Orienteerujad kogunevad Põlvasse, Fakte Jüriöö jooksust aastast aastasse, Registreerumine rattarallile on hoogu võtmas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
NIKOLAI JÄRVEOJA

Laupäeva õhtul Põlva külje all Mammastes peetavale 37. Jüriöö teatejooksule on eelregistreerimise põhjal oodata üle 60 võistkonna.

Orienteerumisklubid Ilves, Võru, Rakvere ja Kobras (võistluse korraldaja) on esindatud viie võistkonnaga. Esmakordselt stardib võistkonnana üks perekond - Ojad Tartust (isa, tütar, poeg ja kaks lapselast).

Võistluse mandaat laupäeval, 20. aprillil kell 16-19 Põlva Kultuurikeskuses. Rongkäigu ja avamise algus kell 19.15. Ühisstart esimesele vahtusele Mammastes kell 21.

Rajapikkused: 1. vahetusel 6,8 km (14 kontrollpunkti), 2. vahetusel 4,3 km (8 KP), 3. vahetusel 5,9 km (12 KP), 4. vahetusel 4,2 km (8 KP) ja 5. vahetusel 6,5 km (15 KP). Igas vahetuses on kaks või kolm raadiopunkti ja pressipunkt. 1960 - Spordiseltsi Jõud vabariikliku nõukogu, «Spordilehe» ja Aleks Kaskneeme eestvedamisel sai teoks esimene öine teateorienteerumine nimetusega Jüriöö jooks. Esimene jooks peeti just Harju vallas, Keilas 23. aprilli hilisõhtul. Samal ajal (Jüriööl) 1343. aastal algas eestlaste viimane katse kukutada Saksa ja Taani feodaalide võim. Siit ka jooksu nimetus - Jüriöö ülestõusnute auks.

1961 - Algas Tartu Ülikooli võitudeseeria. Seni on tudengid üldvõiduni jõudnud kümnel korral, viimati 1985. aastal. Neli korda on võitnud Harju Jõud ja Tööstusprojekt, kolm viimast jooksu OK Ilves, kaks korda Eesti Põllumajandusülikool ja Tallinna Tehnikaülikool ning Dünamo 1. kehakultuurikollektiiv. Ülejäänud üheksal võistkonnal on õnnestunud Jüriöö jooksu võita ühe korra.

1962 - Vändras sai Tartu Ülikool kõigi aegade kiirema võiduaja 1:39,12.

1964 - «Spordileht» pani välja uue peaauhinna, milleks sai igavesti rändav kuju «Kalevipoeg kivi viskamas». Selle unikaalse auhinna autoriks on Keilas elanud ja nüüdseks juba manalamees Ferdinand Neiman.

1965 - Helmest on pärit kõige ülekaalukam avaetapi võit - Enno Lelumees edestas teisena teatevahetusse jõudnut üheksa minuti ja 57 sekundiga.

1966 - Halbade ilmastikutingimuste pärast peeti Jüriöö jooks alles maikuus, mida pole hiljem juhtunud.

1970 - XI jooksul Keilas kulus üldvõidu saavutamiseks kõige rohkem aega. Tallinna Polütehnikum võitis ajaga 5:37,15.

1971 - Võitjaks tulnud Tartu Ülikooli esindus oli avaetapi järel alles 63. kohal.

Esmakordselt võtsid osa külalisvõistlejad teistest riikidest.

Jaan Miljan sai avaetapil seni napima võidu (sama aja teise koha omanikuga).

1973 - Esmakordselt kasutati mitmevärvitrükis võistluskaarti.

1975 - Aseri Keraamikatehase võistkonda kuulunud liikmed kandsid kõik ühte perekonnanime - Vello, Tiina, Peep, Pille ja Ott Penek.

1977 - Saadi kõigi aegade ülekaalukaim võit. Tartu Ülikool edestas teiseks jäänut koguni 24 minuti ja 53 sekundiga.

1981 - Saadi kõige napim üldvõit. Tartu Ehitusmaterjalitehas lõi teiseks tulnud Kärdla keskkooli ainult 23 sekundiga.

1982 - Tartu Ülikooli tudeng Tiit Tali sai avaetapil oma esimese võidu, mida ta on hiljem korranud veel viis korda (viimati eelmisel aastal Tamsalus). Eesti Orienteerumisliidu praegune president Leho Haldna on tulnud kaks korda avaetapi võitjaks. Ülejäänud oma võitu korrata pole suutnud.

«Spordileht» pani välja veel kaks võistkondlikku karikat - parimale noorte ja parimale veteranide võistkonnale. Noortest on OK Kobras Põlvast võitnud neli korda, veteranidest OK Lehola kolm korda.

1984 - XXV Jüriöö jooksul ületas osavõtjate arv esmakordselt tuhande piiri (1020). Siit pärineb ka võistkondade rekord (204).

1986 - Esmakordselt sai üks võistkond kaksikvõidu (Dünamo 1. kehakultuurikollektiiv). Hiljem on seda korranud Värska OK Peko (1992) ja OK Ilves (1995).

1988 - Haapsalu külje all Paralepas oli lund sadanud kogu võistluse eelse päeva ning sadas juurde ja tuiskas ka võistluse ajal. Osa võistkondi jäi üldse starti ilmumata, sest takerduti Kesk-Eesti teedel tuisuvaaludesse.

