Haljalas sündis siiski Eesti Maapank, mitte Eestimaa Pank, Juhatuse esimehe uitmõte tekitas segaduse, Nimevahetus võtab aega, Tallinna Panga Tartu filiaali direktor vahetub, Valuutanädal, Eesti pangad võistlevad tiigrihüppes, Tehnoloogilised uuenduse

ARGO IDEON

Virumaa Kommertspanga aktsionäride koosolekul toimunud nime muutmine Eesti Maapangaks tekitas nädalavahetusel parajalt segadust, sest «Postimehe» andmetel lasi panga juhatuse esimees Malle Eenmaa reede hilisõhtul käibele nimest tuletatud võimaliku uue variandi - Eestimaa Pank. Eile hommikul pank sellisest nimest enam kõnelda ei soovinud.

Reedel Lääne-Virumaal Haljalas toimunud Virumaa Kommertspanga aktsionäride koosolekul olid hääletusel erinevad panga uue nime variandid. Lõplik valik tehti kahe variandi - Viru Pank ja Eesti Maapank - vahel, millest enamiku aktsiatest kogus teine. Seega sai panga uueks nimetuseks Eesti Maapank.

Sama päeva hilisõhtul edastas uudisteagentuur Baltic News Service aga teate, millega parandati Virumaa Kommertspanga nimevahetuse kohta käivat varasemat uudist. Paranduse kohaselt olla panga uueks nimetuseks saanud hoopis Eestimaa Pank. Ka esmaspäevane «Eesti Päevaleht» trükkis ära just sellise nime, viidates Malle Eenmaale, kelle sõnul panga lõplikuks nimeks saab Eestimaa Pank.

Panga avalike suhete juhi Malle Linnu sõnul kinnitasid aktsionärid esialgse tõlgenduse kohaselt küll nime, kuid mitte «konkreetset nime kuju». «Postimehe» küsimusele, kas sellisel juhul võib nime Eesti Maapank konkreetseks kujuks osutuda Eestimaa Pank, vastas Lind: «Tuleb välja, et nagu võib, võib ka Eestimaa Pank olla.»

Lind tunnistas, et uues nimevariandis - Eestimaa Pank - oli panga juhatuse esimehe Malle Eenmaa ettepanek, mida aga aktsionäridele ei esitatud ning mis jäigi lihtsalt ettepanekuks ja uitmõtteks.

Virumaa Kommertspanga nõukogu varasem esimees Jaan Ots ütles eile BNSile, et lahkarvamused panga nime suhtes tulid talle üllatusena ning vajavad selgitamist. Ka panga vastvalitud nõukogu liige, rahandusministeeriumi ametnik Üllar Tali kinnitas eile «Postimehele», et kuulis nimevarianti Eestimaa Pank ajakirjanikult ning reedesel aktsionäride koosolekul seda ei arutatud. Vastne Eesti Maapank teatas eile, et nimi Eesti Maapank kajastab uue panga tegevusstrateegiat ning töösuundi. Et ka Virumaa Kommertspank loodi algselt regionaalse pangana, ei kajasta senine nimi enam panga ulatust ning võimalusi. Malle Linnu andmeil ootab seoses nimevahetusega panka ees ka hulk muudatusi rekvisiitides, sümboolikas ja teistes tunnustes.

Uus nimi võetakse pangast väljastatavatel ametlikel dokumentidel kasutusele mitte kohe, vaid pärast panga registreerimist äriregistris või hiljemalt käesoleva aasta septembri algul. Selle ajani tohib ametlikel dokumentidel kasutada ka endist logo, nime ja rekvisiite, samuti kehtib endine pitsat. Suhtlemisel avalikkusega kasutatakse aga esialgu nime kuju, kus uus nimi Eesti Maapank on senise nime järel sulgudes.

