Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS PAET
Pöördumises peaminister Tiit Vähi poole nendivad Kunda muusikakooli direktor Sirje Tambi, Kunda linnavaraameti juhataja Heldur Lahne ning Kunda 1. keskkooli õpetaja Uno Trumm, et ökoloogiline olukord on Kundas muutunud väga keeruliseks, kuid riiklikud ametid ei ole huvitatud Eesti elanike tervise kaitsest.
Kunda linnapea Anne Tasuja ütles aga «Postimehele», et tal pole pöördumise suhtes kindlat seisukohta ning ta ootab, et teadlased oma vaidlused ära vaidleksid. Tasuja arvates on aga Kunda veeprobleemid iseloomulikud kogu Põhja-Eestile.
Peaministrile 16. aprillil läkitatud pöördumises öeldakse, et tavapäraselt seostuvad Kunda ökoloogilised probleemid tsemenditootmisest tuleneva reostusega. Viimaste aastate keskkonnauuringud võimaldavad aga järeldada, et tolm on vaid silmaga nähtav osa saastast. Ka likvideeritakse tolmusaaste tsemenditootja lubaduste kohaselt järgmisel aastal.
Siiski paisati näiteks 1994. aastal reostaja andmeil õhku üle 50 000 tonni tolmu.
Hoopis suuremaks probleemiks on Kundale kujunemas joogivee ja õhu radioaktiivne saastatus ning raskemetallide ja põlevate ning plahvatusohtlike gaaside sisaldus vees. Nii sisaldab Kunda joogivesi raadiumi mitu korda enam lubatud piirkontsentratsioonist. Vees on ka raadiumi laguprodukt gaasiline radoon. Joogivesi sisaldab ka lubatud piirkontsentratsioonist rohkem raskemetalle ja toksilisi elemente, nagu arseen, raud, plii, liitium, antimon, koobalt, nikkel, vask, tsink, seleen ja kaadmium, ning metaani, seisab pöördumises.
Kunda linna elanike varasemas pöördumises tervisekaitsekeskuse poole öeldakse, et keemiliste elementide pikaajaline üledoseeritus joogivees mõjub hävitavalt inimorganismile. USAs tehtud uurimused on selgitanud, et keemiliselt üledoseeritud vee tarbimine kahjustab immuunsüsteemi ja soodustab vähi teket.
Paljude Kunda töö- ja eluruumide õhus on mõõdetud radoonisisaldust, mis ületab kohati mitmekümnekordselt paljudes riikides lubatud piirkontsentratsiooni.
Nii ületab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 1994. ja 1995. aastal tehtud uuringute andmeil loodusliku radooni kontsentratsioon elu- ja tööruumides kohati üle 25 korra Soomes kehtestatud normid.
Kunda linnapea Anne Tasuja sõnul pärineb vee pruun värvus amortiseerunud torustikust.
Pöördumise autorid kirjutavad, et Kunda linnavalitsus taotles riigieelarvest raha veepuhastusjaama ehituseks ning võttis ka laenu. Veepuhastusjaam peaks lähiajal valmima, kuid selle võimsust arvestades vajaks Kunda veel vähemalt kahte veepuhastusjaama. Joogivee kvalitatiivne muutus, mille eelduseks on kahe veepuhastusjaama ehitus ning veetorustiku väljavahetamine, vajaks veel umbes 50-60 miljonit krooni, mida Kundal ei ole.
Tervisekaitseamet ütleb aga 12. veebruaril Kunda linnavaraametile saadetud kirjas, et «keskkonnakaitse kesklabori ja Lääne-Virumaa tervisekaitselabori poolt tehtud Kunda joogivee analüüsid vastasid määratud komponentide osas standardi EVS 663:1995 nõuetele, välja arvatud mangaani- ja kolmes kuni viies kaevus rauasisaldus».
Tervisekaitseamet teatas ka, et vees oleva radooni hulk ei ole tervist ohustav ja radoon lendub veest täielikult näiteks vee valamisel ühest nõust teise. «Kui tarbija seda silmas peab ja täidab, pole vaja rakendada kallihinnalisi puhastusseadmeid.»
Tsemenditootmise laienemisega on seotud ka elu- ja tööruumide õhus oleva radooni probleem. Suur osa Kunda uuest elamurajoonist on ehitatud diktüoneemakildale, mis sisaldab uraani, raadiumi ja radooni. Maapinnast lenduv radoon koguneb keldritesse ja esimese-teise korruse ruumidesse ning inimesed, kes on radooniohtlikes kohtades korterid erastanud, on seatud väljapääsmatusse olukorda, sest elamute ümberehitamine pole neile taskukohane.
Tervisekaitseamet nendib oma 12. veebruari kirjas, et Kunda õhus pole sellist radoonikontsentratsiooni, mis tervist ohustaks. Samas mööndakse, et õhu puhastamiseks on võimalik ja tuleb rakendada meetmeid. «Loomulikult tuleb eelkõige täita nõuet tuulutada eluruume, eriti esimesel korrusel olevaid. Samal ajal on vaja ehituslike meetmetega saavutada majade ehitamisel, rekonstrueerimisel või remontimisel senisest paremat esimese korruse põrandate hermetiseerimist,» leiab tervisekaitseamet.
Tervisekaitseamet teatas, et eelnevatel aastatel tehtud haigestumisanalüüs on näidanud, et võrreldes teiste linnadega on Kundas haigestumine mõnevõrra suurem ülemiste hingamisteede haigustesse, mis on seotud õhureostusega tsemenditööstusest.
Peaministrile saadetud pöördumisele allakirjutanud on seisukohal, et Eesti riigil on Kunda elanike ees moraalseid kohustusi, sest kogu senine ehitustegevus Eestis on teoks saanud kundalaste tervise ja heaolu arvelt. «Seni pole Eesti Vabariik seda tunnistanud ega mingeid kohustusi enda kanda võtnud. Soovimatusest Kunda probleemidega tegelda lähtuvad ilmselt ka keskkonnaministeeriumi ja tervisekaitseinspektsiooni arvamused Kunda keskkonnaseisundi mitteohtlikkuse kohta,» seisab pöördumises.
«Kuna tundub, et selleks kutsutud ning seatud riiklikud ametid ei ole huvitatud sisuliselt Eesti Vabariigi elanike tervise kaitsest ja tehtud ettepanekuist ning käsitlevad tervist ohustavaid situatsioone tervislike ja lubavatena, pöördume Teie poole, lootes, et Te tunnistate kundalaste ja teistegi õigust elutervele keskkonnale/.../,» öeldakse peaministrile adresseeritud pöördumises.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ENNO TAMMER
Eestisse saabus Tshehhi Vabariigi president, tunnustatud kirjanik Vaclav Havel, kes kahe ja poole päeva jooksul kohtub Eesti juhtide ja kirjanikega ning osaleb kahe riigi vabakaubanduslepingu allakirjutamisel.
Tshehhi president koos ligi 80- liikmelise saatjaskonnaga jõudis Tallinna eile õhtul erilennukiga.
Havelit saadavad kultuuriminister Pavel Tigrid, tööstus ja kaubandusminister Vladimir Dlouhy, väliministri asetäitja Helena Bambasova, Tshehhi suursaadik Dana Hunatova jt. ametiisikud. Eesti välisministeeriumi andmeil on lisaks ametiisikuile kaasas paarkümmend Tshehhi ärimeest ja paarkümmend ajakirjanikku.
«Olümpia» hotelli majutatud Tshehhi presidendist kirjanikul Havelil oli eile õhtul ette nähtud kohtumine Eesti kirjanikega.
Täna kohtub Havel president Lennart Meriga. Kahe presidendi kohtumise juures viibivad suursaadikud Hunatova ja Toivo Tasa.
Kahe riigi delegatsioonid kohtuvad samal ajal ilma presidentideta Kadrioru lossi Riiginõukogu saalis. Eesti delegatsioonis on ministrid Siim Kallas, Andres Lipstok, Kalev Kukk, Jaak Allik ja Endel Lippmaa. Programmi kohaselt jätkub kell 10 delegatsioonide kohtumine presidentide juuresolekul.
Delegatsioonide kohtumine lõpeb kahe riigi vabakaubanduslepingu allakirjutamisega. Alla kirjutavad presidentide juuresolekul Tshehhi tööstus- ja kaubandusminister Dlouhy ja Eesti majandusminister Andres Lipstok.
Täna kohtub Havel ka peaminister Tiit Vähi ja Riigikogu esimehe Toomas Saviga. Havel lahkub Eestist laupäeva pärastlõunal.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JAAN VÄLJAOTS
Poolteist nädalat Tartu politseiprefekti ametis olnud Raivo Palu on oma endisest abiprefekti kabinetist kolinud prefekti omasse. Erinevalt selle kabineti eelmisest peremehest ei paku ta enne «Postimehele» intervjuu andmist pitsi konjakit.
Kas te ise olete mõne kuriteo ohver olnud?
Jaa, kokkupandav jalgratas varastati kunagi ukse tagant ära, kui ma veel uurija olin. See oli minu lohakus ka muidugi. Selle jalgrattaga käisin ma tööl ja see oli mu põhiline liiklusvahend. Uurijana pidin üsna sageli käima ekspertiisiasutustes igasugu akte toomas, tollal uurijatel autot ei olnud. Ratas varastati mul viienda korruse trepikojast. Ma ei viitsinud teda tuppa viia, et lähen õhtul veel sõitma. Ma ei kujuta ette neid inimesi, kellel korteris käiakse ja kellel auto ära varastatakse, sest mulle oli see jalgrattavarguski hirmus löök.
Aga muud... Lehti varastatakse mu postkastist. Sügisel õnnestust mul sellelt ka üks enda maja elanik tabada. Tulin kogemata välja, kui ta seal minu postkasti kallal kohmitses. Ta andis lehe tagasi ja ütles, et tahtis kuulutusi vaadata.
Mis oli esimene tõsine probleem, mis prefektiametiga kaela langes?
Üks probleem sai lahendatud juba enne, kui ma selle ameti vastu võtsin. See on postipatrullteenistuse töö ümberkorraldamine. Märtsi algusest sai see paika. Me koondasime patrullteenistuse kordnikud tsentraliseeritud kompanii alluvusse.
Kellele nad siis varem allusid?
Enne olid nad konstaablijaoskondades ja neid kamandasid jaoskondade abikomissarid. Kui politsei isikkoosseis oli suurem, siis õigustas see ennast. Politsei loomise ajast on meil praegu aga sada - sada viiskümmend inimest vähem, nüüd enam ei õigustanud.
Miks?
Põhimuudatus on see, et patrullteenistus saab rohkem jälgida avalikku korda ja julgeolekut tänaval, sest jaoskondade abikomissarid kasutasid neid ka muudel ülesannetel, ka oma jaoskonna kriminaalasjade lahendamisel. Mehed olid patrullimisest kõrval.
Nüüd on meil alaline jalgsipost maaliinibussijaamas, turul, raudteejaamas ja lennujaamas. Lennujaamas Ülenurmel just iga päev ei ole, inimesi ei jätku, aga tegelikult peaks seal kah olema jalgsipatrull. Ja kesklinnas on kolm meest, kes jälgivad parkimiseeskirja täitmist, aga nemad on täpselt samasugused postipatrullteenistuse kordnikud, kes jälgivad ka avalikku korda.
Jalgsipatrullide paha omadus on see, et nad katavad suhteliselt väikest territooriumi. Teisest küljest jalgsi saavad nad suhelda ja rääkida ja näevad paremini, aga sellise suure linna ja väikese politsinike arvu puhul ei ole see otstarbekas.
Jalgrataste kasutamise peale nagu Pärnus ei ole mõelnud?
Niisugune mõte on mul küll kunagi pähe tulnud. Kui Ameerikas FBIs käisin, siis seal olid ka teatud linnades jalgrattapatrullid, aga see jäi pool naljaga mõtteks. No kui ta peabki tänaval mõne joodiku või huligaani kinni, kuhu ta siis ratta paneb? Pärast on ratas kadunud. Eks me Pärnu kogemuse põhjal otsusta. Kui seal ratas end õigustab, siis miks mitte, võibolla paneme jalgrattad käiku juba tuleval suvel.
Kas patrullide töö koondamine on andnud ka mingi käegakatsutava tulemuse?
On küll. See võibolla pole just hea näide, aga tegelikult on avaliku korra rikkujate arv tükk maad suurenenud. Ma pean silmas meie poolt avastatud rikkujate arvu. Selle ühe kuu tulemused näitavad, et neid on avastatud üks kolmandik rohkem. See tähendab, et mehed on rohkem tänaval ja trehvavad rohkem olukordadesse, kus on nende abi vaja.
Kas on ka mõni selline probleem, mis ägama paneb?
Küll on neid, meeletult. Üks probleem puudutab kriminaalpolitseid ja juurdlejaid. Prefektuur peab samuti toodangut andma.
Üks toodangu liik on kriminaalasjade saatmine kohtusse. Selleks peavad tööd tegema konstaabel, kriminaalpolitseinikud ja lõpuks juurdlejad, kes vormistavad, viivad läbi juurdlustoiminguid ja tõendavad isiku süü. See on nagu kett. Hetkel on Tartus selle keti juurdlejate lüli nõrk, sest ei ole inimesi, kes on saanud vastava hariduse ja kellel oleks kogemused.
Kui mina tulin kaheksakümnendatel aastatel tööle uurimisjaoskonda, siis seal oli viisteist vana uurijat, kes olid kümme-kakskümmend aastat töötanud. Talad olid olemas, kelle peal süsteem seisis ja kellelt sai õppida. Nüüd on kaks, kolm, neli inimest, kes on varem töötanud, ülejäänud on tulnud mujalt. Kui keti üks lüli on nõrk, siis toodangut ei tule. Me võime isikuid kindlaks teha ja neid taga ajada ja kinni püüda, aga kui asjad kohtusse ei lähe või nad tulevad sealt tagasi täiendavale uurimisele, siis on prefektuuri töö nigel.
Keegi ei taha juurdlejaks minna, sest see on tohutu töö. Sul on oma asjad käes, kellegi peale sul loota ei ole. Sa pead tegema asja nii hästi, et prokurör ja kohtunik ei leia ühtegi viga. Eelmine prefekt suutis vähemalt juurdlejate kohad täita, sest neile leiti võimalus kuigi palju juurde maksta. Nad teevad, mida suudavad. Aga minu ülesandeks on leida kolm-neli sellist inimest toeks, kes on ka varem sellel alal töötanud ja keda saaks juurdlusse tööle kutsuda, kelle tarkust saaks kasutada vundamendiks.
Jutt läkski palkadele ja kaadrivoolavusele. Milline on praegu seis Tartu prefektuuris?
Tundub, et kaadrivoolavus on hetkel peatunud. Möödunud aasta lõpus oli palju minejaid. Aga minu siin kabinetis oleku ajal ei ole ühtegi lahkumisavaldust olnud. Küll on olnud avaldusi, kus tahetakse tagasi tulla. Paar-kolm meest, kes on käinud mujal õnne katsumas.
Põhipõhjus on, et ei ole stabiilsust. Kord on tööd ja kord ei ole.
Ei, turvafirmadest ei ole tagasi tuldud, aga üks mees tuli, kes oli kuskil mingi müügiesindaja. Metsa on käidud saagimas. Aga kui keegi tagasi tuleb, siis me ikka vaatame ka, milline mees ta enne oli, kuhu ta läks ja mis tal siis seal juhtus, et tagasi tahab tulla. Umbropsu kedagi ei võta.
Aga kui ta on hea mees olnud, miks mitte. Osa ütleb ära minnes, et ma tulen teile tagasi, aga ma lähen teenin oma korteri välja ja panen pere enam-vähem järjele.
Nii et praegu väga suurt lahkumislainet ei ole. Kuigi ega need palgad ikka kiita ei ole, kordnik, kes on tänaval, saab 1800-1900 krooni.
Prefektiks saades ütlesite pressikonverentsil, et kavandate luua kriminaalpolitseis uusi teatud kuritegudele keskenduvaid allüksusi. Milliseid?
Nende meestega, kes koolist täienduseks tulevad, on kindlasti vaja teha röövimiste ja avalike varguste peale oma rühm. Meil on praegu mõrvagrupp, seal on üks mees, kes peaks röövidega tegelema, aga neid asju tuleb ühtelugu peale ja ta on rohkem seotud ikka raskete kuritegude uurimisega.
Oleks tarvis üks-kaks inimest, kes koguvad ja talletavad infot alates kotitõmbamistest ja lõpetades kassapidaja röövimisega, et info tuleks ühe tuumiku kätte. Muidu on materjalid mitme mehe menetluses ja kokku ei jõuagi. Tegelikult võib neis olla sarnaseid asju, mis annaks alust arvata, et need on ühe inimese tehtud kuriteod.
Teine grupp, kuhu oleks vaja väga häid mehi, peaks tegelema narko- ja prostitutsiooni probleemidega. Ma usun, et sügiseks on need mehed leitud. Praegu on üks Tallinna politseikooli poiss, kes pidi siia praktikale tulema, aga jätsime ta Tallinna, et ta saaks sealt kogemusi.
Kas suvel kolib prefektuur juba uude majja?
See on keeruline teema. Raha ei ole, aga töö käib kõvasti ja võibolla varsti kuulutame välja konkursi siseviimistluse tegija leidmiseks. Uue majaga seonduv on väga suur töö, ka minul läheb praegu sinna kahe mehe päevatöö. Politseiseaduses on ette nähtud, et politsei peab tegema seda, seda, seda ja seda. Seal ei ole ette nähtud, et ta peab ehitama ja muretsema ka nende asjade pärast. Osa auru läheb meil kõrvalliini peale. Aga hea seegi, et see maja on ostetud ja meil on lootus end sinna kunagi sisse seada. Praegu oleme siin tagastatud hoonetes ja maksame suuri rente.
Milliseks jäävad Tartu politsei ja endise prefekti Aleks Uibo poja ärisuhted? Politsei autopargis on tema firma üsna monopoolselt varustaja seisuses. Samuti asub politsei ruumides tema autopood.
Ma hakkan nende asjadega kurssi saama. Praegu on meil automajandis peamehaaniku koht vaba. Selle tahame lähemal ajal täita väga kompetentse, haritud ja kogemusi omava inimesega, kes suudaks seda süsteemi käima panna ja korraldada nii, nagu see tegelikult ühes automajandis peaks käima, sest autopark on meil üsna suur, ligi sada masinat.
Üsna pea üritame töötada välja täpsed ametikohustused. Kes mida teeb, kes mille eest vastutab, et oleks kelle käest nõuda. Ja kui need kohustused on täidetud, siis mind ei huvita, kelle poeg või kelle tütar ta on.
Tema majandustegevuse kohta ei oska ma eriti midagi öelda, kuid ma näen tõepoolest, et seal Tiigi tänava kompleksi territooriumil on teatud ruumid, mida ei kasuta politseiprefektuuri struktuuriüksused.
Kas on plaanis midagi muuta?
Ma olen mõelnud seda nii, et kui meil on tõesti suur ruuminappus ja me oleme hädas, siis normaalne oleks, et meile kuuluv kompleks peaks ikka võimalikult rohkem meid teenima.
See läheb muidugi vastuollu nende lepingutega, mis on sõlmitud. Igat lepingut tuleb vaadata, mis ajani ja mis tingimustel see on sõlmitud. Enne tuleb asi selgeks teha, juriidiliselt paika panna, mitte hakata lahmima ja suure suuga lubama, et ma peksan sealt kedagi välja. Peame käituma tsiviliseeritult ja seadusi austavalt.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TOOMAS MATTSON
Tallinna linnakohus jättis eile rahuldamata ekspeaminister Mart Laari hagi valitsuse pressibüroo endise direktori Meelis Pirni vastu.
Laar nõudis Pirnilt «Postimehes» avaldatud väidetavalt tema au ja head nime teotavate andmete ebaõigeks tunnistamist, vabandamist ja moraalse kahju hüvitamist 45 000 krooni suuruses summas.
Hagi esitamise ajendiks oli Meelis Pirni artikkel «Ekspeaminister kutsub õpetajaid streikima palkade vastu, mis tema valitsus neile kehtestas», mis ilmus 7. septembri «Postimehe» arvamusküljel ja kus Laari väitel on Pirn Mart Laari nimetanud kolmel korral süüdimatuks, sidudes seda ka õpetajate streikimaõhutamisega. Laar süüdistas Pirni ka valede fabritseerimises.
9. aprillil aset leidnud kohtuistungil täpsustas Laar oma nõuet seletades, et peab tegelikkusele mittevastavaks ning au ja head nime teotavaks artiklis väidetut, nagu oleks hageja õhutanud õpetajaid streikima ja olevat sellega seonduvalt süüdimatu.
1. septembril 1995 avaldati «Eesti Sõnumites» Tootsi põhikooli ajalooõpetaja Reet Õunase kiri, milles väidetakse, et Laar kutsus 15. kuni 17. augustini aset leidnud Eesti Ajalooõpetajate Seltsi suvepäevadel õpetajaid streikima.
Kolm päeva hiljem oli Laari kinnitusel «Eesti Sõnumites» ajalooõpetajate seltsi esimehe Mare Oja artikkel samal teemal, kus ta Reet Õunase väited ümber lükkab.
Meelis Pirn ja tema esindaja, vandeadvokaat Aivar Pilv ei tunnistanud Laari hagi ja leidsid, et see on põhjendamatu. Kohus asus seisukohale, et Laari hagi tuleb jätta rahuldamata. Lõigud Meelis Pirni artiklist, mille põhjal Laar ta kohtusse kaebas olid järgmised:
/.../Mõned kuud tagasi ütles üks tuntud ja lugupeetud poliitik, teadlane ja parlamendisaadik küllaltki suure auditooriumi ees esinedes, et ekspeaminister Mart Laari vabandab tema silmis ainult nimetatu täielik süüdimatus.
(Kohus: tsiteeritud on kellegi kolmanda isiku sõnu.)
Niisugune hinnang tundus mulle tol hetkel liiga karm ja emotsionaalne. Nüüd aga, lugedes päevast päeva Laari kirjutisi ajalehtedest, kuulates tema esinemisi raadios ja televisioonis, kaldun arvama, et väide süüdimatuse kohta peabki paika./.../Mart Laari viimase aja tippsaavutus oli aga muidugi õpetajate streigile õhutamine. Parlamendisaadikut ja eriti veel ekspeaministrit tuleb vist tõesti nimetada süüdimatuks, kui ta niisuguste avaldustega välja tuleb/.../ (Kohus: Pirn on selles lauses väitnud, et kaldub nõustuma kellegi kolmanda isiku antud hinnanguga.)
Pirni lugu lõpeb lausega: Pean täiesti kohatuks seda, et ekspeaminister tegeleb ajakirjanduse veergudel valede fabritseerimisega ja õhutab õpetajaid streikima. Kohus nentis, et tunnistajate ütlused selle kohta, kas Laar kutsus Eesti Ajalooõpetajate Seltsi suvepäevadel õpetajaid streikima või mitte, on vastuolulised. Seetõttu ei ole võimalik ka asja kohtuliku arutamise käigus tuvastada, kelle arvamus Laari sõnavõtu kohta on õigem.
«Ei ole tõendamist leidnud, et hageja (Laar) oleks otsesõnu kutsunud õpetajaid üles streikima, kuid tõendamist on leidnud, et tema sõnavõtt võimaldas selle erinevaid tõlgendusi,» seisab kohtuotsuses.
Kohtu arvates on Meelis Pirni artikli kontekstist ja sõnastusest lähtuvalt meelevaldne Mart Laari tehtud järeldus selle kohta, et Pirn on väitnud teda olevat süüdimatu meditsiinilises ja juriidilises tähenduses.
«Hagiavalduses toodud väide selle kohta, et kostja (Pirn) on hagejale (Laar) pannud süüdimatuse diagnoosi, ei ole asjakohane,» leidis kohus.
Pirni seletuse kohaselt mõtles ta sõna süüdimatus all poliitilist vastutustundetust, see olevat allegooriline, piltlik hinnang Laari tegevusele.
Kohus asus seisukohale, et tegemist on tõepoolest hinnangu andmisega Laari tegevuse kohta. «Ei ole leidnud tõendamist, et ajalehelugejatel oleks seoses kostja (Pirni) artikliga jäänud hagejast (Laarist) mulje kui süüdimatust isikust meditsiinilises ja juriidilises tähenduses. Kohus leidis ka, et Laar ei ole millegagi tõendanud, et vaidlusalune artikkel oleks tekitanud tema suhtes negatiivset ühiskondlikku hinnangut. «Ka ei ole hageja millegagi põhjendanud, milles avaldub temale tekitatud moraalne kahju, ega põhjendanud moraalse kahju hüvituse nõude suurust.» Laari nõue kohustada Pirni tema ees vabandama ei põhine seadusel.
Kogutud tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et Meelis Pirn ei ole avaldanud Mart Laari suhtes tegelikkusele mittevastavaid au teotavaid andmeid.
«Kuigi Pirni poolt Laari kohta antud hinnang on teravas stiilis, ei ole sellega Laari au ja head nime teotatud ega temale moraalset kahju tekitatud,» resümeeris kohus, jättes Laari hagi rahuldamata.
Kohus mõistis Laarilt välja riigituludesse 355 krooni kohtukulusid.
Mart Laari kohtus esindanud vandeadvokaat Urmas Lindmäe ütles BNSile, et ei oska veel öelda, kas otsus kaevatakse edasi või mitte.
«Ootan ära, kuni Laar tuleb välismaalt tagasi, siis arutame seda küsimust,» märkis Arumäe, kes töötas mõnda aega Laari valitsuses justiitsministrina.
Mart Laar on «Postimehele» väitnud, et kui kohus tema hagi rahuldaks, annetaks ta Pirnilt väljamõistetava raha Leie põhikoolile.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ENNO TAMMER
Liikluseeskirja rikkuvate autojuhtide elu läheb kibedamaks, sest Riigikogu tegi mitmeid muudatusi haldusõigusrikkumiste seadustikus, karmistades karistusi. Riigikogu muutis ja täiendas ka kriminaalkoodeksit.
Teadvalt kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest saab määrata rahatrahvi kümne kuni saja päevapalga ulatuses.
Mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki juhtimise eest saab määrata rahatrahvi kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
Riikliku registreerimismärgita või sellele mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest saab määrata rahatrahvi viiekümne kuni saja päevapalga ulatuses või võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära ühest kuni kuue kuuni.
Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest saab määrata rahatrahvi kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimise eest saab määrata rahatrahvi kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
Omal jõul sõita mitte lubatud mootorsõiduki juhtimise eest võib määrata rahatrahvi kümne kuni saja päevapalga ulatuses.
Keskkonnaohtliku mootorsõiduki, s.o. sõiduki, mille heitmete saasteaine sisaldus või tekitatav müra ületab normatiivi, juhtimise eest saab määrata rahatrahvi kümne kuni saja päevapalga ulatuses.
Sellise mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seade, saab määrata rahatrahvi kuni saja päevapalga ulatuses.
Mootorsõiduki juhi poolt mootorsõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest saab määrata rahatrahvi kuni kolmesaja päevapalga ulatuses või võtta ära juhtimise õigus ühest kuni kolme aastani või määrata rahatrahv kolmekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses ja võtta ära juhtimise õigus kuuest kuust kuni kahe aastani või määrata haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.
Rahatrahv sõiduki juhtimise eest joobeseisundis suurenes 4500 kroonini. Riigikogu täpsustas kriminaalkoodeksis terrorismi käsitlevat paragrahvi.
Selle kohaselt saab isikule, ettevõttele-asutusele või organisatsioonile kallaletungimise, samuti vara hõivamisele, purustamisele või rikkumisele või inimeste hävitamisele või tervisekahjustuste tekitamisele suunatud tegude toimepanemise eest sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või muul poliitilisel või usulisel eesmärgil karistada vabadusekaotusega kuuest kuni kaheteistkümne aastani.
Sama tegevuse eest samal eesmärgil, kui see on toonud kaasa inimeste hukkumise või muu raske tagajärje, saab karistada vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või surmanuhtlusega.
Täpsustus ka riigisaladuse avaldamist käsitlev paragrahv kriminaalkoodeksis.
Uue redaktsiooni kohaselt saab riigisaladuseks tunnistatud teabe avalikustamise, samuti edastamise eest, kui puuduvad spionaazhi tunnused, karistada rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.
Sama tegevuse eest isiku poolt, kellele need andmed olid usaldatud või said teatatavaks seoses tema teenistuse või tööga, või kui see põhjustas raske tagajärje, saab karistada vabadusekaotusega kahest kuni nelja aastani.
Muutus kriminaalkoodeksi paragrahv, mis räägib lapse ümbervahetamisest või vargusest. Selle kohaselt saab lapse ümbervahetamise või varguse eest kättemaksu, omakasu või muul isiklikul ajendil karistada kuni viieaastase vabadusekaotusega. Varem oli maksimummäär kolm aastat. Sama tegevuse eest isikute grupi poolt saab karistada vabadusekaotusega viiest kuni kaheksa aastani.
Lisandus paragrahv, mis ütleb: ebaseadusliku jälitustegevuse erandtoimingute teostamise eesmärgil teabe varjatud kogumist ja salvestamist võimaldavate abivahendite valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, vedamise, müümise või edasiandmise eest saab karistada rahatrahvi, aresti või kuni kolmeaastase vabadusekaotusega.
Kriminaalkoodeksit täiendati uue paragrahviga kuritegeliku ühenduse kohta.
See ütleb: kuritegelikku ühendusse - kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille eesmärk või tegevus oli suunatud esimese või teise astme kuritegude toimepanemisele, kuulumise eest saab karistada vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.
Kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sellesse liikmete värbamise, samuti sellise ühenduse või selle osa juhtimise eest saab karistada vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani.
Kuritegeliku ühenduse liige, kes ei ole osa võtnud ühegi selle ühenduse poolt toimepandud kuriteo ettevalmistamisest, katsest või täideviimisest, vabastatakse karistusest, kui ta vabatahtlikult teatab enda kuulumisest sellesse ühendusse.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MALLE TOOMISTE
Neli Viljandimaal töötavat metsaametnikku taotlevad Hoiupangalt moraalse kahju hüvitamist, sest neil tekkis Londonis sekeldusi Hoiupangast rahavahetusel saadud vale-50-naelaste tõttu.
Neli 25-35-aastast metsaametnikku kinnitasid «Postimehele», et detsembrikuu neljapäevasest välisreisist tubli poolteist päeva kulus neil Londonis Eesti saatkonna ja Inglise politseiga olukorra klaarimiseks. Ootamatult rahata jäänud reisiseltskond pidi tegema lisakulutusi raha laenamiseks.
Tõsiasi, et Hoiupanga Viljandi linnakontorist detsembris ostetud 50-naelased rahatähed, nelja inimese kogu reisiraha osutus valerahaks, selgus alles Inglismaal, kui eestlased soovisid raha eest osta ja müüja ei võtnud pakutud 50-naelast vastu. Järgmisel katsel, kui üks grupiliige teises poes 50-naelasega üritas arvet tasuda, sekkus politsei, kelle väitel olevat võltsing isegi palja silmaga eristatav.
Hoiupank hüvitas kohe detsembris neljale Londonis valerahaga vahele jäänud inimesele otsesest rahavahetusest tulenenud kahju, mis oli üle 7100 krooni. Suusõnaliselt lubati valeraha ohvritele ka moraalne kahju hüvitada, kuid seni pole seda tehtud.
14. veebruaril kirjutasid neli Londonis käinud inimest Eesti Hoiupanga juhatuse esimehele avalduse, milles palusid moraalse ja kaudse materiaalse kahju hüvituseks organiseerida nurjunud reisi asemel uus analoogne reis Londonisse või kokkuleppel mõnesse teise kohta koos päevarahadega. Varulahendusena nõustusid avalduse esitanud vastu võtma summa, mis katab nelja inimese neljapäevase välisreisi orienteeriva maksumuse.
Terve märtsikuu helistasid avalduse esitanud Hoiupanka, et teada saada, mis nende avaldusest on saanud. 3. aprillil helistas kannatanutele Tallinnast tõenäoliselt Hoiupanga sisekontrolliosakonna ametnik, kes väitis, et Hoiupank moraalset kahju neljale viljandimaalasele ei hüvita ja soovi korral võivad kannatanud pöörduda kohtusse.
Kirjalikku vastust oma 14. veebruari avaldusele ei olnud nelik veel 17. aprilliks saanud.
Valeraha üks ohvritest väitis, et Hoiupank on nende ees kahekordselt süüdi. Esiteks selles, et pangaametnik neile üldse pangast valeraha andis. Teiseks selles, et järgmisel päeval, kui reisiks valmistuvad inimesed läksid panka kontrollima, miks neile vahetatud 50-naelastel on ühesugused seerianumbrid, kinnitas pangaametnik, et need on õiged rahatähed.
«Kui meid oleks põhjalikult kontrollitud juba Inglismaale maandudes ja avastatud meilt kaheksa 50-naelast valeraha, oleks meie reis lõppenud sealsamas lennujaamas,» arutles üks grupiliige. Kes oleks siis kahjutasu pidanud maksma, küsivad metsaametnikud.
Valerahaga petta saanud inimesed olid varasemast Hoiupanga kliendid ja neil oli pangast hea mulje jäänud. Nüüd on nende hinnang muutunud. «Hoiupank on pank, mida ei saa usaldada,» ütles panga põiklevatest vastustest nördinud grupiliige.
Hoiupanga pressiesindaja Kristi Liiva selgitas «Postimehele», et Hoiupank ei tee otsuseid kahju hüvitamiseks enne, kui on lõppenud valeraha asja uurimine. Pressiesindaja andmeil olevat Hoiupanga juhatuse aseesimees Mati Jostov saatnud kirjaliku vastuse ühe 14. veebruari avaldusele allakirjutanud nimele 10. aprillil. Selles kirjas pakkunud Hoiupanga juhatuse aseesimees isiklikku kohtumist sobival ajal, et probleemist rääkida.
Ajalehe «Sakala» andmeil uurib umbes 60 000 krooni väärtuses Hoiupanka sattunud võltsnaelsterlingite päritolu Viljandi kriminaalpolitsei.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
UUDISTETOIMETUS
8.-11. augustini korraldatakse Salmistus ja Kautlas kolmandat korda kaugluurerühma ERNA võitlusteele pühendatud sõjalis-sportlik rännak ERNA retk.
Retk algab tavakohaselt Salmistus ja lõpeb Kautlas kaugluurerühma ERNA retkele pühendatud mälestusmärgi juures. Üritust korraldav sõjalis-sportlik selts ERNA on koostöös kaitseministeeriumi, kaitsejõudude ja Kaitseliiduga püüdnud igal aastal tuua retke marsruuti midagi ootamatut ja uut, pakkudes kaasaelamisvõimalusi ka retkest huvitatud publikule. ERNA retke korraldajad ootavad kõiki huvilisi nii retke starti kui finishisse sündmusi jälgima.
Rahvusvaheline võistlus pakub enese proovilepanekuks võimalusi erinevate riikide sõjaväeliste struktuuride esindajatele. Sarnaselt viimase suure sõja alguses peetud retkega pannakse nüüdki proovile sõduri kõik võimed ja oskused elada üle pingeline teekond rasketes tingimustes ja täita ettenähtud lahinguülesanne. Retke süboliseerib hunt, kes oma sõltumatut elu elades ja pesakonna maa-ala kaitstes võib vastu astuda ka endast suuremale vastasele.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ENE PAJULA
Nädala algusest on mereinspektsiooni Haapsalu osakonnal omapärane sõiduriist. Rootsist pärit kuus meetrit pikk hõljuk liigub kummiriidest õhkpadjal. Tugeva tuulega hõljukit kasutada ei saa, sest tuul puhub sõiduriista oma tahtmist pidi minema.
Hõljukiga saab edasi nii maapinnal kui ka vees ja jääl, kuigi ta ei sõida, uju ega lenda. Nagu nimigi ütleb, hõljuk hõljub maast või veest umbes 20 cm kõrgusel. Suudab arendada kuni 100 km tunnikiirust. Kütuseks kasutab bensiinisegu, mida kulub 100 km läbimiseks keskmiselt 10 liitrit. Koos juhiga võtab peale 00 kilo lasti. Maksma läks 240000 krooni.
Mereinspektsiooni Haapsalu osakonna juhataja Meelis Kausteli sõnul on selline hõljuk Eestis ainus. Lisaks mereinspektsiooni enda töö kergendamisele on hõljukist palju abi ka Vormsi saare elanikel. Praegu on Vormsiga sidepidamiseks ainult buraan.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MALLE TOOMISTE
Viljandi linnavalitsus müüs teisel katsel Viljandi ainsa kino Rubiin tervikvara 10 000 krooni eest koos kohustusega jätkata kümme aastat kinoteenust ja investeerida kolme aasta jooksul 2,5 miljonit krooni aktsiaseltsile Folk.
Uus omanik sai 1964. aastal ehitatud kinohoone kümneks aastaks tasuta rendile. AS Folk otsib majale lisarakendust ja kavandab umbes 6 miljoni krooni eest ümberehitustöid.
AS Folgi juhatuse esimees Ando Kiviberg (26) töötab munitsipaalasutuse Rubiin direktorina juba poolteist aastat. Möödunud aasta detsembrikuus pakkus AS Folk linnale Rubiini eest 100 krooni, kuid linnavalitsus ei pidanud pakkumist sobivaks. Kivibergi selgituse järgi suurendasid nad nüüd oma pakkumist Rubiinile soetatud vara võrra.
Kiviberg ütles «Postimehele», et nelja mehe aktsiaselts Folk (Ando Kiviberg, Mikk Siim, Marek Rätsep ja Sulev Salm), mis korraldab Viljandi folkmuusikafestivali, vajab aastaringset tegevuspaika ning kontserdid sagenevad ka Rubiinis.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
STEPAN KARJA
Viimasel ajal pakub kohtutele tööd Ihaste tee ääres asuv kivihoone - on teine küll natuke armetu, omal ajal pumbajaamaks ehitatud, mitut värvi tellistega lapitud, akendeta ja vaevalt paarikümne meetri pikkune, kuid dokumentides seisab väärikana, ikkagi vaidlusalune objekt.
Mullu suvel pöördus tartlane Veikko Tromp kohtusse kaebusega, et keegi Beltshenkovi-nimeline mees peremehetseb tema hoones. Sama aasta 5. septembril otsustas Tartu linnakohus, et Vladimir Beltshenkovil on seaduslik õigus hoonet vallata. Mees oli esitanud kohtule ostu-müügilepingu, mis kinnitab, et ta on selle hoone ostnud Luunja sovhoosilt 12. aprillil 1994, ja objekti üleandmise-vastuvõtmise akti. Kuid Tromp ei olnud otsusega päri - ka temal on ette näidata sama hoone kohta ostu-müügileping. Tromp kaebas edasi Tartu ringkonnakohtusse. 25. märtsil avalikustatud Tartu ringkonnakohtu otsuse järgi on endine pumbamaja nii Beltshenkovi kui ka Veikko Trombi omand, kuid esimesena nimetatud mees peaks andma hoone teise mehe käsutusse. Tuleb välja, et seaduslikult omandatud omand on omaniku ebaseaduslikus valduses(!?). 16. oktoobril 1990 sõlmitud lepingu alusel on Luunja sovhoos andnud pumbajaama hoone kooperatiivile Andero kasutamiseks tähtajata. Kuid kohtus ilmnes, et tegelik elu on kulgenud mõneti teisiti, kui näitab paber. Tol ajal ei tohtinud riigimajand riigi vara kooperatiivile müüa, kuid sovhoosile polnud poollagunenud hoonet vaja, ja nagu on kohtus tunnistanud endine majandi peainsener, kandis majand hoone arvelt maha ja andis lepingu alusel Andero kasutada. Tegelikult hoone müüdi, kooperatiiv on tasunud tema eest vundamendiplokkidega. Veikko Tromp, nähtavasti huvi tundmata, kas Andero on hoone seaduslik omanik, ostis selle kooperatiivilt 7000 rubla eest 20. aprillil 1991.
Teadmata põhjustel jättis Tromp hoone saatuse hoolde. Kui Annelinna poisikestel olid kõik aknad puruks pekstud, prooviti käerammu müüridegi kallal ja katuseplaatide vastupidavust. Mahajäetud hoone omanikku otsides jõudis Beltshenkov Luunja sovhoosi. Asedirektor Valdur Madisson tunnistas pumbamaja sovhoosi varaks ja nõustus müüma 2500 krooni eest. Objekti andis üle majandi neljaliikmeline komisjon. Ostu-müügilepingus (12. aprill 1994) on tehingu seadusliku alusena märgitud majandi reformikomisjoni otsus. Kuid hiljem pole õiget paberit leitud.
Beltshenkovi jutu järgi ilmunud teine omanik peagi kohale, näidanud ette dokumendi, et on ostnud hoone kooperatiivilt Andero. Tromp tunnistanud ka ise, et paber on nõrgavõitu, notari kinnituseta, kuid teinud vihjeid, et kindlasti muretseb kangemagi paberi. Beltshenkov aga ei jätnud tööd pooleli - müüris kinni aknad, parandas uksed ja katuse, kohendas elektrijuhtmestiku, korrastas ümbruse. Temal on kavas sinna rajada autoparanduskoda.
Tromp muutunud resoluutseks mullu suvel - olgu hoone antud tema valdusse. Kui tema soovi ei täidetud, esitas Tromp hagi linnakohtusse, nõudes, et kohus tunnistaks Beltshenkovi hoone ebaseaduslikuks valdajaks ja kohustaks teda selle tegevuse lõpetama. Kui kohus tema hagi ei rahuldanud, pöördus Tromp ringkonnakohtusse. Tartu ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusest nähtub, et omandiõiguse tekkimise seaduslikkus - kostjal või apellandil - jäi selgitamata ja kohus, lähtudes kaebuse sisust, rahuldas Trombi taotluse, andes vaidlusaluse hoone valdamise õiguse temale.
Kohus hindas Trombi atestaadid kraad kangemaks, sest tema oli tehingu varem teinud ja tema omandiõigust tunnistab peale ostu-müügilepingu veel ka Tartu Inventariseerimisbüroo teatis (9. juuni 1994). Tõsi küll, sama asutus kandis novembris 1994 juba Tartumaa Hooneregistri nimetust ja selle asutuse dokument kinnitab vastupidist: Veikko Trombi nimele ei ole omandit registreeritud. Ringkonnakohus tühistas Tartu linnakohtu 5. septembri 1995 otsuse ja rahuldas hagi, väites, et Trombi vallasomand peab minema tema valdusse, ning märgib: antud asjas ei saa tehingutele vaidlusaluse hoone ostmise kohta õiguslikku hinnangut anda, sest kumbki pool ei ole teise tehingut vaidlustanud ja mõlemaid tuleb hinnata seaduslikena. Mõneti isevärki lahendus - ühel omanikest on hoone valdamise õigus ja teisel seda ei ole. Arusaadavalt ei saa vaidlus sellise otsusega lõppeda. Beltshenkov ongi esitanud kassatsioonkaebuse riigikohtule. Kuid olenemata selle otsusest tuleb ükskord jõuda selgusele, kelle ostutehing oli seaduslik ja kes peab omanikuseisusest loobuma.
Segasevõitu loos mängib olulist rolli inventariseerimisbüroo teatis nr. 3924 (9. juuni 1994), mis kinnitab, et Anne luhal asuv majavaldus on Veikko Trombi omand. Millest on õieti jutt ja kellelt on see ostetud? Ostu-müügileping kinnitab, et Tromp on kooperatiivilt Andero ostnud pumbamaja müürid. Tartumaa Hooneregistri juhataja Janek Elken kinnitas, et Andero pole olnud kõneks oleva pumbajaama omanik ega saanud seda müüa ning seepärast ei olnud ka võimalik seda hoonet registreerida Trombi omandiks. Järelikult on inventariseerimisbüroo väljastanud fiktiivse dokumendi, mille Tartu ringkonnakohus arvas otsuse tegemisel üpris oluliseks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS KALDMAA
Eesti Veevärgi ja Soome firma Vi-Tekniikka esindajad kirjutasid eile alla Pärnu puhastusseadmete rekonstrueerimise lepingule.
Lepingu kohaselt renoveeritakse Pärnu puhastusseadmete bioloogilise puhastuse osa, vahetatakse välja selle tehnoloogilised seadmed ja elektrisüsteem. Vee kvaliteedi kontroll ja parameetrite reguleerimine automatiseeritakse täielikult.
Bioloogilised puhastusseadmed peavad valmis saama selle suve jooksul. Töö maksumus on 13,4 miljonit krooni - raha selleks tuleb Soome keskkonnaministeeriumilt tagastamatu abina.
Parima ehitaja leidmiseks korraldati konkurss, mille võitis Soome firma Vi-Tekniikka. Tegelik töötegija on alltöövõtja, Harjumaa aktsiaselts Terrat.
Aktsiaseltsi Pärnu Vesi direktor Jüri Rahu ütles, et heitvesi ei muutu uue bioloogilise puhasti käikuandmisega oluliselt puhtamaks, sest ka vanad puhastusseadmed töötavad efektiivselt. Amortiseerinud seadmete väljavahetamine annab aga garantii, et lähema 15 aasta jooksul puhastusefekt ei vähene, heitvee parameetrid muutuvad stabiilsemaks ning elektrienergia kulu väheneb 20 - 22%.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996