Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EPP ALATALU
Et Eestis tahetakse kalandusala viia Euroopa Liidu nõuete ja standarditega vastavusse, käis keskkonnaminister Villu Reiljan Uus-Meremaal sealset süsteemi uurimas. Asjatundjad peavad Uus-Meremaad parima kalandussüsteemiga riigiks.
Keskkonnaminister Villu Reiljan ja kalaameti peadirektor Lauri Vaarja olid Uus-Meremaal märtsi lõpus sealse kalandusministri kutsel. Euroopa Liidu kalandusstandarditele üleminekul arvestatakse ka maailmakogemust. Reiljani ja Vaarja sõidukulud tasus Euroopa Liidu koolitusprogramm.
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Valli Voor rääkis «Postimehele», et Eesti esindajad tutvusid kalavarude haldamise skeemi, kalandusstatistika, kalandusalase järelevalve, kalade esmakokkuostu ja kalaoksjonite korraldamisega, samuti kvaliteedi tagamise süsteemiga kalanduses. Uus-Meremaa on üks maailma juhtivamaid kalandusriike, kellelt Eesti peaks õppima ka kalanduse majandusliku efektiivsuse tõhustamist ja riikliku toetuse andmist kalanduse arengu rahastamisel, lisas Valli Voor.
Villu Reiljan ütles eile «Postimehele», et Eesti peaks Uus-Meremaalt õppima kalapüügikvootide süsteemi. Nimelt on Uus-Meremaal 1986. aastast alates kasutusel ostetavad-müüdavad-pärandatavad kalapüügikvoodid, mitte ühekordsed püügiload, selgitas Reiljan. Nii teab iga kvoodiomanik kala püüdes säästa kalavarusid ka tulevasteks püügiperioodideks. Samas investeerivad kalandusega tegelejad ka tootmisse, et tulevikku kindlustada. Reiljan lisas, et seda põhimõtet võiks Eestis ka metsanduses kasutada. Eesti-Läti kilusõjas sellest käigust õppida ei ole, sest Reiljani sõnul «sõjaküsimusi ei arutatud».
Reiljan lisas, et kuna 1840. aastast on maooridel, kes moodustavad 10% Uus-Meremaa elanikest, piiramatu õigus kalastusele, metsandusele ja jahipidamisele, on nende kalapüügikvootide süsteem sellest tulenevalt meie omast veidi erinev.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS PAET
15. aprillist läheb rongisõit kallimaks neil inimestel, kes eelistavad pileti osta raudteejaama kassa asemel rongist.
Tartu vaksaliülema asetäitja Rein Parts teatas «Postimehele», et 15. aprillist tõstetakse piletihinda neil inimestel, kes ostavad pileti rongist, kuigi jaamas, kust nad rongile läksid, on piletikassa olemas. Piletikassata teivasjaamadest rongile tulnud saavad pileti osta tavalise hinnaga.
Näiteks kui kilomeeter sõitu diiselrongis maksab 27 senti, siis rongist pileti ostnud maksavad 30 senti kilomeetrist. Nii maksab diiselrongi pilet Tartust Tallinna 52.90, kuid rongist ostes maksab pilet 58.30.
Vagunkoosseisuga rongis maksab sõidukilomeeter 30 senti, kuid pileti rongist ostmisel 35 senti. Tartust Tallinna maksab sellises rongis sõit 61.90, kuid rongist pileti ostmisel 67.40.
Kiirrongis maksab sõit Tartust Tallinna 66.50, kuid rongist pileti ostmisel 72.20.
Rein Parts rõhutas ka kuupiletite suhtelist odavust. Nii maksab näiteks Tartu-Elva rongis kuupilet 210 krooni (30 sõidu hind), kahe kuu pilet 385 (55 sõidu hind), kolme kuu pilet 560, nelja kuu pilet 700 ja poole aasta pilet 945 krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
UUDISTETOIMETUS
Laupäevases «Postimehes» ilmunud intervjuus eksis Urmas Past oma kodu valvava ettevõtte nimega, pidades Tartu Valvekoondist häirekeskuseks.
Tartu Valvekoondis on turvateenuseid osutav firma, Tartumaa Häirekeskus aga Tartumaa päästeameti allüksus. Laupäevases «Postimehes» väitis Urmas Past, et häirekeskus reageeris tema lapse röövi ajal häirenupu kaudu saadud signaalile alles kuue tunni pärast.
