Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS PAET
Kaitsepolitsei algatas neljapäeval kriminaalkoodeksi 62. paragrahvi tunnustel kriminaalasja seoses Vene Kodanike Liidu juhi Juri Mishini poolt Narvas 1. mail ja sellele eelnenud pikema aja vältel toime pandud tegude suhtes, mida võib vaadelda Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud tegevusena. Nimetatud paragrahv sätestab vastutuse riigireetmise eest, mille eest võib karistada kuni kümneaastase vabadusekaotusega.
Narva abilinnapea Mart Aare ütles «Postimehele», et Mishini tegevuse kohta oleks kriminaalasi tulnud juba ammu algatada.
Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Mati Erik ütles BNSile, et endise EKP Narva linnakomitee ideoloogiasekretäri Mishini tegevust tuleb vaadelda kompleksselt juba alates 1993. aastast, mil ta osales aktiivselt Narvas Eesti-vastase referendumi korraldamises. «Kogu Mishini tegevust võib vaadelda kui Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud tegevust,» ütles Erik.
Eile korraldas kaitsepolitsei prokuratuuri loal Narvas läbiotsimised Mishini kodus ja töökohas. Mishin ütles ETAle, et politsei viis kaasa Vene Kodanike Liidu kirjavahetuse, koosolekute protokollid ning miitingutel kasutatud plakatid ja loosungid.
Erik ütles BNSile, et Mishini vahi alla võtmine oleneb läbiotsimistel leitud tõenditest. «Arvan, et vahi alla pole ehk mõtet teda võtta, nii ohtlik ta nüüd ka ei ole,» lisas Erik.
Narva abilinnapea Mart Aare ütles «Postimehele» Mishini tegevuse suhtes kriminaalasja algatamist kommenteerides, et oli ka viimane aeg.
«Seda oleks pidanud ammu tegema, aga ju siis oli vaja korjata kokku kopsakas materjalihunnik, sest me teame ju väga hästi, et Mishini tegevust jälgivad peale meie ka teiste maade diplomaadid ja OSCE esindus,» lisas Aare.
Ka Narva linnasekretär Ants Liimets ütles «Postimehele», et on kindlasti põhjust, mille eest Mishini tegevuse suhtes kriminaalasi algatada.
«Ta on rahvast petnud. Ta on rääkinud rahvale siin seda, et kõik Nõukogude passid korjatakse ära, keegi pole asunud neid ära korjama. Siis on ta lubanud, et eestlased söövad siin kõik välja ja teevad kõik orjaks ning venelasi hoitakse siin kui odavat tööjõudu, et taludes tööle panna. Siis tema üleskutsed tulla miitingutele, streikidele jne.
Enne Vene Kodanike Liidu üritusi levitatakse alati igasugust kirjandust, mille hulgas on vene fashistlikke ajalehti, mitte ainult shovinistlikke, vaid ka fashistlikke ajalehti, kus on haakristid peal,» rääkis Liimets.
Mishin ise ei tunne ennast süüdlasena. Ta ütles ETAle, et Vene Kodanike Liidu koosolekul tahtis ta hoiatada, et piiripunktis võivad tekkida jälle järjekorrad ja segadused, kui pärast 12. juulit peaks kehtestatama viisarezhiim punapassidega mittekodanike jaoks. Mishin kinnitas, et ta pole kutsunud kedagi Eesti piiripunkti ründama.
Mart Aare kirjeldas «Postimehele», mida Juri Mishin 1. mail Narvas ette võttis.
«Mishinil ei olnud õigust miitingut korraldada. See õigus oli antud Narva ametiühingute keskuse esimehele Aleksejevile, kel oli õigus korraldada kontsertmiiting.
Loas olid loetletud ka punktid, mida ta pidi miitingu läbiviimisel järgima, näiteks, et ei tohi riigivastaseid loosungeid kanda ja hüüda ning ei tohi õhutada riigivastast vaenu,» rääkis Aare.
