Nõukogude blokiga.
Et mõte ei ole uus, ei ole see ka ilmselt teostatav. Vastasel korral oleks niisugune liit tõenäoliselt juba enne Teist maailmasõda olemas võinud olla. Sellest hoolimata ei maksaks Läti poliitikute ettepanekut kaalumata kõrvale heita. Kasvõi hoiatuseks Venemaal pead tõstvatele Nõukogude Liidu taastajatele.
Kuigi lähedased naabrid, on eestlased, lätlased ja leedulased ainuüksi keele poolest üksteisest äärmiselt erinevad.
Nõukogude ajal saime omavahel muidugi hästi läbi, aga seda eeskätt tänu meie kõigi ühisele rõhujale Moskvale. Samal ajal Moskvat kirudes olime sunnitud tegema seda vene keeles, sest üksteise keelt oskavad meist sõna otseses mõttes üksikud. Siit esimene küsimus tulevasele Balti Liidule: mis keeles me omavahel suhtlema hakkame, eriti riiklikust madalamatel tasanditel, kas tõesti jälle vene keeles.
Aga isegi siis, kui kõik kolm asjaosalist juba ette teavad, et mingi otsene liitumine pole tõenäoline, tasub sellest rääkida. Eriti praeguse rahvusvahelise olukorra taustal, kui Venemaa ja Valgevene liidrid joovad juba koos avalikult viina, samal ajal kui suurem osa lääne poliitikutest on Balti riikide suhtes endiselt rohkem kui äraootaval seisukohal.
Läti partei kinnitab oma üleskutses, et meie riikidel on kõigepealt aeg lõpetada räime ja nafta pärast sõdimine. Kui Balti Assamblee ei suuda Balti riikide poliitilist, majanduslikku ja sõjalist koostööd otsustaval moel parandada, peavad Eesti, Läti ja Leedu kodanikud looma Peremehe arvates ise Balti Liidu eest võitleva liikumise.
Lõunanaabrid arvavad, et Balti Liidu olemasolu kiirendaks ka meie pääsemist Euroopa Liitu, sest seitsme miljoni elanikuga liidu häält kuulataks igal pool kindlasti rohkem kui mitme väikeriigi rahvaste oma.
Mis puudutab Euroopa Liitu või NATOt, siis sinna pääsemist peavad kõik taotlema siiski ühekaupa. Samas Venemaa ja SRÜ laienemispüüete taustal oleksid Balti riikide seitse miljonit jätkuvalt otsustavat vastuhäält endiselt argument, mida ei saa eirata ükski kuraasikas klaasipurustaja, tõsistest riigitegelastest rääkimata.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse
Impressum
Webmaster, lehekülje algusesse
Copyright © Postimees 1995-1996