Internet pühib kohapärimuselt tolmu

Valmivast portaalist leiab muuhulgas infot selle kohta, kust on pärit kummalised kohanimed ja millised inimesed seal kunagi elasid. www.maastikud.ee

FOTO: Repro

Kolm rahvusparki on kirjandusmuuseumi abiga valmis saamas ainulaadset Mälumaastike internetiportaali, mis koondab endas Lahemaa, Karula ja Soomaa rahvuspargi aladega seotud kohapärimuse.



Võtad lahti näiteks Karula rahvuspargi kaardi, millel on mitmel kohal klikatavad mullikesed. Sealt siis saad teada näiteks järgmist.



«Vana-Anzlas on ühel külal nimi Patuperä. Vanal ajal, kui sakslased senna külasse tulnud, pidand eestlased eest ära põgenema ja metsadesse ehk koobastesse peidupaika võtma,» seisab kohapärimuses.



«Sakslased aga teinud tule kooba suu ette ja kiusanud neid mitmel viisil, lõhkunud nende söögi- ja keedu riistad ära, nenda et nad mujal oma sööki ei saanud keeta kui paja põhja või Anzla keeli «paa perä» peal. Sellest ajast jäänudgi selle külale nimi Paa­perä, millest Patuperä sündi­nud.»



Hiirekliki kaugusel


Kohtadega seotud pärimus on põnev, aga oleme ausad, väga vähesed oskavad ja viitsivad minna seda kirjandusmuuseumi arhiivi otsima. Nüüd siis on see pärimus hiirekliki kaugusel. Karula rahvuspargi kaardilt leiab sadakond pärimust, Soomaa omalt 150–200 pärimust ja Lahemaa kaardilt juba poole tuhande ringis.



Keskkonnaameti Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi spetsialisti ja projekti ühe eestvedaja Ave Pauluse sõnul on üks portaali loomise põhjuseid ka aja sund, sest varsti ei pruugi enam olla elavate kirjas need inimesed, kes suudavad kirjandusmuuseumis leiduva pärimuse veel konkreetsete kohtadega siduda.



Üks projekti algatajatest ja vedajatest Rait Parts elas varem linnas, nüüd aga Soomaal. «Tahtsime  teha midagi üldhuvitavat kõigi jaoks, mitte üksnes filoloogidele,» lausus Parts.



«Eesti rahvastiku ümberpaiknemine on olnud väga tormiline ja varasemad maaelanikud elavad nüüd linnas – esiteks aitab see portaal neil oma juurtega tegeleda. Aga mina ise näiteks kolisin linnast metsa ära ja siinsamas Soomaal ringi kolistades komistasin vanade majavundamentide otsa – tekkis küsimus, mis on nende kohtade lugu.»



Partsi sõnul on portaalis ette nähtud ka kohad helisalvestistele ja fotodele, mis lisanduvad edaspidi. Pealekauba saavad inimesed tema kinnitusel ka ise oma kohapärimuslugudega portaali täiendada.



Parts märkis, et andmete sisestamine portaali on võtnud plaanitust rohkem aega, kuid nüüd võib loota, et kohapärimuslood saavad sinna paika ja internetikeskkond avatud tuleva nädala lõpuks. Portaali nimeks sai www.maastikud.ee,  Ka­rula rahvuspargi kohapärimust saab sealt juba praegu näha.



Teist sellist pole


Partsi sõnul pärineb enamik portaalis leiduvast kirjandusmuuseumist. «Me ei pannud üles kõike, mida leidsime,» lausus ta. «Oleme üles pannud objektid, mida oleme suutnud veel elusolevate inimeste ja vanemate kaardimaterjalide alusel praegusesse maastikku paigutada. Kui tekkis kahtlusi, siis loobusime.»



Parts lisas, et tema ei ole mälumaastikuportaalile seni maailmast analoogi leidnud. «On küll pärimust koondavaid ja esitavaid veebe, aga ma ei ole näinud sellist, mis oleks seotud üks ühele kaardiga.»



Sedalaadi veebikeskkonnad võimaldavad tervet hulka edasiarendusi, olgu see siis võimalus mobiiltelefoniga mälumaastikel ringi liikuda ja portaalist infot saada või ka kavatsus laiendada kohapärimusportaal tulevikus tervele Eestile.



Kolmas Mälumaastike eestvedaja on Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Tõnno Jonuks, kes ütles, et Lahemaa rahvuspark ületab oma kohapärimuse hulgalt Karulat ja Soomaad juba seetõttu, et on teistest lihtsalt suurem. «Pealekauba jääb sinna Kuusalu kihelkond, mis on juba 19. sajandi rahvapärimuse korjamise algusest üks aktiivsemaid piirkondi,» märkis teadur.

Tagasi üles