Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MARKO MIHKELSON
,
Moskva, Postimees
Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei juht Vladimir Zirinovski, kes eile tähistas muuseas suurejooneliselt oma 50. sünnipäeva, kandideerib juba teist korda Venemaa riigipea kohale. 1991. aastal, mil võitis Boriss Jeltsin, saavutas tookord peaaegu tundmatu Zirinovski kolmanda koha. Tema poolt hääletas umbes kuus miljonit valijat.
Viimaste aastate jooksul pole Zirinovski täht Venemaa poliitikataevas vaatamata kõigile ennustustele kustunud. Kuigi teda ei peeta seekordsete valimiste peafavoriidiks, on ta veendunud, et võimule tuleb ta varem või hiljem.
Kuidas te iseloomustaksite presidendivalimiste kampaania käiku? Kui usaldusväärseks peate ühe või teise avaliku arvamuse küsitluse tulemusi?
Ma arvan, et kandidaatide reiting on praegu umbes sama nagu detsembris, parlamendivalimiste ajal. Kommunistid võivad nüüd samuti saada 22-23 protsenti. Meie saime 11 protsenti ning valitsusele lähedased poliitilised jõud 10 protsenti.
Seega jagunevad pooled antud häältest Zjuganovi, minu ja Jeltsini vahel.
Täiesti võimalik, et me saame valimistel siiski rohkem kui 11 toetusprotsenti, ning pole ime, kui kogume viiendiku antud häältest.
Viimasel ajal on levinud kuuldused, et pole välistatud provokatsioonid. Seejuures on räägitud koguni võimalusest keelustada kommunistide tegevus?
Poliitika on selline asi, kus on võimalikud igasugused provokatsioonid ja stsenaariumid. Jeltsinil loomulikult ei ole kasulik olla isegi esimeses voorus koos Zjuganoviga, sest too võib koguda tunduvalt rohkem hääli kui Jeltsin. Raske on uskuda, et teises voorus oleks valijad rohkem Jeltsini kui Zjuganovi poolt.
Mina olen neile (Zirinovski peab siin silmas Jeltsini meeskonda - M.M.) tunduvalt vähem ohtlik vastane ning Jeltsinil on rohkem võiduvõimalusi.
Te olete viimasel ajal korduvalt teatanud, et kui te ka valimisi ei võida, siis vähemalt teise koha saavutate kindlasti. Kas see ei tähenda mitte allaandmist?
Ei, me võitleme kindlasti lõpuni. Kuid Kreml lihtsalt niisama võimu käest ei anna. Raske oleks uskuda, et nad lahkuksid Kremlist. Vaadake, isegi Gorbatshov ei läinud. Alles siis, kui jõuga lõhuti NSV Liit ja automaatselt lakkas olemast riik, siis ei jäänud üksinda Kremlisse jäänud Gorbatshovil midagi muud üle kui võim Jeltsinile üle anda.
Mitte kunagi pole Venemaal ükski liider lahkunud võimult vabatahtlikult. Nikolai II sunniti lahkuma, teised surid oma koha peal. Lihtsalt pole pretsedenti ja see on meie häda.
Kui näiteks teise vooru pääsevad Zjuganov ja mina, on mul teda raske üle mängida. Vasakpoolseid ja vaeseid on meil väga palju. Jeltsini vastu on samuti raske, sest tema käes on võim, raha ja armee. Oleks ootamatu, et ta lihtsalt alla annaks. Kõik sõltub just neist, Kremlist, aga mitte valijaist.
Juhul kui te teise vooru ei pääse, kelle poolt soovitaksite oma toetajatel hääle anda?
Mitte kellegi poolt. Ei Jeltsin ega Zjuganov too midagi head ning olukord halveneb edasi. Pärast süüdistavad valijad mind, et andsin oma hääled selle poolt, kes elu kehvemaks muutis.
Mis ma sellest võidaksin? Saaksin ministrikoha. Palk on mul ilma nendetagi olemas. Häbi mulle aga vaja ei ole. Parem on oodata järgmisi valimisi ning säilitada opositsioonilise partei positsiooni.
Kas te usute, et järgmised valimised ikka leiavad aset?
Kindlasti. Igal juhul. Kui Jeltsin võidab, siis tulevad nad juba järgmisel aastal, Zjuganovi puhul ehk kahe aasta pärast. Ma olen veendunud, et tulevad ennetähtaegsed valimised, sest täit aega nad vastu ei pea. Selleks on olemas liiga palju probleeme.