«Aleksejevi korraldatud miitingust kasvas aga välja Mishini sanktsioneerimata miiting. Sellele miitingule kutsuti rahvast Aleksejevi üritusel, kus Mishin sai sõna ja ütles, et tal on palutud mitte teha poliitilisi avaldusi, aga ta tahab ikkagi seda teha, aga nurga taga. Siis läksid nad Rugodivi kultuurimaja nurga taha hoovipoolsele küljele, kus oli väike miiting ja revolutsiooniliste laulude laulmine.
Mishin pidas sütitava kõne ja väitis, et ümber on saamas aeg kannatada alandusi ja tunda ennast teise sordi rahvana, lähemal ajal tuleb minna tänavatele,» kirjeldas toimunud Mart Aare.
Siiski ei öelnud Mishin Aare sõnul, mida tänaval tegema peaks.
«Mishin kutsus inimesi tulema tänavatele 6. mail kell 18, mis oli vene kalendri järgi Georgi päev. Mishin rääkis, et tuleb endast rohkem teada anda ja minnakse tänavatele ning avaldatakse rahulolematust kõigi diskrimineerivate seadustega ja elukorraldusega üldiselt. See oli Mishini sõnumi sisu. Seal esinesid veel mõned tema toetajad, mõned olid päris koomilised, paljud olid seal ilmselt purjus. Meil on sellest ka film olemas,» rääkis Aare. Ta lisas, et Mishini miitingul oli osalejaid umbes 150.
Liimets ei mäleta, et Mishinile oleks lõplikult ühegi miitingu pidamine ära keelatud. «Küll on hoiatusi tehtud, et miiting tuleb teha vastavalt meie seadustele. 1. mail Mishin mingit luba ei taotlenudki,» lisas linnasekretär.
Abilinnapea Aare sõnul oli tal juba ametisse asudes Mishiniga probleeme.
«Kui ma abilinnapeaks tulin, siis likvideerisin tema ajaleheputka ära, mis oli kesklinnas Pushkini tänaval. Ta müüs selliseid vene lehti, mis õhutasid sedasama, millest ta kogu aeg räägib. Ma olin täiesti üllatunud, et sellises kohas müüakse sellist kirjandust,» ütles Aare.
Liimets ütles, et tal on Juri Mishiniga olnud mitmeid kohtumisi. «Mina kui linnasekretär pean ühiskondlike organisatsioonidega linnas suhtlema ja kuna Mishin on siin Eesti riigi suhtes kõige vaenulikumalt meelestatud isik, siis temaga kohtumine pakub mulle erilist lõbu. Kui vaadata tema ideoloogilist pjedestaali, siis paneb see mind väga imestama. Kuidagi ei peaks ju kokku sobima NSVLi ja ENSV ning Venemaa praegune lipp. Need on ju põhimõttelised ideoloogilised vastased,» arutles Liimets.
«Mishin töötas ju EKP Narva linnakomitee sekretärina. Mina olen ka töötanud partei rajoonikomitees ideoloogiaosakonnas ja tean hästi, et ideoloogilistes asjades selline seinast seina olek võimalik ei ole,» lisas ta.
«Oktoobripühade ajal, kui kõik need lipud ja lisaks ka sinimustvalge kõrvuti väljas olid, siis ma küsisin Mishinilt, kuidas need ideoloogiliselt kokku sobivad. Siis Juri ütles, et nad on kõikide inimeste jaoks,» vahendas Liimets.
Liimets ütles, et Mishin on Narvas vanemate naiskodanike hulgas kindlasti autoriteetne. «Nemad kedagi teist ei usu kui ainult Mishinit. Narva noorem elanikkond on aga minu käest mitu korda küsinud, miks me temaga midagi ette ei võta, miks teda siit minema ei aeta, kui kaua ta oma lolli juttu räägib.
Seepärast ma arvan, et kriminaalasja algatamine tekitab küll Venemaal suurt juttu, aga Narva elanike hulgas mitte. Välja arvatud need 200 partei endist propagandisti ja agitaatorit, kes vajavad pidevalt suulist agitatsiooni. Vaatavad siin ainult Peterburi televisiooni ja veel hullem - loevad Kingissepa ajalehti, mis on ka Jeltsini vastased - ning kuulavad Mishini sõnavõtte,» rääkis Liimets.
Riigikogu vene fraktsiooni esimehe Sergei Ivanovi sõnul võib kriminaalasja algatamine Vene kodaniku ja Riigiduuma Kaasmaalaste Nõukogu liikme Juri Mishini vastu tuua kaasa tõsisemaid tagajärgi kui Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei esindaja Pjotor Rozhoki riigist väljasaatmine, teatas ETA.
Mart Aare sõnul on Vene Kodanike Liidul põhikirja järgi liikmete arv määratlemata. «Mishin peab kõiki Vene kodanikke oma liidu liikmeks. Aktiivne kooskäijate ring on aga umbes 200 inimest,» lisas Aare.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ARGO IDEON
Eile Lääne-Virumaa Haljala rahvamajja kogunenud Virumaa Kommertspanga aktsionärid valisid üldkoosolekul pangale uue nime - Eesti Maapank - ja uue üheteistliikmelise nõukogu ning kinnitasid mullused majandustulemused.
Panga ümbernimetamise variantidena olid aktsionäridele välja pakutud Eesti Maapank, Viru Pank ja Partnerpank. Neist kaks esimest oli esitanud panga nõukogu, Partnerpanga variandiga tuli välja juhatus. Panga avalike suhete direktor Malle Lind ütles eile õhtul «Postimehele», et hääletamisel pooldas umbes 70% kohaletulnud aktsionäride häältest Eesti Maapanga varianti. Koosolekul oli üldse esindatud 77,8% häältest.
Maapanga nime kandis varem üks eelmise aasta lõpul Virumaa Kommertspangaga liitunud pankadest. Kõne all oli varem olnud ka Rahvapanga nimevariant, mida juhtkond aga aktsionäridele välja ei pakkunud.
Panga uude nõukokku valiti kolm esindajat ühinemiseelse Maapanga, kolm Rahvapanga ja viis Virumaa Kommertspanga poolt. Seda, miks nõukokku valimiseks ei esitatud panga aktsionäride koosolekule ühtki endise Keila Panga taustaga kandidaati, ei osanud Lind eile kommenteerida.
Nime vahetanud panga aktsionärid kinnitasid eile ka audiitori järeldusotsuse 1995. aasta majandustulemuste kohta. Virumaa Kommertspank lõpetas auditeeritud andmeil möödunud aasta 27,3 miljoni krooni suuruse kahjumiga, mida pank on lubanud katta kolme järgmise aasta jooksul. Malle Linnu sõnul kulub kahjumi katmiseks sel aastal 10 miljonit, sama summat on prognoositud ka Virumaa Kommertspanga, nüüdse Eesti Maapanga tänavuse kasumi suuruseks.
Audiitorfirma Arthur Andersen andis panga auditi üle selle nädala algul. Auditeeritud andmeil lõpetas pank eelmise aasta 920 miljoni krooni suuruse bilansimahuga ja 52,3 miljoni kroonise omakapitaliga. Tänaseks on omakapital kasvanud juba üle 70 miljoni krooni.
Audiitori järeldusotsus oli märkustega: Linnu sõnul käisid need peamiselt endise Keila Panga C- ja D-aktsiate ning varasema Maapanga abifondide kohta. Neljast ühinenud pangast ei olnud Keila Panka varem üldse rahvusvaheliste standardite kohaselt auditeeritud. Aastavahetusel oli nelja liitunud panga auditeerimata omakapitali hinnatud 85 miljonile kroonile.
Nelja ühineja auditeerimisega põhjendati ka asjaolu, et Virumaa Kommertspank ei esitanud Eesti Pangale auditit 15. aprillile määratud tähtajaks. Keskpanga loal lükati tähtaeg edasi 13. maile.
Esimese kvartali lõpus oli Virumaa Kommertspanga bilansimaht Eesti Panga infoosakonna andmetel 1021,6 miljonit ja hoiuste kogumaht 596,1 miljonit krooni. Panga esimese kolme kuu tegevus andis «Äripäeva» teatel umbes poolteist miljonit krooni kahjumit.