Malle Lind leidis, et kuigi panga praeguste klientide hulgas on palju linnas tegutsevaid ja elavaid kliente, ei tohiks uus nimi neid eemale peletada.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

JAAN KELDER

Tallinna Panga Tartu filiaali direktor Rein Mäll lahkub juuni algul omal soovil ametist, uue juhataja leidmiseks kavatseb pank teha ettepanekuid mitmetele Tartus tuntud mänedzheridele või korraldada avaliku konkursi.

«Ma andsin avalduse, kuid ei tahaks põhjusi kommenteerida,» ütles Rein Mäll lühidalt oma lahkumise kohta. «Lahkun omal soovil,» kinnitas Mäll, lisades, et kindlaid tulevikuplaane veel ei ole, kuid ta jätkab finantsalal.

Tallinna Panga filiaalide divisjoni direktor Rein Koovi sõnul on lahkumisavalduse põhjuseks muuhulgas asjaolu, et panga Tartu filiaal pole pooleaastase töö jooksul uutes ruumides Raekoja platsil suutnud kahjumit vähendada ja bilansimahtu suurendada. «Tulemused on loodetust halvemad, bilansimaht on küll kasvanud, kuid mitte nii palju kui oli planeeritud.

Tallinna Panga Tartu filiaali juhataja Rein Mäll on ametis olnud 1995. aasta kevadest, enne seda on ta töötanud Krediidipanga Tartu filiaalis, Estikos ja Tartu Kommertspangas.

Filiaali uue juhataja leidmiseks võib pank korraldada avaliku konkursi või teha ettepanekuid mitmele Tartus tuntud mänedzherile. «Meie kogemus näitab, et kui täiesti uhiuus mees tuleks asja tegema, siis vaevalt et tema juurde kergelt tuldaks,» ütles Koov.

«Postimehe» andmeil võib pank filiaali juhataja kohale asumiseks teiste hulgas teha ettepaneku «Finest Tartu Hotelsi» juhatuse esimehele Peep Jonasele, Volvot ja Renault’d esindava Info Auto Tartu direktorile Vello Tammele ja Tartu linnavalitsuse välissuhete ja ettevõtlusosakonna juhatajale Madis Lepajõele. Kõik nimetatud kinnitasid eile «Postimehele», et siiani pole keegi neile sellist ettepanekut teinud.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TÕNIS HAAVEL, Hansapank

Möödunud nädal möödus maailma valuutaturgudel suures osas nii nagu oodati. Vähemalt USA dollar püsis oodatud piirides. Pärast kolmapäevaõhtust langust ja seejärel veidi kauem kui ööpäevast peaaegu samal tasemel püsimist liikus kurss nädala lõpuks taas 1,53 Saksa marga alla. See sobib ilusasti stsenaariumiga, mille järgi dollar proovib enne ulatuslikumat langust veel kord ülespoole läbi murda.

Veel eelmise nädala alguses tundus, et dollar ei suuda uusi selle aasta kõrgemaid tasemeid saavutada. Jaapani jeen on aga hakanud peamiselt Saksa marga ja veidi vähem ka USA dollari suhtes tugevnema.

Dollari tugevnemise peale ei maksa siiski veel väga suuri lootusi panna, ehkki mitmeid kuid kestnud ülestrend ei ole kindlasti veel murtud.

Inglise naela tugevnemine on jätkunud. Tundub, et nagu dollar, on ka nael pisut üle ostetud.

Soome mark avanes kolmapäeval poole protsendi võrra tugevamal tasemel kui ta oli teisipäeva õhtul. Siiski arvati, et mark püsib kindlalt allatrendi kanalis. Soome marga tugevnemine nädala teisel pooles oli seotud ühe tuntud Londoni investeerimispanga uurimusega Soome majanduse kohta. Selles sisaldunud arvamus, et Soome mark liidetakse Euroopa rahasüsteemiga tasemelt 2,623 Eesti krooni, vallandas spekulatiivse Soome marga ostu laine, mis kestis eilseni. Alles siis hakkasid turgudele ilmuma esimesed huvilised, kes soovisid Soome marku müüa.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TARMO TOMAK

Eesti pangad on klientide võitmiseks asunud aktiivselt pakkuma uusi tehnoloogilisi tooteid. Enamik kliente võib juba täna sooritada tehingud pangakontorisse minemata, seetõttu muutub pangakontorite funktsioon tulevikus Eestis oluliselt - pangas hakkavad inimesed käima vaid konsultatsioonide saamiseks ja laenude taotlemiseks.