«Urmas Pasti majja paigutatud häirenupp on ühendatud Tartu Valvekoondise puldiga ning häirenupu kaudu saadud signaalile sai reageerida ainult Tartu Valvekoondis,» teatas «Postimehele» Tartu maavalitsuse pressisekretär, lisades, et mitmete turvafirmade tava reklaamida end häirekeskustena on tekitanud arusaamatusi varemgi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AITA OTTAS
Eile esitleti Zooloogia ja Botaanika Instituudis Eesti, Läti ja Leedu botaanikute ühistööd, koguteose «Balti floora» äsjailmunud teist köidet. Mahuka ülevaate kolme naaberriigi taimestikust koostasid Eesti ZBI teadlased ja selle kirjastas Eesti Loodusfoto. Teose väljaandmist toetas 70 000 krooniga Eesti Teadusfond.
«Balti floora» väljaandmisega tegeles Eestis peaaegu sama autorite kollektiiv, kes koostab botaanikaalaseid peatükke Eesti entsüklopeediale. Üks autoreid, Vilma Kuusk ütles eilsel esitlusel, et teaduses on harva pidupäevi, kuid «Balti floora» ilmumine on üks neist.
Vilma Kuusk tuletas meelde teose sünnilugu. Otsus selline kogumik koostada tehti juba kakskümmend aastat tagasi. Kõige pikem aeg kulus ettevalmistustöödeks: tuli kokku leppida ühtses metoodikas ja organisatsioonilistes küsimustes, vaadata läbi herbaariumid ja seniilmunud erialakirjandus. Järgemööda korraldasid Balti teadlased ühisnõupidamisi. Esimene käsikiri valmis perestroika-ajaks ja esimene köide tuhandeses tiraazhis trükiti kahe aasta eest. Eeskätt botaanikutele ja ökoloogidele suunatud koguteoses on kõigi taimede nimed nii ladina, eesti, läti, leedu kui vene keeles.
Koostamisel on koguteose kolmas, viimane osa.
ZBI direktor Urmas Tartes vastas küsimusele, kas trükivalgust võiks näha ka «Balti fauna»: «Praegu midagi sellist kavas ei ole. Balti riikide botaanikutel on ühisekspeditsioonide korraldamisel pikaajalised traditsioonid ja see on aidanud materjali koguda.
Meie instituut andis aga eelmisel aastal välja Eesti linnuatlase ja sammalde nimestiku, käsikirjas on uus taimemääraja.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ARGO TAAL
Tartu raviasutustel on 17 miljoni krooni eest Tartu haigekassaga sõlmitud lepingute summat ületavaid raviarveid. Haigekassa ei suuda neid arveid tasuda ka kogu järelejäänud aasta jooksul, ütles Tartu haigekassa direktor Vaike Soodla eilsel Tartu maavalitsuses peetud koosolekul, kus arutati linna raviasutuste probleeme.
Raviteenuste hinnad, mille järgi haigekassad raviasutustele tehtud töö eest tasuvad, tõusid sellel aastal 30%, ravikindlustuseelarve seevastu kõigest 9,9%. Tartu suurima ülearvete tegija Tartu Ülikooli kliinikumi Maarjamõisa haigla peaarsti Urmo Kööbi sõnul on just see asjaolu viinud haiglad täbarasse olukorda. «Meil tuleb hakata ravima ambulatoorselt paljusid haigusi, millega seni võeti inimesed haigla statsionaari,» tõdes Kööbi.
TÜ kliinikumi juhatuse initsiatiivil kokku kutsutud nõupidamisel osalesid Tartu maavalitsuse, linnavalitsuse ja linnavolikogu, ülikooli arstiteaduskonna ning teiste meditsiiniga või selle haldamisega seotud ametkondade juhid.
Abilinnapea Jüri Sasi sõnul on maksmata arvete probleem kõige teravam just Tartu haigekassa puhul, kuigi Tartus ravitakse ka palju mujalt pärit inimesi. «Üks võimalus oleks anda teiste piirkondade inimestele enam võimalusi lasta end Tartu haiglates ravida, kuid Tartu inimestele see lohutuseks ei ole,» nentis Sasi.
Sügisel võib koosolekust osavõtnute arvates tekkida olukord, et haiglad saavad osutada vaid erakorralist abi. Tartu haiglatel on olnud ülelepinguliste raviarvetega probleeme ka kahel eelmisel aastal.