«Postimehe» andmetel oli Virumaa Kommertspanga mullune kahjum tingitud põhiliselt temaga ühinenud Maapanga, Keila Panga ning Rahvapanga majandustegevuse tulemustest. Pankade laenuportfellis tehti auditeerimise käigus täielik puhastus ning kahtlased laenud kanti kõik kahjumisse. Seda tehti ka osa laenude puhul, mida pank ise bilanssi oli arvestanud. Kokku kanti laene maha 30,3 miljoni krooni ulatuses.
Bilansimahu järgi on Virumaa Kommertspank Eestis Hansapanga, Hoiupanga, Ühispanga, Põhja-Eesti Panga ja Tallinna Panga järel suuruselt kuues pank. Varasema Rahvapanga, Keila Panga ja Maapanga omanikud otsustasid eelmise aasta lõpul läbirääkimiste tulemusena liituda Virumaa Kommertspangaga, sest üksinda tegutsedes poleks suudetud täita keskpanga kehtestatud 50 miljoni krooni suuruse omakapitali nõuet, mis hakkas kehtima aasta algul.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIIT TUUMALU
Naissaar ei ole ainult nime poolest huvitav saar. Seal on ka palju muud: kohati puutumatu loodus, tühjad laohooned, kus võib jalgpalli mängida, üllatav kitsarööpmeline raudtee, hämarad punkrid, metall, mille pärast kakeldakse, tuletõrjeauto, mis ei kustuta tuld, maapõu, kus on peidus üllatused. Ja kõigele lisaks on seal (põhjendamatult?) optimistlik saarevanem, kes maksab oma taskust töölistele palka ja unistab kunagi saarele maja ehitada.
Metallitüli võtab tuurid maha
Eesti Vabariigis kuulub Nõukogude sõjaväest Eesti territooriumile maha jäänud metall kaitseministeeriumi omandusse. Ka Naissaarel on metalli. Just see asjaolu on põhjustanud viimaste aastate jooksul paksu pahandust. Saart haldav Viimsi vallavalitsus sooviks ise saarel oleva metalli maha müüa ja rakendada saadud raha saare teenistusse. Loogiline soov, sest Viimsi valla initsiatiivil saart valvama ja tööd tegema võetud mehed tahavad palka saada (mida nad praegu, muide, ei saa! Nendeta ka ei saa, muidu kantakse saar laiali!), korrastamist ootavad sadam ja tsaariajast pärinev kitsarööpmeline raudtee, kasutus on vaja leida baltimerelastest maha jäänud hoonetele jne. Mille eest seda aga teha, kui vallavalitsuse rahakotist käib läbi tuul (pilk valla rahakotti: sel aastal on Naissaarele eraldatud 25 000 krooni) ja riik ei ole oma kukru paotamiseks esialgu soovi avaldanud?
Kaks korda on vallavalitsus metalli omandamise asjus riigivõimude poole pöördunud, kaks korda on ära öeldud. «Saatsime ka kolmanda taotluse ja loodetavasti otsustatakse see asi nüüd ikka ära, igatahes kõik märgid seda näitavad,» nendib Naissaare vanem Riho Peets.
Saarevanema hinnangul on Naissaarel umbes 1500-2000 tonni metalli, mille turustamisel peaks vald saama 200-300 tuhat krooni. «See annaks mingigi stardiraha, millega saaks juba üht-teist ette võtta, näiteks alustada sadama korrastamist,» kinnitab Peets.
RAS EMEXi ostujuht Andres Riiberg ei saa aru, milleks hakati üldse saarel asuva metalli pärast kaklema. «Naissaarel leiduva metalli kogus on liiga väike ja äraviimine liiga kulukas, et selle müümisest rikkaks saada,» nendib ta ja esitab järgmise arvestuse (mis, tõsi küll, pärineb 1993.-1994. aastast ja millesse tuleb suhtuda väikese kahtlusega): miinid koos ankrutega peaksid kokku andma 400-500 tonni, vanad autokered ja muu olmerämps 300-400 tonni ja ligemale 40 kilomeetri pikkuse kitsarööpmelise raudtee relsid 1000 tonni metalli. Kokku 2000 tonni. Metalli kokkukorjamine ja äraviimine läheks Riibergi arvestuste järgi maksma laias laastus 200-500 krooni tonni eest. «Kui nüüd kulud ja tulud kokku võtta, selgub, et puhast ei jäägi eriti järele,» põhjendab ostujuht oma pessimismi.
