Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MANONA VISNAPUU
23-aastane noormees polnud eales oma elu jooksul tõsisemalt haige olnud. Ta oli tegelnud spordi ja mägironimisega ning Austriasse reisides ei tulnud talle pähegi, et tema tervisega võib midagi juhtuda. Kuid teisel reisipäeval hakkas noormehe kõht talumatult valutama ja ta tuli kohalikku haiglasse toimetada. Diagnoos - pimesoolepõletik. Õnneks oli noormehel olemas reisikindlustus, muidu maksaks ta Austria haiglaarveid veel tänini.
Võõral maal, eriti võõras kliimavööndis on õnnetused kerged tulema. Seetõttu on otstarbekas kaitsta end võimalike saatuselöökide vastu. «Põhimõtteliselt on reisikindlustuse tegemisel kaks võimalust - kas seda nõutakse juba viisa vormistamisel või seda antud riigis üldse ei küsita,» ütles reisibüroo Baltic Toursi müügidirektor Rain Rang. Tema sõnul eksisteerib siiki mõnes riigis ka kolmas võimalus - reisikindlustust küsitakse piiril. Siiski kehtivat valdavalt eelpoolkirjeldatud variandid.
Kas reisikindlustus hõlmab ainult terviserikkeid või on temast abi ka siis, kui rahakott ära varastatakse või ära kaob? «Reisikindlustus katab eelkõige ravikulud, kui reisi ajal inimesega midagi juhtub või kui ta haigestub. Haigestumise põhjus peab olema ilmnenud just reisi ajal, mitte enne,» seletas Rain Rang ja lisas: «Ei ole nii, et minnakse välismaale hambaid plombeerima - seda kindlustus ei korva. Väga lihtne on selgeks teha, kas see hammas oli katki juba enne reisi või mitte.»
Esialgu võib inimene endas kindel olla, et mis minuga ikka juhtuda saab. Reisi kavandades ei plaani ju keegi haigeks jääda või õnnetusse sattuda. Kuid õnnetuse juhtudes võivad kulutused arstidele ja ravimitele hirmkõrgeteks osutuda. Samuti võib haigestumine kaasa tuua kulukaid muudatusi reisigraafikus. Rain Rangi sõnul võib ühel hetkel ka konkreetne reisifirma süüdi olla, kui inimesega reisi peal midagi juhtub. Tavaliselt soovitab korrektne reisifirma kliendile alati osta endale reisikindlustus.
Reisikindlustuse pikkus oleneb firmadest, kes seda teenust pakuvad. On firmasid, mis teevad kindlustuse alates kolmest päevast, kuid enamasti algab selle kestus seitsmest päevast. Mõningates kohtades on võimalik vormistada kindlustus ka vaid üheks päevaks.
Kui paljud inimesed teevad endale enne reisile asumist reisikindlustuse? «Järjest rohkem,» ütles Rain Rang. «Inimesed on juba reisinud ja kogenumad, samuti on nad tuttavate käest kuulnud, et reisi käigus võib seda, teist ja kolmandat juhtuda.»
Reisikindlustuse maksumus sõltub päevade arvust ja riigist, kuhu matk viib. «Siinkohal tahaksin toonitada seda, et minu meelest reisikindlustus ei ole kallis. Eriti kui võib juhtuda õnnetus, kus tuleb mitmeid tuhandeid ravikuludeks maksta. Ei usu, et inimesel on nii palju lahtist raha kaasas,» ütles Rain Rang.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MANONA VISNAPUU
Kodumaine sukatootja AS Suva rihib uudistoodetega julgele ja ettevõtlikule kandjale. Tavalistele, sajaprotsendiliselt polüamiidist sukkpükstele on lisatud sukaimitatsioon, mikrominisõbrad saavad jalga panna bikiinitaolise ülaosaga sukkpüksid.
8. mail Tartus Vanemuises peetud presentatsioonil püüdsid modellid edasimüüjatele näidata, kuidas istub jalga kodumaine sukk või sokk. Jalga oli pandud ka Suva uudistoodangut - sukaimitatsiooniga sukkpükse, väikestest südametest koosneva tagatriibuga sukki, bikiiniülaosaga sukkpükse, rääkimata mustrilistest sokkidest mõlema soo tarvis ja värvilistest lastesukkpükstest.
AS Suva tootmisdirektor Eve Vaidla tõstis uudistoodetest eriti esile 12% elastaanisisaldusega sukkpükse, millel on T-kujuline ehk bikiinilõikeline ülaosa. Need sukkpüksid sobivad hästi miniseeliku kandjatele. Sukkpükste bikiinilõikeline tugevdusosa ei jää istudes lühikese seeliku serva alt välja paistma. Samu sukkpükse toodetakse ka ilma elastaanita, mistõttu need on veidi odavamad.
Suva toodete üheks trumbiks ongi odav hind. Eve Vaidla sõnul on näiteks meeste sokkide odav hind tingitud sellest, et Suva ostab sisse toormaterjali ja värvib selle kohapeal. Kõige uuemate meestesokkide mudelite lõng on pärit Prantsusmaalt. Meestesokkide ja ka naistesokkide uudismudeleid kaunistab erinev muster, shotiruudulisest kuni rahvarõivaste kirju meenutavani.
Odav hind ei pruugi alati kvaliteeti tähendada. Suva sukktooted on enamasti valmistatud ainult polüamiidist, mis pikemaajalisel kandmisel kipub sääre ümber lönti hoidma ja igale poole pindude taha kinni jääma.
Elastaani lisamine sukkpükstele muudab sukad küll vastupidavamaks, kuid ka kallimaks. Nagu öeldud, leidub Suva sortimendis elastaaniga sukkpükse, kuid võrreldes tavalistega (maksavad umbes 7-8 krooni) on nende hind pea poole kallim - keskmiselt 18 krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIINA KUULER
Möödunud nädalal tuli toimetusse meeskodanik, kes oli Tartu Postimajast ostnud 30-kroonise telefonikaardi. Kahjuks ei saanud ta sellega helistada ja ümber seda talle samuti ei vahetatud.
Linnas kõndinud mehele saabus piiparile teade, et ta peab kohe helistama. Läkski mees postimajja ja ostis telefonikaardi. Kaarti telefoniautomaati pistes näitas tabloo ilusasti arvet 30 krooni 8 senti. Kui number valitud ja teisel pool keegi telefonitoru tõstis, näitas tabloo äkitselt 0-arvet ja katkestas kõne. Täpselt sama juhtus ka teises ja kolmandas automaadis.
Siis palus mees sedasama müüjat, kellelt ta kaardi ostis, kaart ümber vahetada. Müüja keeldus, väites, et klient on kaardi juba kilest välja võtnud. (Huvitav, kuidas saanuks kaardi korrasolekut ilma automaadis proovimata teada saada?)
Postimajast saadeti mees, kellel oli kiiresti vaja helistada, hoopis Laiale tänavale Lõuna Telefonivõrku. Klienditeeninduses võeti mehe kaart vastu, lasti tal avaldus kirjutada ja kaart lubati saata Tallinna ekspertiisi. Vastus saabuvat 2-3 nädala pärast. Seniks teati talle soovitada, et teinekord ostku kallim kaart, 30-kroonised olevatki viletsamad. Mees oli pehmelt öeldes vihane.
Klienditeeninduse juhataja Raja Grushko sõnul andsid nad varem igale kaebajale kohe uue kaardi vastu, kuid siis olevat tekkinud palju pettureid ja nüüd peavad nad kõik telefonikaardid ekspertiisi saatma. Kliendi suhtes on see küll pisut ebaõiglane lahendus, kuid midagi polevat teha.
Vastavalt tarbijakaitseseadusele vastutab müüja kauba kvaliteedi eest. Seega pidanuks postimaja müüja kaardi tagasi võtma, mitte jooksutama inimest mööda linna. Raja Grushko ütles, et postimajas lihtsalt ei taheta ümbervahetamisega tegelda ja et tegelikult vastutab kaartide eest ju ikkagi Eesti Telefon. Samas avaldas ta imestust selle üle, et kõige rohkem vigaseid kaarte, millega inimesed on Lõuna Telefonivõrgu poole pöördunud, on ostetud just Tartu Postimajast.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti Konjunktuuriinstituudi püsiva kaaluga toidukorv maksab mais neljaliikmelisele perele Tartu kauplustes 499.81 krooni nädalas ning on võrreldes eelmise vaatlusega veebruaris 24.08 ehk 5,1% kallim.
Kevadkuudel on tartlaste toidukorvis sesoonselt kallinenud aiasaadused, loomakasvatussaaduste hinnatõus on aeglustunud ning mõningast kallinemist on jätkanud teraviljasaadused.
Aiasaadused on perele mainädalal 17.26 krooni kulukamad kui veebruaris. Sealjuures suurenevad enam kulutused puuvilja ostmiseks (+7.46 kr.). Kartulile kulutatakse mainädalal 4.28 krooni ja juurviljale 1.52 krooni enam kui sama koguse ostmisel veebruaris.
Piimasaadustest kallineb pere mainädala toidukorvis võrreldes veebruariga peamiselt juust (+2.58 kr.) ja piim-keefir (+1.32 kr.). Või odavneb ühe krooni ja koor 42 sendi võrra.
Lihasaaduste turul püsib endiselt tugev konkurents ning lihatoodete hinnad pole pärast jaanuari lõpu suuremat hinnatõusu kuigi oluliselt kasvanud. Tartlaste neljaliikmeline pere kulutab mainädalal lihasaaduste ostmiseks 129.27 krooni, mis on ainult 1.14 krooni enam kui sama koguse ostmisel veebruaris. Enam suurenevad värske liha (+60 senti) ja keeduvorsti (+31 senti) ostukulud.
Kanamunade ostukulud suurenevad samal ajal 50 senti.
Teraviljasaaduste ostmiseks kulub Tartu perel mainädalal 3.96 krooni enam kui veebruarinädalal. Sealjuures kulub saia-sepiku ostmiseks 1.90 krooni, makaronidele-tangainetele 93 senti, leivale 66 senti ja jahule 47 senti enam kui sama koguse ostmisel kolm kuud tagasi.
Kondiitritoodete ostmiseks tuleb mainädalal võrreldes veebruarinädalaga rohkem kulutada 1.13 krooni ja suhkrule 1.33 krooni. Kohviostukulud samal ajal vähenevad (-1.27 kr.)
Kalaostukulud vähenevad arvestades kevadpüügihooaja rikkalikumat pakkumist oodatust vähem, ainult 63 senti. Lihast odavama kala püsiv suurem nõudlus hoiab kalatoodete hinnad stabiilsena.
EKI toidukorvi järgmine hinnavaatlus Tartus on augustis. Eelolevasse ajavahemikku jäävad kõrgemate hindadega värskete aedviljade müügi periood juunis-juulis ning loomakasvatussaaduste (peamiselt piimasaaduste ja kanamunade) odavnemise periood. Aiasaaduste kallinemise pere eeloleva perioodi toidukorvis peakski suuremas osas tasakaalustama piimasaaduste odavnemine.
Arvestades üldisi hinnamuutumise tendentse lähikuudel suurenevad pere toiduostukulud juunis-juulis mõnevõrra, kuid augustist alates peaksid hakkama odavnema. Lähtudes eelöeldust võib Eesti Konjunktuuriinstituudi püsiva kaaluga toidukorv juunis-juulis kallineda keskmiselt 10-15 krooni kuus, kuid augustiks samavõrra odavneda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
KRISTI JOHANSON
Kauplustes oma igapäevaseid oste sooritades leiame end tihti olukorras, kus ostetu mahutamiseks vajame vastavat eset. Et enamikus poodides enam ei jagata läänemaailmast silma jäänud ja ka «vanal heal» sotsialismiajal pakutavaid ja pakutud jõupaberist paberkotte, oleme paratamatult sunnitud tarbima mitmes mõõdus, mahus ja kujus kilekotte.
Kilekottidel on tavaliselt peal mitmesugused värvilised trükised. Siinkohal ei saa märkimata jätta, et plasttooted keskkonnas ei lagune, ja kui, siis väga pika aja jooksul. Tuleb välja, et keskkonnahoidlikust tootmisest-tarbimisest pole juttugi. Päevast päeva kappi või sahtlisse kilekotte kogudes oleme lõpuks hädas nendest lahtisaamisega. Tõsi on, et teatud päevadel sõidab mööda linna ka mürgiseid ja keskkonnas lagunematuid tooteid korjav auto, kuid tööinimesel ei ole aega seda päevade kaupa ootama jääda.
Tihti ei ole trükiseks tavaline neutraalne pildike või kiri, vaid firma reklaam. Sellisel juhul oleks eetiline anda kilekott kliendile tasuta, jätaks see ju kauplusest hea mulje ning klient tuleks teinekordki rõõmsalt uut ostu sooritama muretsemata, kas tal on kilekott kaasas või mitte. Kahjuks on meie moraalitunne ja eetika pool sajandit kestnud käsumajanduses lämmatatud ning uuesti arusaamine selle vajalikkusest paistab paljudel veel kaua aega võtvat. Paistab, et ollakse harjunud neis tundmustes mitte ise südame ja mõistusega kaasa rääkima, vaid paberilehelt konkreetseid käske ja ettekirjutusi täitma.
Mida arvata, kui kassas kilekotti küsivalt kliendilt sõltuvalt kauplusest selle eest 50 senti kuni kaks krooni küsitakse. Sellest võib aru saada, kui kilekott on ilma kirjadeta või mittemidagiütleva pildikesega. Kui aga lähemal vaatlemisel (see pole alati vajalikki, paistab juba kaugelt silma) leiame kotilt sama kaupluse või selle omanike firma reklaami, tekib küsimus: «Mille eest ma siis õieti nüüd maksin?» Kõige parema tahtmise juures jõuan ikka järeldusele, et lisaks kilekotile maksin ka vastava firma reklaami vahetult sularahas kinni.
Kui firma ise ei jaksa oma reklaami eest maksta või ei taha ta seda teha, siis ei peaks ta end reklaamima, sest on üsna nahaalne lasta oma reklaam vahetult kinni maksta. Teatavasti avaldab reklaam nii klientidele kui ka potentsiaalsetele klientidele kaudselt mõju. Reklaami tulemusena peaks inimene minema vastavasse firmasse ning pakutavate teenuste kasutamise läbi firmale kasu tooma. Kas tõesti on sotsialismi ikkest vabanenud Eesti turumajanduses olukord selline, et iga hinna eest püütakse võtta vahetult maksimum, mõtlemata, et äkki peletatakse kliendid sellega hoopiski konkurendi juurde.
Juba praegu ei tohiks lubada endale pähe määrida peaaegu ükskõik mida ja ükskõik kuidas. Inimestel peaks olema julgust väljendada oma arvamust: meie ei luba kaupa pakkuda nendel, kes meist lugu ei pea.
Intellektuaalne küündimatus kauba pakkujaid ei huvita. Arvan, et see, kellele on oluline ainult ostja rahakott, ei tarvitse kunagi karta näida naeruväärsena. Üksnes intelligentset firmat huvitab kliendi lugupidamine ka pärast äritehingut.
Eetikat võib iga inimene erinevalt tõlgendada, seetõttu võiks mõelda, et eetilisuse mõõdu peaks viima igasse seadusesse. Samas tekib kohe küsimus, kas mitte loovus ja iseseisev mõtlemine siis ära ei kao. Äkki peaks iga firma ise enda moraaliredelil selle pulga paika panema, milleni tema moraal tõusta võiks. Oleks see ju üsna suur eelis konkurentide ees, kui firma moraal oleks kõrge. Samas ei saa ka kindel olla vastava seaduse täitmises. On ju praegu nii mitmeidki tähtsaid seadusi, mille täitmist ei suudeta kontrollida. Turumajanduse eetiliseks muutmine on vaid üks inimsoo kõlbelise tervenemise protsesse sellele omaste iseärasustega. Seda eetiliseks ei muuda aga keegi peale meie eneste.
Iga aastaga liigub meie majandus üha enam kapitalismi suunas. Mujal maailmas on aastakümnetega kapitalismis kindlad reeglid paika pandud. Tasuks mõelda, kas meie ühiskond vajab kapitalismi just sellisel kujul. Kapitalismi on nimetatud ahnuse filosoofiaks, s.t. iga aumehe kohus on suurendada oma kapitali ning iga tegevuse eesmärk on kasumi teenimine. Seda tuleb teha kõlbeliste normide piirides. Teatud kõlbeline tase on usalduse tekkimise aluseks. Usaldus peab olema mõlemapoolne -kliendi ja firma vaheline. Mida rohkem kliente firmat usaldab, seda enam teenuseid nad tarbivad ning käive ja kasum suurenevad. Sellest võib järeldada, et on kasulik olla kõlbeline.