Koosolekust osavõtnud nentisid, et kliinikumi haiglate voodikohtade arvu saaks vähendada, kui teha põhjalik analüüs, kui palju milliseid haigusi põdevaid ja mis piirkonnast pärit haigeid ülikooli haiglates ravitakse.
Koosolekul puudutati ka kolme TÜ kliinikumi haigla soovi muutuda linnahaiglateks. Kliinikumi esindajad väljendasid seisukohta, et ühtset ravi ning arstide koolitusega tegelevat kliinikumi ei tohi lõhkuda, kuid soostusid, et üleminekul ülikooli otsesesse alluvusse peaks kliinikum sõlmima ülikooliga lepingud, mis garanteeriksid, et raha, mis laekub kliinikumile riigieelarvest ei kulutataks ülikooli muudeks tarveteks.
Kliinikumi juhatuse liige Raul Talvik tegi ettepaneku, et kui kliinikum ja ülikool ning sotsiaal- ja haridusministeerium sõlmivad lepingu, mille kohaselt kliinikum hakkab alluma ülikoolile, võiks üheks lepingupartneriks võtta ka Tartu linna.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AIVAR AOTÄHT
Viimaste päevade eriti soojad ilmad on sulatanud jääkatet kümmekonna sentimeetri võrra, jääle on tulnud palju vett ja lumeloppa. Praegu ei tohi enam ei merelahtedel ega siseveekogudel autodega jääle sõita, ütles eile «Postimehele» Eesti vetelpäästeühingu vetelpäästeosakonna juhataja Helgi Lutvei.
Eilsest on autoliikluseks suletud ka kõik jääteed. Viimasena suleti eile Laaksaare ja Piirissaare jäätee Peipsil. Esimene jäätee Rohuküla ja Vormsi vahel pandi kinni juba 18. märtsil. 1. aprillil suleti Virtsu-Kuivastu, 4. aprillil Rohuküla-Vormsi, Haapsalu-Noarootsi, Kihnu-Lao, 7. aprillil Soela-Tärkma ja Abruka-Roomassaare jäätee.
«Jääteede ees on keelavad märgid ja tõkkepuud, et autojuhid enam jääle ei sõidaks,» sõnas Lutvei. «Ometi minnakse igal kevadel keelust üle ja sõidetakse suletud jääteest mõnikümmend meetrit eemal ikka jääle. Aga nii teha ei tohi, see on eluohtlik.»
Jalakäijatele mõeldud jäärajal, mis ühendab Kolpino saart Lüübnitsaga, on küll vesi peale tulnud, aga Lutvei sõnul kannab jää vähemalt neil päevil veel ilusti, vaja ainult säärikud jalga panna.
1995. aastal oli lühiajaliselt avatud vaid kaks jääteed. Laaksaare ja Piirissaare vahel sai autoga sõita vähem kui kuu, Haapsalu ja Noarootsi jäätee oli avatud nädalapäevad. «Tänavu oli tõesti haruldaselt hea talv mandriinimestele ja saarlastele, kes said jääteed mööda omavahel ühendust pidada.»
Helgi Lutvei lisas, et merepiirivalve ja vetelpääste andmeil on jää kalameeste väljakannatamiseks piisavalt hea Pärnumaa ja Läänemaa lahtedel, Peipsil ja Lämmijärvel, Saaremaal Roomassaare ümbruses, Hiiumaa lähedal Kassari lahel, Väinameres ja Liivi lahel. «Võru vetelpääste ülem Vambola Sulg ütles, et neil on Tamula järve peal nii paks jää, et see vist ei sula ära enne esimest maid. Näiteks mullu 27. veebruaril oli aga juba järvel piisavalt lahtist vett.»
Meeles tuleb pidada, et soojad ilmad sulatavad jääd kogu aeg ning jääolud muutuvad tundidega. Kalameestel peaks kindlasti kaasas olema nöör, millel raskus otsas, ja jäänaasklid. Lapsevanemad jälgigu nüüd kevadel eriti hoolikalt, kus nende põnnid mängimas käivad. Hoolimata nädalavahetusega saabunud eriti soojadest ilmadest on põldudel ja metsa vahel lund endiselt omajagu.