Miks erineb EMEXi ostujuhi prognoos saarevanema omast? «Inimestele, kes pole suurema hulga metalliga kokku puutunud, võib ka väike kogus suurena näida, nagu ka sealt saadava raha hulk. EMEX ostab 20-30 tuhat tonni vanarauda kuus ja paneme nüüd siia kõrvale Naissaare maksimaalselt 2000 tonni. Ja millised probleemid selle äravedamisel võivad tekkida, ei tea keegi,» nendib Riiberg.
Tsaariarmee ja Nõukogude sõjavägi on Naissaarele maha jätnud terve hulga erineva põlvkonna meremiine. Õigem oleks vist küll öelda miinikesti ja ankruid ja happeampulle ja ... - ehk selle, millest üks õige meremiin koosneb. (Meie mõtleme siin ikka pikliku kujuga miinikesti!) Kui palju seda träna kokku on, ei tea keegi. Üks pakub 500, teine 900, kolmas üle tuhande. Öeldakse koguni, et vanimad uunikumid pärinevat Esimese maailmasõja ajast.
Siit-sealt on kuulda olnud, et osa miine võiks pärast töökorda seadmist Eesti Vabariiki teenida. Tallinna mereväebaasi ülem kaptenmajor Andres Ehrenbush kinnitab, et tõsiselt võetavat lahingulist väärtust saarel leiduvatel meremiinidel ei ole, kuid neid võiks kasutada väljaõppel. «Küsimus on ainult selles, kas see tasub ära. Nende äratoomiseks ja parandamiseks on vaja palju raha, mida meil ei ole,» nendib ta.
Teisest küljest, mine sa tea, merelahingud võivad vahel kummalisi pöördeid võtta ja vanad meremiinid marjaks ära kuluda, möönab kaptenmajor. Ta toob näiteks lahesõja, kus Iraak kasutas ameeriklaste ohjeldamiseks sama tüüpi miine, nagu võib praegu leida Naissaarelt. «Ameeriklased ei julgenud teha ühtki dessanti selles suunas, kus need miinid olid välja pandud. Ju nad vaatasid, et mis imeelukad need on, parem karta kui kahetseda.»
Kui esitada saarevanemale küsimus, mille käes kannatab Naissaar kõige enam, ei kahtle Riho Peets hetkekski. «Naissaar on üks suur püssirohutünn. Kui keegi juhtub kuival ajal tulega hooletult ümber käima, võib suure tõenäosusega väita, et saar põleb maha,» räägib murelik saarevanem. Sest saarel, mis on suures osas kaetud metsaga, puudub elementaarseimgi tuletõrjumise võimalus.
Tõsi küll, sellele, kes juhtub saare lõunaossa, endisesse sõjaväelinnakusse, jääb kindlasti silma ilus punane tuletõrjeauto, välismaised kirjad peal ja puha. Ei jää mingit kahtlust, et Naissaargi pole humanitaarabipakikestest ilma jäänud. «Vana rämps,» on saarevanem ilmaimet iseloomustades halastamatu. «Tehti suurt kära, et näete, millise kingituse me teile teeme. Kui olime masina saarele viinud, selgus, et tuld selle romuga küll kustutada ei saa.»
Hoiatus on aga saarele juba tehtud. Tänavu talvel põletas katkisest küttekoldest (selle parandamiseks polnud raha!) välja hüpanud säde maha saare lõunaosa korralikema maja, jättes peavarjuta ja tehes puupaljaks saarel elavad töömehed. Meestel jäi üle ainult tuleleeke imetleda.
Ja lahendus? Saarevanema sõnul oleks Kohila mehed valmis Vene amfiibauto peale tsisterni ja pumba monteerima. Sellega saaks sõita otsapidi merre, millest Naissaare ümber puudust ei ole, ja paagi täis imeda. Kokku läheks see maksma miljon krooni. «Rääkisin Reiljaniga, et ehk saaks metsakapitalist toetust. Öeldi, et tehke avaldus, siis vaatame. Tegime selle ära, siis aga öeldi, et metsakapital on tühi. Kurat! Kuu aega varem lubatakse, kuu hiljem aga selgub, et kapitalil pole raha.»
Kui juhtub kuiv suvi tulema, tuleb saar kinni panna, midagi pole teha, võtab saarevanem Peets jutu kokku.
Pealtpoolt ohutuna näiva Naissaare 19 ruutkilomeetrit ei pruugi seestpoolt sugugi nii ohutud olla. Teadmine, et demineerijad on saare mitu korda üle kontrollinud, ei vasta tõele. Seepärast ei soovita saarevanem uudishimulikel oma nina igale poole toppida. Kaitsejõudude pioneeriteenistuse (on selline teenistus!) ülem Uudo Lettens kinnitab, et nemad on samm-sammult kontrollinud vaid saare lõunaosa, kokku umbes neli ruutkilomeetrit. Sealt leiti ja kahjutustati eelmisel aastal 60 detonaatorit, Esimese ja Teise maailmasõja perioodist pärinevad kaheksa mürsku ja 10 000 happeampulli - ohtlikud asjad kõik. Läbi on käimata veel 15 ruutkilomeetrit, kust võib leida esimese ilmasõja aegseid rannakaitsepatareisid, betoonpunkreid, vett täis maa-aluseid käike ja keldreid, kuhu inimese jalg pole enam ammu astunud. «Üllatusi võib igal pool ette tulla, keegi ei tea, mis ootab meid maa all,» nendib peatselt koos meestega Naissaarele siirduv pioneeriteenistuse ülem.
Ka saarevanem kinnitab, et üllatusi oodatakse eelkõige maa seest. Ta räägib saare põhjaosas leitud liiva täis olevast maa-alusest punkrist. «Me viisime sinna ühe sensitiivi. Väga tark naine. Too seisis seal veidi aega ja teatas siis, et siin te torkida küll ei tohi.»
Teine kahtlane koht ootab vanema sõnul meres. Saare põhjatipust pisut kirde pool on mere sügavus 16 meetrit, siis aga langeb järsku 42 meetrile. «Paljud arvavad, et seal on olnud allveelaevade baas. Ja miks seal seda olla ei võiks, kui Paldiski on ju siinsamas,» kahtlustab Peets ja kinnitab kategooriliselt, et saart ei saa enne avatuna välja reklaamida, kuni kahtlased kohad pole mitu korda üle kontrollitud.
Saarele tööle võetud meestel on hea omadus - nad teevad tasuta tööd. Või peaaegu tasuta, sest aeg-ajalt on vald neile ikka veeringuid leidnud ja ka saarevanem oma taskust toetanud. Väärt mehed, ühele kitsarööpmelisel kulgevale vedurile on nad mootori külge monteerinud. Sellega saab vedada metalli ja puid ja inimesi. Ükskõik mida. Aga ainult saare lõunaosas. Põhja poole viiv raudtee muudeti sõidukõlbmatuks 1980ndate aastate lõpus. Arvestuste järgi kuluks saare raudtee taastamiseks kaheksa miljonit krooni.
Saarevanem räägib, et Tallinna trammimehed oleksid kohe nõus appi tulema, kui vaid raha oleks. Raudtee taastamist toetab ka muinsuskaitseamet. «Meil on üks plaan. Tahame tuua Lavassaares asuva raudteemuuseumi või osa sellest Naissaarele,» seletab Peets ja edastab abipalve: «Need, kes on olnud kunagi seotud kitsarööpmelise raudteega või nende järeltulijad, kel on midagi kitsarööpmelise ajast järele jäänud, võiks anda selle meile, olgu see kasvõi vana müts.»
Paar aastat tagasi võeti kätte ja selgitati välja Naissaarele tekitatud kahju suurus. Jätkame arvude keeles. Kahju kogusuurus on 45,5 miljonit krooni. Pinnase taastamine 1,275 miljonit, teedevõrgu taastamine 13 miljonit, raudtee taastamine 8 miljonit, hävitatud hoonestuse taastamine 20 miljonit jne.
Kust saada selleks raha, isegi kui see summa on poole väiksem? Asutatud on Naissaare fond, mille juhatusse kuulub terve hulk mõjukaid inimesi ja ametnikke: piirivalveameti peadirektor Tarmo Kõuts, keskkonnaminister Villu Reiljan, Estlinei peadirektor Johannes Johanson ja mitmed teised. Fond kavatseb abi otsida maailma keskkonnafondidelt, samuti loodetakse PHARE-programmile. Esimene reaalne samm on astutud: läinud pühapäeval korraldasid Naissaare fond ja Tallinna Noorte Kommertskoda metallikogumisaktsiooni, mille põhieesmärk oli juhtida üldsuse tähelepanu saare (olematule) elukeskkonnale.
Loodud on ka Naissaare juhtkogu, kuhu mitmete saarega seotud ametkondade esindajate kõrval kuuluvad ka endiste omanike ja Rootsi naissaarlaste kogu esindajad.
Kas jää hakkab liikuma?
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Tallinna linnakohus mõistis eile väljapressimiste ja relva ebaseadusliku omamise eest seitsmeks aastaks vangi ühe allilmaliidreist Boriss Malinovski (40). Malinovski rühmituse neli liiget mõisteti samuti kinnisesse vanglasse.
Kohtunik Eda Muraki etteloetud otsuse järgi leidis kohus, et Malinovski kasutas koos oma grupeeringuga talle kuuluvat AS Nottonit väljapressimiseks näilise õigusliku aluse loomiseks. Nottoni kaudu sõlmisid kurjategijad varilepingud väljapressimiste legaliseerimiseks.
1994. aasta lõpus ja 1995. aastal pressisid Malinovski ja tema kaaslased raha välja kahelt ärimehelt. Rootsi kodaniku Leonid Karnjushini, kes on AS Alpraazi omanik, sundisid Malinovski ja ta kaaslased tapmisähvardustega 1994. aasta lõpus alla kirjutama fiktiivsele turvalepingule, mille kohaselt ärimees kohustus iga kuu maksma 5900 krooni «katust».
Samal ajavahemikul nõudsid kohtualused ärimees Nikolai Matvejevilt tapmisähvardusega 400 000 krooni, kuna AS Notton olevat ärimehe võla Sotsiaalpangalt seaduslikult ära ostnud.
Malinovski mõisteti kinnisesse vanglasse seitsmeks aastaks, Aleksandr Avrutini (27) ja Valeri Suetini (29) mõistis kohus kinnisesse vanglasse kuueks aastaks ning Tahir Hudaiberdijevi (38) ja Vladimir Kalashnikovi (38) viieks aastaks. Kalashnikovi mõistis kohus süüdi ka relva ebaseaduslikus omamises.
Malinovski ja Kalashnikovi karistuse kandmise alguseks loetakse vahistamist 1995. aasta 24. aprillil, Suetinil 1995. aasta 3. novembrit ning Avrutinil ja Hudaiberdijevil 3. maid 1995.
Kohus mõistis Malinovskilt ja tema kaaslastelt Karnjushini kasuks välja 27 700 krooni. Ka kohtukulud tuleb kinnipeetuil tasuda.
Kohus leidis, et Malinovski süüdistamisel alaealise kaasatõmbamises prostitutsioonile ei ole piisavalt tõendeid otsuse tegemiseks, ja otsustas selle küsimuse saata täiendavale uurimisele. Ka Hudaiberdijevile inkrimineeritava alaealise vägistamise episoodi saatis kohtunik Eda Murak täiendavale uurimisele.
Kohus leidis, et Malinovski ei ole Eesti kodakondsuse taotlemisel oma elulugu võltsinud ja puudub kuriteo koosseis. Kaitsepolitsei poolt ära võetud passi saab Malinovski tagasi.