1989 - Esmakordselt võitis välisklubi (LS-37 Soomest).

Jüriöö jooksu on läbi viidud kõigis maakondades. Kõige rohkem on korralduskordi Harju maakonnal - 8.

1990 - Rakvere võistlus on seni pikima kestvusajaga, viimane lõpetaja sai ajaks 9:34,55.

1992 - Pärast 22-aastast vaheaega langes võistkondade arv uuesti alla saja. Viimasel neljal aastal on võistkondade arv kõikunud 63-73 vahel.

1993 - Möödus 600 aastat Jüriöö ülestõusust.

Inno Ling (OK Lehola) tõstis viimases vahetuses oma võistkonna 27. kohalt kolmandaks.

1994 - OK Kobras võistkond oli enne viimast vahetust liidrite hulgas. Ankrumehe mittekohaleilmumine tingis aga katkestamise.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

REIN LEPIK

Ilmade soojenedes on teedel märgata üha enam rattureid ja ka rattakauplustes on rekordiliste läbimüükidega päevad. Eks see annab osaliselt märku ka sellest, et tulekul on traditsiooniline Tartu rattaralli.

Viimastel päevadel on aktiviseerunud ka osavõtjate registreerumine. Meeldiv on tõdeda, et enamus huvilisi on end kirja pannud pikimale, täpsemalt 161-kilomeetrisele trassile, mis on ühtlasi ka Tartu rattaralli peadistantsiks. Korraldajate arvates pakub see sõit osalejatele ka kõige rohkem elamusi nii vahelduva maastiku kui ka kaunite loodusvaadete näol.

Ehk veidi pingelisemat võidusõitu võib oodata 112-kilomeetrisel distantsil. Sellele sõidule ootame enamasti nooremaid rattureid, aga ka kõiki neid, kes peadistantsi enda jaoks liiga pikaks peavad. Kahel pikemal distantsil on parematele hulk väärtuslikke auhindu, peale selle võib igal (ka peresõidul) osalejal olla õnne auhindade loosimisel.

Peresõidu 64-kilomeetrisel distantsil võetakse samuti aega, aga paremusjärjestust välja ei kuulutata. Kosutust pakutakse peresõitjatele Pangodis ja Elvas, seetõttu peaks see maa väga paljudele jõukohane olema ja meeldivaid rattasõiduelamusi pakkuma. Ka sel distantsil on eelnev registreerumine vajalik.

Kõik kolm distantsi väljuvad Tartust Otepää suunas. Pikim suundub Otepäält Sangaste ja Tsirguliina kaudu Tartu-Valga maanteele, mida mööda tullakse Tartusse tagasi, 112-kilomeetrine sõit kulgeb Tartust Otepääle ning sealt Rõngu kaudu Tartusse tagasi, peresõidu rada pöördub Pangodist Elva suunas ning Elvast tullakse otse Tartusse.

15. Tartu rattaralli põhiüritused peetakse 25. ja 26. mail. Laupäeval, 25. mail on ralli keskuseks Tähtvere park ja lauluväljaku mäeveer. Sel päeval korraldatakse tillusõit ja miniralli, aga ka kriteeriumivõistlus ja vigursõit. Pühapäeval, 26. mail on kavas kolm pikemat distantsi stardiga kell 9.30 Vabaduse puiesteelt.

Lisaüritusena peetakse 1. juunil jalgrattapäev Vooremäe rahvaspordikeskuses, kus korraldame muuhulgas ka jalgratturite mäkketõusuvõistlused. Jälgige reklaami!

Registreerimine on Tartus laululava raadiomaja 3. korrusel (Laulupeo pst. 25, EE2400 Tartu, tel. (27)421 644, faks (27)422536) tööpäeviti kell 10-17. Samuti on võimalus registreeruda reisibüroo Atlas kontorites - Tartus Kitsas tn. 3 (tel. 433 070 ja 431 215), Tallinnas Pärnu mnt. 36 (tel. 445861) ja Pärnus Rüütli tn. 40 (tel. 42 032) - ning Tallinnas Velodroomil asuvas rattapoes (Rummu tee 3).

Aprillis on osavõtumaks odavam: kahel pikemal distantsil on see 75 krooni, peresõidul on üksiku sõitja puhul tariif 50 krooni, perekonnal aga osalejate arvust sõltumata 75 krooni.

25. aprillil korraldab Tartu rattaralli sekretariaat infopäeva Pirital, Regati pst. 1 asuva Eesti Spordi Keskliidu maja fuajees. Registreeritakse osavõtjaid ning saadaval on ka varasemate Tartu kolmikürituste alade protokollid.

Uuendusena on tänavu võimalik registreeruda ka posti teel. Selleks tuleb välja lõigata ja täita juuresolev registreerimiskaart või märkida oma isikuandmed (valitud distants, perekonna- ja eesnimi, sünniaasta, kohad kahel eelmisel rallil) rahakaardi tagaküljele. Seejärel saata rahakaart osavõtumaksuga ja rahakaardi kviitung (või selle koopia) koos registreerimiskaardiga aadressil: Postimaja, postkast 316, EE2400 Tartu.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

    Tagasi üles