Sünoptik Ene Linno ütles eile, et hommikustel andmetel mõõtis kõige sügavama lume Otepää vaatlusjaam - 38 sentimeetrit. Tartu ilmajaam Ülenurmel mõõtis lume paksuseks 27 cm, Lääne-Nigulas oli lund 26 ja Väike-Maarjas 25 cm.
Keskmiselt mõõtsid vaatlusjaamad eile hommikul lume paksuseks 18-27 sentimeetrit, kusjuures aga Kunda ja Narva vaatlusjaama väljakul oli lund alla sentimeetri. Põhja- ja läänerannikul hakkab kohati tekkima lumest paljaid kohti.
Ene Linno sõnas, et poleks midagi imelikku, kui lumi maikuuni metsa jääks. Püsiv lumikate on väga pikkadel ja külmadel kevadetel maas olnud 20. aprillini ja kauemgi.
Tänase kevade kõige soojem päev oli eile. Kõige kõrgema temperatuuri vilus mõõtis eile kella kolme ajal päeval Valga ilmavaatlusjaam - 15,3 soojapügalat. Järgnesid Võru ja Viljandi 14,4 ning Kunda ja Türi 14,2 soojakraadiga. Samal ajal oli kõige jahedam Mustvees ja Kuressaares, kus mõõdeti 3,2 soojakraadi.
Ene Linno lisas, et täna-homme on veel soe, siis aga on karta jälle ilma jahenemist. Prognooside järgi peaks ilm külmemaks pöörama kolmapäeva õhtul või neljapäeval ning püsima jahedana nädala lõpuni. Siis on päevane temperatuur 2 kuni 7 soojakraadi, öösel on oodata sama palju külma. Kolmapäeva ja neljapäeva paiku võib sadada ka lund.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AIVAR AOTÄHT
Tartu uurimisbüroo uurija Hillar Timusk ütles eile «Postimehele», et loodab esitada lapseröövlile süüdistuse juba neil päevil.
Läinud nädala kolmapäeva keskpäeval röövis 37-aastane Margus Sippol Tartus Tammelinnas ärimees Urmas Pasti ja tema abikaasa Aune nelja-aastase poja Jaan-Eeriku, küsides miljoni krooni suurust lunaraha. Sippol laskis lapse siiski koju sama päeva hilisõhtul. Politseil õnnestus Sippol järgmise päeva pärastlõunal ise vabatahtlikult politseisse saada, küll mitte end üles andma, vaid lahendama oma finantsprobleemi.
Juhtunu kohta algatas Tartu uurimisbüroo kriminaalasja samal päeval, aluseks kriminaalkoodeksi § 124, mis käsitleb lapse riisumist. Uurija Hillar Timusk sõnas, et tõenäoliselt lisandub süüdistusele ka sama paragrahvi lõike 3 punkt 2, mis käsitleb väljapressimist koos isikult vabaduse võtmisega. Selle eest võib kohus mõista karistuseks viis kuni kümme aastat vabadusekaotust.
«Ta oli suurtes võlgades ning mõtles, et lahendab asja sedamoodi,» sõnas Timusk, nentides, et kaks abielupaarist käendajat olid sunnitud oma maja maha müüma.
Praegu viibib Urmas Sippol arestimajas. Oma süü on ta uurija sõnul omaks võtnud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AIVAR AOTÄHT
Valga abiprefekt Sulev Rätsepp ütles eile «Postimehele», et seni ei ole midagi uut lisada prügimäelt surnuna leitud imiku juhtumile. Lapse ema ei ole endast politseile teatanud.
Nagu juba kirjutatud, leidis 1. aprilli hommikul Valga prügimäe «geoloog» autost mahakallatud prügi hulgast käterätikusse mähitud vastsündinud lapse laiba. Kas juba surnud või veel elav imik oli pandud Valgas prügikonteinerisse, mille sisu viis pürgiauto Valgast poolteise kilomeetri kaugusel asuvale prügimäele.
Sulev Rätsepp sõnas, et juhtunu kohta pole seni kelleltki olulisi teateid tulnud. «On saabunud mõningad anonüümsed kirjad, aga ei usu, et neist suurt abi on,» lausus ta. «Midagi konkreetset veel ei ole, aga töö käib.»
Kes oskab juhtunu kohta midagi öelda, või soovib endast teatada lapse ema, palutakse helistada Valga politseisse telefonil 02 või (276) 40 031.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996