Süüdimõistetutel on kümne päeva jooksul õigus kohtuotsus edasi kaevata.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TOOMAS MATTSON
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas eile mittetulundusühingute seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks, rahuldades president Lennart Meri sellekohase taotluse, mida toetas ka õiguskantsleri esindaja.
President leidis, et see Riigikogus vastu võetud seadus ei ole kooskõlas ei põhiseaduse ega ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, millega Eesti ühines 1991. aastal.
Riigikogus vastu võetud mittetulundusühingute seadus tunnistab eraõigusliku juriidilise isiku staatuses olevat mittetulundusühingut, mille asutajaiks võivad olla ainult teovõimelised füüsilised või juriidilised isikud.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi võib teovõimeline füüsiline isik üldjuhul olla ainult 18-aastaseks saanu.
Riigikohus leidis, et sellega on seadus kitsendanud põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingutega sätestatud ühinemisvabadust. Mittetulundusühingute seadus ei võimalda alla 18-aastastel olla mittetulundusühingu asutaja. Seega välistab seadus täielikult laste õiguse ise asutada ühinguid ja osaleda nende juhtimises.
Seda õigust ei saa seaduse järgi täies mahus realiseerida ka need täisealised isikud, kes ei soovi ühineda eraõigusliku juriidilise isikuna või kelle ühinemine, näiteks usutunnistuse alusel, seda ei võimalda. Sellega jätab seadus nende ühinemisvabaduse ilma põhiseadusliku kaitseta.
Mittetulundusühingute seadus sätestab, et liikme võib mittetulun-dusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete või üldkoosoleku, juhatuse või muu organi otsuse täitmata jätmisel, ühingu olulisel määral kahjustamisel või mõnel muul mõjuval põhjusel.
Kohtu arvates on see regulatsioon vastuoluline ja umbmäärane. Osundatu võimaldab ühingu liikmeid ühingust välja arvata seaduses ja põhikirjas nimetamata alusel ja korras, mis pole kooskõlas õiguse olemusega demokraatlikus ühiskonnas. Lisaks moonutab see säte usuühingute liikmete õiguste ja vabaduste olemust põhiseaduse selle paragrahvi tähenduses, mille järgi kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba.
Riigikohus on seisukohal, et kuna mittetulundusühing on tulu mittetaotlev isikute vabatahtlik ühendus, siis selle eesmärgi saavutamiseks ei pea ühing olema eraõigusliku juriidilise isiku staatusega. President vaidlustas ka mittetulundusühingute seaduse kooskõla ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, millega Eesti on ühinenud ja mis jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991.
Konventsioon sätestab, et osavõtvad riigid tunnustavad lapse õigust ühinemise vabadusele, mis hõlmab ka ühingute asutamiseõigust ning vabadust rahumeelseteks kogunemisteks.
Mittetulundusühingute seadus on konventsiooniga vastuolus. Konventsioon on Eestile siduv sellest hoolimata, et tema ametlik tekst on «Riigi Teatajas» siiani avaldamata.
Riigikohus kui kohtuvõimu teostaja pidas oma otsuses vajalikuks presidendi taotluses osundatule lisada veel ühe märkuse. Nimelt sätestab mittetulundusühingute seadus, et relvi valdava, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastava mittetulundusühingu võib asutada üksnes seadusega.
Siit tuleneb, et Riigikogu peab asutama seadusega näiteks iga laskespordiühingu. Selline lahendus on aga vastuolus põhiseadusega, mis sätestab, et relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja korra sätestab seadus. Eelneva loa all peetakse silmas halduse üksikakti. Seadus kui üldakt ei asenda luba kui halduse üksikakti.
Riigikogu võttis mittetulundus-ühingute seaduse esimest korda vastu 21. veebruaril. President Lennart Meri jättis selle oma otsusega 13. märtsil välja kuulutamata, viidates vastuolule põhiseadusega, ja saatis Riigikogule tagasi.
Riigikogu võttis 1. aprillil seaduse muutmata kujul uuesti vastu, mispeale president pöördus 9. aprillil Riigikohtu poole.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996