Eesti jahilaskurid on kuulilaskuritest edukamad, Ineshin oli MK-etapil Kairos teine, Saaliste oli parem 1994. aastal, Jaansalu mullu, Eestil rahvusvahelise tasemega kuulilaskurid puuduvad

RAIMO PEIKER

Eesti Laskurliit sai Rahvusvaheliselt Laskurliidult (UIT) kaks olümpiakohta, mõlemad jahilaskuritele. Eesti Laskurliit on Eesti Olümpiakomiteele teinud ettepaneku, et kaarrajal võistleks Atlantas Andrei Ineshin, kaevikrajal aga kas Urmas Saaliste või Heikki Jaansalu. Nende kahe enam-vähem võrdse mehe paremuse selgitavad MK-etapid Peruus ja Atlantas.

Esimesel võistlusel Peruus oli parem kaks korda juba olümpiamängudel võistelnud Saaliste, kes 116 tabamusega 125 sai 15. koha. Jaansalu laskis puruks kuus taldrikut vähem ja oli 29. kohal. 145 tabamusega 150st oli parim Dominica Grazioli (USA). Ülejäänud pjedestaalikohad said austraallane John Maxvell (144) ja prantslane Christoph Vicard (143). Eesti Laskurliidu peasekretär Jüri Talu ütles selgituseks, et rahvusvaheliste alaliitude poliitika olümpiakohtade osas on väga erinev. Real aladel eelistatakse sportlikku printsiipi, aga näiteks laskmises on väga palju kohti antud Aasia, Aafrika ja Okeaania sportlastele. Samuti taotletakse, et osalejaid oleks võimalikult paljudest riikidest. Seetõttu on Euroopast Atlantasse pääseda väga raske.

Ei aidanud ka see, et Eesti meeskond oli mullusel MMil Nikosias kaarrajal viies. Algul jagati isegi teist kuni viiendat kohta, kuid lisaseeria pani asjad meie kahjuks paika. Ineshin ja Peeter Päkk olid individuaalsed 11. koha jagajate seas. Võistlejaid oli seejuures üle saja.

Jüri Talu meenutas veel Eesti jahilaskurite saavutusi kahe olümpia vahepeal. 1994. aasta MK-etapil Kairos oli Ineshin teine ja karikafinaalis Münchenis neljas. Kuid need tulemused ei andnud ikkagi olümpiakohta. Sportliku printsiibi põhjal oldi Atlanta kohtade jagamisel karm: EMilt neli paremat, MMilt kuus edukamat ja MK-etapilt vaid võitja.

Laskespordijuhtide tõekspidamised ja kontseptsioon oli selline, et eelpool nimetatud maailmajagudest jõudis olümpiale ka neid, kes Eesti meistrivõistlustel ei platseeruks kuue parema sekka. Eesti Laskurliidu taotlus kahele kohale siiski rahuldati. Jüri Talu kinnitas, et kaevikrajal oli mullu parim Heikki Jaansalu, kes MK-etapil Lahtis oli seitsmes ja tabas Vello Volmeri mälestusvõistlustel Elvas 124 märki 125st.

Urmas Saaliste sai MMil Nikosias 118 tabamusega 125 alles 54. koha. EMil oli Saalistel tulemus sama, kuid koht 32. Jaansalu tabas ühe märgi enam ja oli 20. koha jagajate seas. MK-etapil Lahtis sai Saaliste taas 118 tabamusega 22. 1988 Soulis ja neli aastat hiljem Barcelonas võistelnud Saaliste tipptund oli 1994. aasta MMil, millal ta jagas kümnendat kohta. Eesti Laskurliit otsustas, et olümpiale sõidab see, kelle kohtade summa Peruus ja Atlantas on parem.

30. aprilliks tuleb EOKile esitada Atlantasse sõitjate nimed. Loodetavasti laskurliidu valikut aktsepteeritakse. Laskurliidu peasekretär nentis, et olümpiale saatmist väärivaid kuulilaskureid meil hetkel pole. Lootusi annab Reijo Virolaineni viies koht juunioride EMil. Anne Oberg soovitud taset aga kätte ei saanud.

Jüri Talu teadis öelda, et enamikul kuulilaskmisaladele on Atlantasse pääsejaid vaid 20-25. Olümpia ei ole see võistlus, kus kõik tugevamad osaleda saaksid. Jahilaskmine on aga hetkel maailmas väga populaarne ja sellel alal lubatakse võistlejaid Atlantasse 40 ringis.

Talviste harjutamisvõimaluste kohta ütles Eesti üks laskmisjuhte, et padrunite taha asi ei jäänud. Pigem segas karm talv. Männiku lasketiirus olid olud raskemad, paremini sai treenida Rocca al Mares.

Eelmisel aastal said EOKilt olümpiaks valmistumiseks raha neli laskurit: Ineshin ja Saaliste 120000 krooni, Oberg ja Andres Kull (kaevikrada) 60 000. Paradoks mullusel rahajagamisel oli, et jahilaskmise kaevikraja meestest oli mullu parim Jaansalu.

Tänavu ei ole jahilaskurid veel sentigi saanud, kuid Jüri Talu rõhutas, et tal pole EOKile midagi ette heita. Varem olümpiakohti lihtsalt polnud. Homme ja ülehomme võistleb Peruus tallinlane Ineshin ning järgmisel nädalal Atlantas lisandub kolmele olümpiakandidaadile Peeter Päkk.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele