Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kauplustesse on müügile tulnud antibakteriaalne seep Safeguard. Seebi tootjafirma Procter & Gamble väitel eemaldab seep 90% kahjulikest bakteritest, kaitseb nahka kriimustuste ja haavade nakatumise eest ja eemaldab ebameeldiva ihulõhna.
Seepi on müügil kolme värvi pakendites - sinises, rohelises ja beezhis -, kuid toimelt ei erine seebid üksteisest.
Seebi keskmine müügihind kauplustes on 5-6 krooni vahel.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAGNAR SASS
Peale tarbijakaitseameti kontrollib toiduainetekauplusi, sööklaid ja baare ka tervisekaitsetalitus. Kõige sagedamini eksitakse kiiresti riknevate toiduainete müümisel ja hoidmisel, iseloomustas Tartu tervisekaitsetalituse arst-inspektor Irina Timoshenko trahvimise põhjusi. Esimese kvartali jooksul tegi Tartu tervisekaitsetalitus 84 trahvi 11 715 krooni väärtuses.
«Trahvi suurus sõltub sellest, kas üleastumine põhjustab terviseriket või mitte,» rääkis Timoshenko. «Väiksema eksimuse korral teeme kohapeal 100 krooni trahvi, suuremad trahvid selguvad hiljem,» ütles Irina Timoshenko. Tänases numbris avaldame märtsi ja aprilli suuremad eksimused ja trahvid.
AS Dagile kuuluvas Saare poes olid pakendamata toiduainete juures olevad realiseerimiskuupäevad valed, trahv 750 ja 100 krooni. AS Baueri toiduainetekaupluses olid müügil realiseerimisaja ületanud toiduained, trahv 750 krooni.
AS RL Linda toidupoes ei olnud hoiutingimused õiged, müügil olid realiseerimisaja ületanud toiduained ja ka pakendamata toiduainete kuupäevad olid valed. Trahv 750 krooni.
Usaldusühingu Tamm ja Raudsepp Rannu valla kondiitriäris oli antisanitaarne olukord, trahv 300 krooni. AS Lihameistri Kobilu lihatööstuses võltsiti valmistoodangu markeeringut, trahv 400 krooni.
AS Lovelli pagaritööstuses oli antisanitaarne olukord ning töötajatel polnud sanitaarraamatud korras, trahv 400 krooni. Meeksi vallas paiknevas AS Kangro Talu kondiitriäris olid laoruumid mustad ja säilitustingimused ebarahuldavad, trahv 400 krooni.
AS Tähtvere Pagar sai 200 krooni trahvi mustuse eest. AS Äärelinna sööklas olid realiseerimisaja ületanud toiduained ja inventari pesemise kvaliteet oli ebarahuldav, trahv 200 krooni. AS Deemi toidukaupluses olid müügil realiseerimisaja ületanud toiduained, trahv 100 krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAGNAR SASS
Kevade saabudes algab autoõpetajatel kõige kiirem aeg, sest just siis soovivad paljud inimesed saada sõiduauto juhiluba. Keskmiselt läheb kahekuune kursus maksma alla kahe tuhande krooni.
Enamik autokoole koolitab välja vaid B-kategooria autojuhte, kuid endistes Automi, tehnika ja spordiliitudes või autokoolides saab soovija ka A-,C-,D-ja E-kategooria loa. Tavaliselt saab sõiduautojuhiks kahe kuuga, kuid on ka koole, kus kursused kestavad kuus nädalat või kolm kuud.
Võrreldes maakohtadega on pealinnas kursuste hinnad ligi kaks korda kõrgemad. Kallimad on ka õppesõidu lisatunnid. Kursuste hinda uurides peab alati täpsustama, mida kursuse hind täpselt sisaldab, kui palju on õppeplaanis liiklus- ja sõidutunde. Enamikus autokoolides on sõidutunde kümne ringis , üksikutes oli neid koguni 20. Vahel küsivad autokoolid eraldi tasu bensiini või ka eksami sooritamise eest.
«Hind ei kajasta alati õpetuse kvaliteeti, oluline on ka teada, mida ja kuidas õpetatakse,» märkis Niguliste autokooli juhatuse esimees Heli Antikainen.
Lähiajal võivad kursuste hinnad bensiinihinna muutuse tõttu kuni paarisaja krooni võrra tõusta. Mõned autokoolid lubasid hinnatõusu lükata sügisesse, teistel tõuseb see lähematel nädalatel.
Peale kursuse hinna tuleb juhiloa taotlejal tasuda ka Autoregistrikeskuse eksamite (praegu on see 100 krooni teooriaeksam, 100 krooni sõidueksam), juhiloa (48 krooni, piiratud juhtimisõigusega juhiluba 10 krooni) ning riigilõivu (50 krooni) eest.
Autoõpetajate sõnul on praegu kõige aktiivsemad juhiloa taotlejad 20-35-aastased naised ja ajutist juhiluba soovivad noormehed. .
Juhiluba taotlevad üha enam ka üle 40-aastased inimesed, sest tihti pole selleta võimalik töökohta vahetada. Üks Tallinna autokool märkis, et paljud nende klientidest on isiklikest autojuhtidest ilma jäänud endised riigimehed. Kohtla-Järvel taotles luba ka üks 75-aastane vanamammi, kes hoolimata oma vanusest õpib edukalt.
Riigieksami teevad esimese korraga ära keskmiselt 75 protsenti kursuse läbinutest. Et Tallinnas on liiklus tihedam kui mujal Eestis, kukub seal kõige sagedamini läbi liikluseksamil. Eksamipäeva tiheduse tõttu tehakse vigu, mida kunagi varem pole tehtud.
«Autokooli valides peab mõtlema, kas tahetakse juhiluba või sõiduoskust. Autokoolide kõrval, mis õpetavad inimest olema ohutu nii endale kui ka kaasliiklejatele, on ka koole, kus õpetust üsna leigelt jagatakse. Kui kursusele tuleb inimene, kellel on juba pool aastat juhiluba, kuid sõita ikka ei julge, siis on midagi mäda,» arvas Tallinna autokooli Destudo üks omanikke Malle Kiisma.
Oluline puudus Eestis on jääraja puudumine, sest paljudel inimestel jääb talvel kogemustest vajaka.
«Äsja loa saanud peaksid meeles pidama, et vahtraleht näitab mitte autojuhti, vaid seda, et inimene jätkab iseseisvalt õpinguid,» tuletas Malle Kiisma noortele juhtidele meelde.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MANONA VISNAPUU
Kõigi hambapastade reklaamid lubavad terveid, valgeid ja säravaid hambaid. Küsimus tekib, kas eelistada kolmevärvilist pastat, mis annab terved ja kaunid hambad ning värske hingeõhu, või seda valget, mis lisaks eelnevale kaitseb hambakivi vastu, kuid hingeõhu kohalt vaikib. Või eelistada hoopis toda triibulist pastat, mis väidab hakkama saavat kõigi eelnimetatud omadustega?
Tartu Stomatoloogide Seltsi esinaise Mare Saagi sõnul on olenemata sellest, milline on hamba struktuur ja hammaste kahjustuse aste, kõige õigem kasutada fluori sisaldavaid hambapastasid.
Fluori sisaldub Mare Saagi sõnul hambapastades mitmesugusel kujul: naatriumfluoriidina, naatriummonofluorfosfaadina ja amiinfluoriidina. «Kõik nad on uurimuste järgi küllaltki efektiivsed,» seletas Mare Saag, «kuid naatriumfluoriid oma lihtsa molekulaarse struktuuri tõttu annab võrreldes teistega parima efekti.» Praegusel ajal kasutatakse Mare Saagi sõnul hambapastades peamiselt naatriumfluoriidi.
Hambapastades on fluori väga erinevates kogustes. Keskmiselt võiks fluori sisaldus olla üks protsent, ütles Mare Saag. Lastele on soovitatav kasutada hambapastat, mis on väga väikese fluorisisaldusega. Väikelaste puhul tuleks tähele panna, et nad kasutaksid spetsiaalseid laste hambapastasid - siis ei ole ohtu, et laps saab pastat alla neelates aineid, mis on talle kahjulikud. Väikelapsele kuni viienda-kuuenda eluaastani olgu ema-isa pastast erinev, väiksema fluorisisaldusega hambapasta.
Fluor kiirendab remineraliseerumist juba kahjustunud hamba emailpinnal, muudab hambaemaili bakterite toodetavale happele vähem tundlikuks ja vähendab katu kinnitumist hammaste pinnale.
«Teine asi, mida hambapasta reklaamides tihti mainitakse, on, et nad sisaldavad ka kaltsiumi ning fosforit. Tegelikult on nii, et neid elemente on hamba koe kristallilise struktuuri kujunemiseks pastas vähe,» ütles Mare Saag. «Viimase aja uurimused on näidanud, et kui kaltsiumi ja fluori korraga hambapastasse panna, siis kaltsium kaotab toime, sest fluor on keemiliselt väga aktiivne ja seob kaltsiumi toimetusse vormi, nii et kaltsium ega ka fluor mõlemad ei mõju,» seletas ta.
Et kaltsium muudab fluori toimetuks, siis ei kasutata hambapastades enam kriidipulbrit (mille koostises on kaltsiumi - M.V.), ütles Mare Saag. Hambapasta retsept koosneb erinevatest ainetest, mis annavad talle vahulise ja puhastava iseloomu. Pastade koostisesse kuuluvad ka maitset mõjutavad eeterlikud õlid, mitmesugused taimsed toimeained ning mineraalide komponendid. Viimaste hulka arvatakse fluoriidühendid. «Et kaltsium ei seoks fluori, on enamikus hambapastades kaltsium koostisest eemaldatud ja tema asemel kasutatakse rohkem silikaadipulbrit,» seletas Mare Saag.
Hambapastasid, ka ühe ja sama firma tooteid, on müügil erinevate variantidena - värviliste geelidena, valgete pastadena, pakituna kirevatesse karpidesse ja ehituna paljulubavate siltidega. Kuid tegelikult on nende koostis Mare Saagi sõnul analoogne. «See kõik on mõeldud atraktiivsuse pärast, sest inimene tahab kasutada silmale meeldivat - värvilised suled äratavad tähelepanu,» ütles ta.
Üks kuu võiks Mare Saagi sõnul kasutada üht hambapastat, teine kuu teist. Erinevate firmade tooteid on väga palju, Eestisse on kiiresti sisse tulnud suured ja rikkad kontsernid, kel on peale kireva reklaami enamasti taga ka tõsised uurimislaborid.
Mare Saagi sõnul ei võta hambakivi vastu soovitatud hambapastad hambakivi ära, kuid takistavad selle teket. «Hambakivi lahustavat efekti ei maksa neilt loota,» ütles Mare Saag. Tekkinud hambakiviga inimene saab hambakivist lahti ainult hambaarsti abiga. Hambakivi eemaldamine on suurt täpsust nõudev töö.
Hambakivi ära hoidvad pastad on mõeldud ainult nendele täiskasvanutele või noorukitele, kellel hambakivi sadeneb väga kiiresti, kes on seda ise märganud ja kellel on arst soovitanud kasutada spetsiaalset hambapastat. Need on ka natuke kallimad kui teised hambapastad. Hambakivi moodustumist saab ära hoida ka hambaid väga hoolikat tavalise hambapastaga puhastades.
Kui suur on tegelikult hambapastade toime? Mare Saagi sõnul ei tee hambapasta üksi eriti midagi ära: «Kui võtta suhu ainult hambapastat ja jätta hambapind mehaaniliselt töötlemata, siis pasta üksinda hävitab oma bakterite kasvu pärssiva toime tõttu vaid 14 protsenti hamba pinnal olevatest mikroobidest.»
See protsent on hämmastavalt väike. Mare Saag tuletas meelde, et hambapasta ei ole mõeldud passiivselt suus hoidmiseks, pasta puhastab hambaid ainult koos hästi töötava ja kulumata hambaharjaga.
«Hambaharja õige valik on väga tähtis,» ütles Mare Saag ja jätkas: «Hambaharja suurus peab vastama hammaste suurusele ning hambaharja harjaste elastsus ei tohi olla vähenenud.» Kui hambaharja harjased hakkavad hoiduma harali, on see märgiks, et hambahari on väsinud ja vana.
Vana hambahari tuleb ära visata ja uus osta. Inimestel, kes pesevad korralikult hambaid, tavaliselt sünteetilisest kiust hambahari üle kahe kuu vastu ei pea. Iga kahe kuu järel tuleb oma hambaharja silmitseda ja vahetada ta uue vastu, sest mehaaniline hõõrumine hammaste puhtaks saamisel on äärmiselt tähtis.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MANONA VISNAPUU
Peale sööki on kasulik närida suhkruasendajat ksülitooli sisaldavaid närimiskummisid. Nii saab ära hoida hammast kahjustavate hapete teket, sest hammastel elutsevad bakterid ei saa omastada ksülitooli nagu tavalisi suhkruid.
Tartu Stomatoloogide Seltsi esinaise Mare Saagi sõnul on ksülitool võimeline tungima bakteri raku sisse ja niimoodi pärssima rakkude kasvu ja paljunemist. Ksülitool on looduslik magusaine, mida toodetakse kasepuidust. Ksülitool stimuleerib sülje eritust, mis puhastab hambaid. Ka närimiskummi närimisel on hambaid mehaaniliselt puhastav toime.
Ksülitooli sisaldavaid närimiskummisid on kasulik närida pärast sööki või pärast maiustamist. Näiteks kui olete ära söönud 100 grammi shokolaadi, siis oleks õige pärast maiustamist pista suhu üks ksülitooli sisaldav närimiskummi, et neutraliseerida shokolaadi magusast tekitatud happerünnakut.
Ksülitooli sisaldavad paljud närimiskummisordid. Hästi mõjuvad kõik ksülitooli sisaldavad närimiskummid. Enim reklaamitud neist on Xylifresh Professional, mis sisaldab 100% ksülitooli. On ka teisi ksülitooli sisaldavaid närimiskummisid, näiteks Dirol, mille närimine pärast sööki peatab samuti happerünnaku. Samas maksab Dirol pea kolmandiku vähem kui Xylifresh Professional.
Ksülitool ka hambapastadesse
Kuna ksülitool on suhteliset kallis, mõjutab selle suurem sisaldus närimiskummi hinda. Ksülitooli toodetakse kasepuidust ja tehnoloogia on keeruline. Teised närimiskummid peale Xylifresh Professionali sisaldavad ka teisi suhkruid. Tänaseks on tõestatud, et närimiskummil, kus ksülitooli on pisut vähem, on samuti hambaid kaitsev toime.
Ksülitool suhkruasendajana on tulemas ka hambapastadesse, et suhkrute kontsentratsiooni suus võimalikult vähendada.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MANONA VISNAPUU
Hammaste tervishoius on väga tähtis pesemisharjumuse tekkimine, hambaid peab oskama ka õigesti pesta. Enamik eestlasi ei oska seda teha, isegi hambapesu kestus on liiga lühike.
Tartu Stomatoloogide Seltsi esinaise Mare Saagi sõnul tuleb hammaste korrashoiuks kõigepealt valida õige hambahari, teiseks sobiv hambapasta ja kolmandaks peab kujunema süsteem, kuidas hambaid puhastada. Hambaid puhastama hakates tuleb kõigepealt hakata liikuma harjaga hammaste välimistel pindadel. Iga hamba pind peab saama 20-30 harjavat liigutust. Liigutused võivad olla nii horisontaalsuunas kui ka hamba pikitelje suunas, puhastama peab ka hambavahesid. Niimoodi tuleb harjata mitte ainult hammaste välimisi pindu, vaid ka keelepoolseid pindu, samuti mälumispindu, viimaseid tuleb puhastada ringjate liigutustega.
Elektrilised hambaharjad aitavad koordinatsioonihäiretega või veidi kohmakatel inimestel kõikidele hambapindadele kergemini ligi pääseda tänu oma vibratsioonile. Kiiremini elektriharjaga hambaid pesta ei saa, korraga haarab hambahari ju vaid ühe hambapinna, kõikide hammaste puhastamine võib aega võtta neli-viis minutit.
Elektrilise hambaharja jõudlus on võrreldes tavalise hambaharjaga väiksem, kuigi pöörete arv on suurem. Kui on üksikud reast väljas või puseriti hambad, siis võib elektriline hambahari kasulik olla. Sugugi ei pea ostma mitmesajakroonilist elektrilist hambaharja, mis ei tööta igavesti, millele tuleb patareisid ja väikesi hambaharju juurde osta - selle raha eest saab väga palju tavalisi hambaharju.
Tavalise hambaharjaga pesemine peaks kestma vähemalt kaks või kolm minutit. Harja pesemisosa pikkus on kaks või kaks ja pool sentimeetrit. Paremad on väiksemad harjad, sest nendega on kergem suus ringi liikuda, samuti pääseb paremini ligi nii ülemiste purihammaste põskmistele ja tagumistele pindadele kui ka alumiste purihammaste keelepoolsetele pindadele. Suur hambahari võib liiga sügavale suuõõnde sattudes tekitada okserefleksi.
Harjaste paigutumine hambaharja peal ei ole Mare Saagi sõnul tegelikult oluline. «Oli aeg, mil arvati, et kooniliselt paigutatud kimbud puhastavad hambavahesid paremini, kuid tegelikult see nii ei ole,» ütles Mare Saag. Hambaharja ostes peaks eelistama neid, millele on peale kirjutatud medium, mis tähendab keskmise tugevusega harjaseid. Kellel on kulumisele kalduvad hambad, see peaks kasutama pehmeid hambaharju (soft).
Hambaharjad, mis on varustatud väikese amortisaatori või vedruga (Aquafresh), on mõeldud kõva käega hoolikatest hambapesijatest meestele, et nad ei kulutaks pesemisega liialt hambavaapa. Erineva tugevusega harjastega varustatud hambaharjad on väga head veritsevate igemete korral.
Kui igemed veritsevad ja kannatavad ainult vana ülipehmet hambaharja, siis tuleb lisaks hambapesule kasutada täiendavaid puhastusvahendeid - hambaniite, hambaorke ja hambavaheharjasid. Nendega saab hammaste vahedest kattu ja toiduosakesi eemaldada. Eespool nimetatud abivahendeid on soovitatav kasutada ka neil, kellel on igemetega seni kõik korras. Veritsevad igemed on Mare Saagi sõnul esimene tunnus, et igemed on põletikulised.
Hambavaheharjad on mõeldud eelkõige täiskasvanutele, kelle hammastel on juba ilmnenud vertikaalsed kulumistunnused ja hammaste kontaktpunkt ei ole enam tihe. Noortel on soovitatav kasutada hambaniite. Neid on erinevates läbimõõtudes, peened niidid lastele ja noorukitele, lindikujulised igemeprobleemidega täiskasvanutele. Nii saab puhastada toidujäänustest ja katust ka neid kohti, kuhu hambahari ligi ei pääse - näiteks hambavahesid.
Hambaorke on samuti väga mitut tüüpi. Ümarad, terava otsaga hambaorgid sobivad ainult toiduosakeste eemaldamiseks ja seetõttu kasutatakse neid peamiselt toitlustusasutustes. Põhjalikumaks hammaste puhastamiseks sobivad hambaorgid, millel on kolmnurkne lõige. Mõningaid hambaorke on eelnevalt immutatud fluoriidi lahusega, et avaldada teatud remineraliseerivat toimet hamba pinnale ja hambavahedele. Vilunud inimene puhastab hambaorkidega hambaid sama hästi kui hambaniidiga, seletas Mare Saag.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIINA KUULER
Pool nädalat oli «Kasu» toimetus nagu hambapesu õppekabinet. Inimesed seisid, hambaharjad püsti peos, järjekorras, et kirevatest tuubidest mõni välja valida ja sellega siis tualetti kraanikausi juurde pikkadeks minutiteks ära kaduda. Iga kord, kui keegi sõi või näksis midagi, oli tal hambahari käepärast. Ilmselt polnud terve linna pealgi ühtegi asutust, mille töötajatel oleks neil päevil olnud nii puhtad hambad kui «Postimehes».