Aktiivsemad tegijad tehnoloogiliste uuenduste alal on Hoiupank, Tallinna Pank, Hansapank ja Forekspank, oma positsiooni üritavad parandada ka Ühispank ja Põhja-Eesti Pank.

Põhilised tehnoloogilised pangateenused on praegu sularahaautomaadid, müügiterminaalid kaubanduses, telefoni- ning juriidilistele isikutele orienteeritud telepangandus. Tallinna Pank toob 20. mail esimesena Eestis turule makseautomaadi.

Sarnaselt läänele olid Eestiski tehnoloogiliste uuenduste initsiaatorid väiksemad pangad, Keila pank sularahaautomaatide ja Forekspank modem- e. telepangandusega. Et uute tehnoloogiliste toodete turuletoomine on kallis (ajakohane sularahaautomaat näiteks maksab 300 000 krooni), mängivad praegu juba juhtrolli suured pangad.

10 panga poolt välja antud pangakaartide arv ulatub tänaseks 200 000ni. Pangakaartide arvu kasvu soodustab Pankade Kaardikeskuse käivitumine, mis võimaldab pangakaartide ristkasutust esialgu pangaautomaatides ning edaspidi ka müügiterminaalides. Müügiterminaale paigaldavad praegu kõige aktiivsemalt Hansapank, Ühispank ja Põhja-Eesti Pank. Igaüks neist on paigaldanud müügiterminaale umbes 200 kaubandusettevõttesse. «Kliendid peavad saama raha kasutada ööpäevaringselt ka seal, kus pole kontorit,» sõnas Hoiupanga infotehnoloogia divisjoni direktor Tõnu Liik. Eesti Ühispanga kaardiarvestuste osakonna juhataja Rando Siimoni sõnul automaatide ja terminaalide võrk ühiskasutuse tagajärjel oluliselt enam ei laiene.

Suhteliselt uus toode Eesti turul on automaatvastaja põhimõttel töötav telefonipank, mis lisaks infoteenustele võimaldab sooritada ka Eesti-siseseid makseid. Aktiivsemalt tehnoloogiliste liinide valdkonnas tegutsevatest pankadest ei kavatse traditsioonilist telefonipangandust klientidele pakkuda vaid Forekspank. «Kui vaadata, kui kiiresti ka kodumajapidamistesse arvuteid muretsetakse, on telefon ajutine nähtus,» arvab Forekspanga finantsdirektor Raivo Erik. «Kahe aasta pärast maksab arvuti vähem kui telefon, mistõttu pole mõtet hääbuvatesse asjadesse investeerida,» on ta optimistlik.

Pankade edukuse üks eeldus on pangakontorite on-line- e. püsiühendus. Isegi Hoiupank on suutnud oma 230 kontorist 140 suuremat viia on-line-ühendusse. Suurematest pankadest puudub on-line-ühendus kõigi suuremate kontorite vahel vaid Ühispangal ja Põhja-Eesti Pangal, kuid mõlemad on seadnud aasta suurimaks eesmärgiks viia kogu võrk on-line-ühendusse.

«Progress on siiani olnud väga võimas,» arvab Tallinna Panga Express Panga projektijuht Aira Tammemäe. Raivo Eriku sõnul on Eesti pangad Ida-Euroopas kindlasti tasemel, kuid lääne pankadest siiski umbes aasta võrra maas.

Tõnu Liigi sõnul on tehnoloogiliste kanalite kasutamisega kaasnev kulude vähendamine suunatud hetkel tulevikku. «Kui läänes on sularahaautomaadi hind võrreldes telleriga tugevalt sularahaautomaadi kasuks, siis Eestis pole see vahe veel nii suur,» arvab ta. Tehnoloogiliste kanalite tähtsus on see, et kliendid saaksid raha ööpäev läbi ka seal, kus kontorit pole. «Sellega tuleb kaasa minna, kuigi see ei pruugi pangale esialgu mingit kasu anda,» sõnab Liik.

«Inimene ei pea minema raha väljavõtmiseks pangasaali, klientidele muutub olulisemaks aja kokkuhoid ja igapäevaste arvelduste tegemine,» kinnitab Aira Tammemäe. «Intresside teenimiseks raha pangaarvel enam ei hoita,» lisas ta.

Forekspanga finantsdirektor Raivo Erik tunnistab, et 80% ulatuses on tehnoloogiatoodete turule toomise tinginud pangakulude vähendamine. «Lisaks kaob uute kontorite rajamise vajadus, sest võrreldes inimkuluga on arvutikulu tühine,» sõnab Erik kindlalt. Suure kontorite arvu ülalhoidmine läheb väga kulukaks, konkurents aga sunnib hindu alandama.

Elektrooniline pangandus on tõstatanud küsimuse klientide turvalisusest. Küsimusele lisab aktuaalsust Hoiupanga ja Forekspanga teostatav internetipanganduse projekt, millel on samad võimalused mis telepanganduselgi.

Raivo Eriku sõnul ootab Forekspank lähiajal oma Interneti lehekülje sertifitseerimist. Pärast seda hakkab pank Interneti kaudu teostama esmalt Eesti-siseseid maksekorraldusi, järgnevalt ka teisi teenuseid. «Internetpanganduse edus pole mingit kahtlust,» sõnas Erik. «Interneti kaudu on pettuse võimalikkus väiksem kui telefoni teel pangale korraldusi andes,» väitis ta. Tõnu Liik välistab võimaluse, et internetipanganduse sisseviimisega väheneb klientide turvalisus. «Meie teeme seda nii, et ohtu ei teki,» väitis ta kindlalt.

Eesti Ühispanga marketingidirektori Tiina Ormissoni kinnitusel ei anna internetipangandus pankadele midagi juurde, samas pole Interneti turvameetmed aga piisavad. «See on avatud postkast, ning mida rohkem inimesi sinna juurde pääseb, seda suurem on võimalus pettusteks,» arvas ta.

Lähitulevikus kavatseb enamik suurtest pankadest tulla turule oma makseautomaadiga. Lisaks kasvab kiiresti ka müügiterminaalide ning sularahaautomaatide hulk - näiteks Hoiupanga sularahaautomaatide arv läheneb järgneva aasta jooksul sajale.

Raivo Eriku sõnul on väga huvipakkuv elektronraha, mille kasutamist praegu mitmes lääneriigis proovitakse. Eriku sõnul seisneb elektronraha erilisus selles, et rahaks on inimese käes oleva kaardi peal olevate ühikute kogus. Automaatidest laetakse kaardile teatud ühik raha ja poed arvestavad sealt vastava koguse maha, kusjuures arveldamisel võetakse raha maha otse kaardilt pangaga ühendusse astumata. «Pangakaardi valdkonnas on see revolutsiooniline samm,» arvab Erik.

Tallinna Pank kavatseb juba sel aastal turule tuua valuutavahetusautomaadi ja lähiaastatel saab Eestis pangaautomaatidest võtta ka väiksemaid laene.

«Tehnoloogiliste kanalite kasutuselevõtul on ainsaks takistuseks, et tundub algul väga võõras, kuid protsess on näidanud, et eraklientuur on tehnoloogiliste kanalite kasutamiseks valmis,» on Aira Tammemäe veendunud.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996