Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
UUDISTETOIMETUS
Riigikogu liige Mart Nutt peab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse suhtes tehtud kriitikat Moskva propagandaks ja väidab, et kui president Lennart Meri ei kuuluta seadust välja, annab ta järele Venemaa survele.
Mitmed spetsialistid on avaldanud «Postimehele» arvamust, et seaduse väljakuu-lutamine või kuulutamata jätmine võib saada mõjuteguriks lähenevatel presidendivalimistel.
«Postimees» kirjutas laupäeval, et Riigikogus 17. aprillil vastu võetud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus on vastuolus nii Eesti põhiseadusega kui ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga, millega Eesti ühines 1991. aasta 21. jaanuaril.
Seadus sätestab, et kandidaat, kes ei ole omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust ega ole sooritanud eesti keele eksamit, mille tase vastab vähemalt keeleseaduse paragrahvi 5 nõuetele, peab sooritama keeleseaduse paragrahvis 5 nõutavale tasemele vastava keeleeksami. Eksami vormi ja läbiviimise korra kehtestab vabariigi valitsus.
See on juristide hinnangul tõlgendatav kodanikele kandideerimiseks erinevate tingimuste loomisena, mis pole kooskõlas põhiseadusliku võrdse kohtlemise printsiibiga.
Riigikogu liige Mart Nutt eitas uudisteagentuurile BNS seaduse vastuolu põhiseaduse ja ÜRO paktiga. Ta nimetas rünnakuid kohalike omavalitsuste valimise seaduse vastu Moskva propagandaks.
Nutt kinnitas ka BNSile, et kohalike omavalitsuste seaduse välja kuulutamata jätmine oleks rünnak eesti keele kui riigikeele vastu.
«See on põhimõtteline küsimus, kas me loobume eesti keelest kui riigikeelest,» sõnas Nutt. «Kui Meri seadust välja ei kuuluta, loob ta pretsedendi, millega Eesti riik deklareerib, et eesti keel ei ole enam riigikeel.»
«Postimees» kirjutas möödunud laupäeval, et keeleoskusnõude võib kehtestada mingil ametikohal töötamiseks, kuid seda ei saa üldtunnustatud õigusnorme eiramata teha eeltingimuseks sellele kohale kandideerimisel.
President peab kohalike omavalitsuste volikogude valimise seaduse väljakuulutamise üle otsustama 9. maiks. Seaduse välja kuulutamata jätmist on presidendilt BNSi andmeil lisaks vene organisatsioonidele palunud oma erakirjas ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni inimõigustevolinik Max van der Stoel.
Mitmed poliitikavaatlejad on «Postimehele» avaldanud arvamust, et seaduse väljakuulutamise või välja kuulutamata jätmise küsimus võib saada olulise tähtsusega atribuudiks lähenevatel presidendivalimistel. Vaatlejad ei välista, et seaduse võimalikku välja kuulutamata jätmist võidakse kasutada argumendina praeguse presidendi vastu. Valimistel saavad kandideerida ainult Eesti kodanikud, vastavalt põhiseadusele on aga kohaliku omavalitsuse valimisel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud ka välismaalased ehk isikud, kes on välisriigi kodanikud või kes on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.
Käesoleva aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kantakse Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse isikliku avalduse alusel need välismaalased, kes saavad valimispäevaks vähemalt 18-aastaseks, olid 1996. aasta 1. jaanuariks elanud püsivalt selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil vähemalt viis aastat ning kes esitasid taotluse elamisloa saamiseks välismaalaste seaduse alusel ja kelle suhtes 1996. aasta 12. juuliks on tehtud otsus elamisloa andmise kohta.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti infospetsialist Rein Milistver on ETAle öelnud, et isikud, kes esitasid elamisloa taotluse möödunud aasta juuliks, saavad tähtajalise elamisloa viieks aastaks. Isikutele, kes esitavad elamisloa taotluse käesoleva aasta 30. aprilliks, antakse tähtajaline elamisluba kolmeks aastaks.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti andmeil oli 22. aprilliks elamisluba taotlenud 331 416 välismaalast.
Hääleõiguslikud välismaalased võivad valimistel kasutada isikut tõendava dokumendina kodakondsusjärgse riigi või välismaalase passi, millesse on kantud kehtiv elamisluba. 1996. aasta valimistel võivad välismaalased, kellel ei ole valimispäevaks nimetatud dokumenti, kasutada isikut tõendava dokumendina ka Eestis kehtivat ametiasutuse poolt välja antud dokumenti, millel on isiku foto ning ees- ja perekonnanimi.
Kodakondsusameti peadirektor Andres Kollist on BNSile kinnitanud, et amet ei jõua elamislube sügisesteks valimisteks väljastada, kuid valimistel saavad osaleda need, kellele on otsustatud elamisluba anda.
22. aprilliks 1996 oli välismaalase passe välja antud umbes 610. Välismaalase passi võib anda Eestis viibivale välismaalasele, kellel on õigus Eestis elamisloale.
Kodakondsus- ja migratsiooniametist teatati «Postimehele», et ametil pole teada, kui palju on Eestis Eesti kodanikke, ega seda, kui palju on Eestis välismaalasi. 29. jaanuariks 1996 oli välja antud 885 072 Eesti kodaniku passi. 1. aprilliks 1996 on naturalisatsiooni korras antud Eesti kodakondsus 70 872 isikule. Praegu Eestis kodanike registrit ei peeta.
Välisministeeriumi andmeil on Eestis Venemaa kodanikke 90000 ringis, Läti kodanikke umbes 1000, Leedu kodanikke umbes 750 ja Ukraina kodanikke umbes 400.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996