Vaatluse teel tegi «Kasu» kindlaks, et meie kauplustes on hambapastasorte müügil neljakümne ringis, aga võibolla isegi rohkem. Testi jaoks valisime välja 20 hambapastat. Paremusjärjestust neist on võimatu teha, sest hambapastasid hinnatakse ikkagi nende toime järgi, mitte pelgalt lõhna ja maitse järgi. Pasta mõju uurimine on aga palju rohkem teadmisi ja ettevalmistust nõudev ülesanne.
Nende kahekümnegi pasta väljavalimine oli piisavalt raske ülesanne. Püüdes valida põhimõtte järgi «igasuguse mõjuga pastadest midagi», tuli tõdeda, et paljudel pastadel olid peal ainult poolakeelsed sildid. Seega ei saanud mõnest hambapastast sotti, mis ta on ja milleks. Lõpuks, heitununa liiga suurest valikust, tuli võtta lihtsalt seda, mida poes on. Nagu käituvad ka üsna paljud tavalised ostjad, kellele on tähtis vaid see, et pasta peseks.
Kõrvalolevas tabelis ei ole hambapastad seatud mingisse paremusjärjestusse. On lihtsalt mõned arvamused pasta maitse ja järelmaitse kohta. Kui mitte muud, siis vähemalt aimu selle kohta, kas pasta on magus või teravamaitseline, peaks tabel teada andma.
Tabelis toodud hambapastade hinnad on pärit Tartu kaubamajast ja kaubahallist. Kõige odavam hambapasta maksis 8 krooni, see oli India päritolu Solidox. Kalleim pasta oli suitsetajatele mõeldud Clinomyn - see maksis 48 krooni. Keskmine hambapasta hind on 16-17 krooni tuubi eest.
Enamik hambapastasid lubab kaitsta kaariese eest, värskendada suud ja suulõhna. Paljud lubavad takistada ka hambakatu ja hambakivi tekkimist.
Nagu maitsmistestide puhul ikka, läksid inimeste arvamused maitsete kohta vahel kardinaalselt lahku. Siiski võis tähele panna, et lääge maitsega pastad kellelegi eriti ei meeldinud. Hambapastalt oodatakse ikkagi mingit teravust ja värskust, et suu pärast pesu pisut õhetaks. Eriti läägeteks peeti Dentiminti, Solidoxi, Durodont Bi-fluori. Kõige teravama maitsega pastaks loeti Durodonti. Kõige rohkem prooviti Durodont Duo Liquidi, ilmselt tema ebahariliku välimuse pärast. Ühtlasi pälvis see pasta kõige rohkem negatiivseid arvamusi: «Hohõõõ! Vahva väävel, põrgutuli, milles piparmünti on küpsetet. Kui hammaste pesemine on nii vastik nagu selle hambapastaga, siis ma loobun nende pesemisest.»
India päritolu Solidox tõi ühele hambapesijale meelde «Pal-tänava poistest» tuttava kitiühingu ja lubjamöldrite muinasjutud.
Meeleldi prooviti laste hambapastat, seda maitsti ka niisama tuubi otsast päris palju: «See on midagi tõelist! Tuubi kannaks häämeelega päevalgi taskus ja nihveldaks bussipeatuses enesesse pastat sisse. Silmesse heiastuvad liblikad, TPL, lemmikvorst ja kõik muu, mis siin elus ilus on.»
Palju kiidusõnu pälvis Signal, mida paljud väitsid kasutavat juba stagnaajast saadik. Ka Aquafreshi, Blend-a-medi ja Pepsodendiga olid paljud hambapesijad tuttavad. Nii mõnigi ostis neid telereklaami pärast. Tuttavatelt ja vähem tuttavatelt hambaarstidelt pastade kohta nõu küsides jäi lõpuks mulje, et piisavat hulka arste läbi küsides jõuavad nad soovitada ja parimaks pidada praktiliselt kõiki poes müüdavaid sorte.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996