Kas arvate, et selliseks probleemiks võib olla näiteks mingi verine konflikt?
Kõik võib olla. Kusagil võivad tekkida kodusõja kolded. Uut võimu segab kindlasti separatism Kaukaasias, banditism. On olemas väga palju ilminguid, mis võivad olukorda järsku muuta.
Te ütlesite, et ei soovita oma valijail hääletada kellegi teise poolt. Kas see tähendab, et te ei kavatse pärast valimisi liituda ühegi teise poliitilise jõuga, ei Jeltsini ega Zjuganoviga näiteks?
Iga liitumine tähendab tulevasi valimisi silmas pidades perspektiivide kaotamist. Kui ma liituksin Zjuganovi või Jeltsiniga, saaksin ehk ministriks, kuid see ongi kõik. Tuleb välja, et ma püüdlesin üksnes enda heaolu nimel.
Mulle ei ole vaja ministrikohta. Mulle on vaja õitsvat Venemaad. Mulle meeldiks väga, kui teravneks olukord Pihkva oblasti ja Eesti vahel, sest siis saaksin ma seal tunduvalt rohkem hääli. 1993. aastal sain ma seal 43 protsenti häältest.
Nõudke ainult Petserit tagasi. Ma esinen väga terava avaldusega ning Pihkva oblasti elanikud hääletavad minu poolt. Ma ütlen teile ausalt, et teen kõik Balti riikide likvideerimiseks. Ma räägin seda avalikult, et mind hiljem mitte alusetult süüdistada.
Kui aga Balti riigid ei ole nõus niisama loobuma oma iseseisvusest ning alustavad vastutegevust, millised võivad olla tagajärjed?
Ma arvan, et algab partisanisõda. Teil ju on metsi. Hakkate ronge hävitama ja linnades pomme õhkima. Samas te olete liiga kultuursed inimesed, et vägivalda kasutada. Teie saatust ma ei kadestaks.
Kas teie arvates on siiski sedavõrd lihtne võtta ja likvideerida sõltumatu riigi iseseisvus? Maailm ei ole ju enam selline, nagu oli näiteks 1940. aastal.
Vaadake, mida türklased kurdidega teevad. Maailm vaikib. Iisraelile on kogu Lähis-Ida üks suur polügoon. Kuhu tahes võivad nad lennuki pommitama saata.
Te tegite saatusliku vea, kui väljusite Venemaa koosseisust. Kõik. Nüüd teid hakatakse likvideerima, kui rahvusvaheliste suhete subjekti. Teile tundub, et olete iseseisvad, kuid see lõpeb teile teie enda verega. Samas peaks olema selge, et Venemaa ei kasuta otserünnakut Balti riikide vallutamiseks.
Aga mida ta siis kasutab?
Meil on siin vanglates küllaga inimesi. Ma ütlen neile, et saate vabaks, kui liigutate ennast Tallinnas natuke. Ja nad liigutavadki ennast, põletavad mõned tänavad. Just seda tuleb teil karta. Seepärast oleks mõistlik juba praegu evakueerida Eesti valitsus Londonisse.
Ma ju väga armastan «pribalte». Ma ei räägi seda mitte selle pärast, et ma vihkan teid. Ei. Mõistate, Venemaa peab kuidagi sellest konfliktist väljuma. Seda õnnestub teha üksnes sõja abil.
Väljuda millisest konfliktist?
Sellest kriisiolukorrast, kuhu Venemaa pärast N. Liidu ja majanduse varisemist tõugati. Kõik on alla käinud, moraal, religioon, kõlblus, armee, KGB. On vaja sellest kriisist väljuda. Kuidas väljuda? Aga just selliste sammudega, läbi agressiooni.
Teil pole vedanud geograafiliselt, sest te asute meie kõrval. Oleksite olnud kusagil Norra kandis, oleks olnud vaikus. Te olete otse meie teel meresadamateni. Venemaal on vaja sadamaid ning seepärast on paratamatu Balti riikide okupeerimine.
Et tugevdada ja arendada Venemaad, on vaja transporti, merd. Praegu me oleme aga sadamatest ära lõigatud. Nagu Saksamaa pärast 1918. aasta Versailles rahulepingut: seda maad pöeti nagu jõuti. Nii ka nüüd. 1991. aasta pani idanema konflikti, mis lööb välja ehk 2001. või 2011. aastal. Sõda on vältimatu ning Eesti, Läti ja Leedu kaovad lõplikult maailma poliitiliselt kaardilt.
Suur sõda Venemaa ja NATO, Venemaa ja USA vahel on vältimatu. See on ju kohutav, mis tuleb. Te olete otse selle sõja teel. Te ei suuda seda mõista, et maailm ei saa eksisteerida ilma sõdadeta. Ees on suur sõda.
Kui ma oleksin eestlane, seisaksin sama moodi oma maa vabaduse eest.
See on meie saatus elada selles maailmas.
Öelge palun, kas teie sõjakuulutused täituvad üksnes siis, kui teie võimule tulete?
Ei. See tuleb nii või teisiti. Kui kommunistid tulevad võimule, taastavad teil seal kommunistliku partei. Rüütel naaseb jälle võimule.
Rüütel polekski ehk kõige kehvem variant?
Kuid Rüütel saab Eesti kommunistliku partei esimeseks sekretäriks. Või leitakse mõni teine eesti kommunist ja saadetakse teile sinna valitsema. See on teie jaoks halvim variant, sest kui mina oleksin võimul, ei tule teil õppida kommunistliku partei ajalugu.
Miks ikkagi Venemaa on kogu aeg püüdnud oma siseraskusi lahendada välisekspansiooni abil?
Selline on kõigi suurriikide saatus. Seda teevad Ameerika Ühendriigid. Vaadake, kus nad kõik on sõdinud. Somaalia, Libeeria, Nikaraagua, Kuuba, Bosnia, Lõuna-Vietnam. Vaadake, kuidas sakslased käitusid. Oma huvide eest hukutasid kümneid miljoneid inimesi.
See on elu. Mida me saame selle vastu teha. Teie, väikeriigid, olete nagu peenraha, mis alati käib käest kätte.
Teie käitumise ja seisukohtade järgi on paljud vene ajakirjanikud tembeldanud teid narriks Venemaa poliitilisel teatrilaval. Kuidas te sellesse suhtute?
Nad helistavad Luure Keskagentuuri ja küsivad, mida teha. Sealt vastatakse, et on kaks võimalust võitluseks poliitiliste vastastega: vaikimine või väljanaermine. Nii seda kui teist nad kasutavadki. Füüsiline vägivald pole võimalik, sest maailmas ei võetaks seda eriti hästi omaks.
Vaadake, praegu ei räägi nad minu kohta midagi halba. Vaikivad. Neile on praegu ohtlikud kommunistid. Iga päev korrutatakse meeldetuletuseks ja ähvarduseks - NKVD, Gulag, laibad, ülekuulamised. Aga aasta tagasi vaikisid.
Neil ei ole minu suhtes midagi kompromiteerivat. Nad räägiksid minu kohta meelsasti teisiti, kuid neil ei ole midagi. Ainus võimalus on lihtsalt näidata, kui narr ja rumal ta välja näeb.
Siiski samal ajal räägitakse, et olete muutnud oma imidzit ja pole enam nii energiline oma ideedest kinni hoidma. Aga võibolla olete väsinud?
Ei, nemad ise püüavad näidata minu imidzit, nagu neile pähe tuleb. Küll oli Zirinovski NLKPs, küll KGBs, küll ta on fashist, küll narr, küll haige, küll narkomaan, küll mingi seksuaalne maniakk. Kõik, et aga leida, kuidas väänata.
Nad mõistavad, et minu populaarsus tõuseb ning seepärast on vaja iga hinna eest mind mustata. Üks Ameerika rahvusliku julgeoleku instituut kirjutas, et Zirinovski võimuletulek Venemaal 1996. aasta juunis on USAle rahvuslikuks katastroofiks. Nad kirjutavad õigesti, rahvuslik katastroof, sest kõike tuleb alustada nullist. Miljardid dollarid on tuulde lennanud.
Nähtavasti olete kuulnud ütlust: kui ei oleks Zirinovskit, siis oleks tulnud ta välja mõelda. Mis annab teile jõudu siinses poliitilises hullumajas vee peal püsida?
Jõudu annab teadmine, et ma olen teile kõigile vajalik. Te olete rõõmsad, et ma olen olemas.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996