Igaühe õige moraalitunde tajumine peaks tulema kogemuste kaudu. Arvan, et ainult läbi iga üksiku inimese tunnetuse saavutame kokkuvõttes ühtse kõrge moraaliga ühiskonna.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIINA KUULER, RAGNAR SASS
Kuigi öeldakse, et lukk peab ainult looma, mitte inimest, otsustas «Kasu» siiski teha ukselukkude testi. Konkreetseteks katsealusteks said erinevate firmade turvalukud, mida toimetuses püüti lahti muukida, saagida ja puurida. Pikaleveninud päeva lõpuks oli katsetajatel selge, et lahti saab lõpuks peaaegu kõik uksed, küsimus on ainult sellele kuluvas ajas ja töövahendite võimsuses.
Kokku oli tulnud 13 lukku: Abloy, ASSA, ERA, Mottura ja Vasara lukud. Neid püüdis avada Eesti üks tuntumaid lukuavajaid Aivar Piirisild Tallinnast aktsiaseltsist Lukuvana.
Balti Kontaktide AS oli välja pannud 1 ERA täiskomplektse (käepidemetega) luku, ühe lisaluku ja ühe Bramahi luku. ERA lukud vastavad Inglise standardile, see ei luba luku puhul ühtegi uksepinnast väljapoole jäävat detaili, mis kergendaks sissemurdmist. Hinda võib küllaltki heaks pidada - 400 krooni ringis. Lukukorpus on ERA lukkudel kaetud puurimiskindla materjaliga, mida hilisem puurimiskatse ka tõestas.
Bramahi lukk on nn. Inglise pangalukk, mida peetakse niivõrd kindlaks, et selle peal ei hakatud puuri lõhkumagi. Eestis sellele lukule lisavõtmeid ei tehta, need tellib volitatud müüja otse tehasest.
AS ASSABalt tõi avamiseks 2 ASSA lukku ja 1 lisaluku. Kohalviibivaist lukkudest kalleim oli ASSA 2000 Twin -peaaegu 3000 krooni. Sellel on võimalik reguleerida, et seda ei saa seestpoolt avada. Selline nõks on hea varga puhul, kes on aknast sisse tulnud ja tahaks koos varastatud telekaga ukse kaudu välja minna. Teiste ASSA lukkude hind algab 1300 kroonist.
Et ASSA lukusüdamiku täpsus on neli sajandikku, siis on lisavõtmed sekelduste vältimiseks kasulik tellida ASSA esindajatelt. Ükski ASSA võti ei kordu, sest firmal on kasutusel üle 1000 erineva võtmeprofiili. Baltimaade jaoks on firma eraldanud 5 võtmeprofiili.
ASSA lukud on moodullukud, välja arvatud ASSA 2000. See tähendab, et poest ei ole võimalik ASSA luku valmiskomplekti osta. Kõik lukud komplekteeritakse vastavalt kliendi vajadustele: välis- või vaheuksele, õhemale või paksemale uksele, sobivate käepidemete ja lukusüdamikega, väändenupuga jne. Tavaliselt on komplektis kaasas kolm võtit, ASSA 2000 Twinil on 5 võtit.
Abloy lubas katsetamise huvides ära lõhkuda 3 lukku. Abloy lukkude põhimõte on, et alati peab ilma võtmeta ruumist välja saama. Selleks on lukkudel ukse sissepoole jääval küljel väändenupp. Abloy lukud lähevad ukse sulgudes alati lukku, selle tõttu võib vahel ka ukse taha jääda. Abloy lukud on terasest kupliga ja puurimiskindla korpusega.
Abloy pakub nelja erineva tasemega lukusüdamikku. Esimese taseme luku võtmeid saab tavaline lukksepp ise järele teha, alates teisest tasemest see enam võimalik ei ole. Abloy tehase volitatud esindaja, kel otse tehasest saadud toorikud, on seni ainult Tallinnas. Neljanda taseme võtit Eestis ei valmistata, selleks peab pöörduma otse tehasesse. Abloy ei müü samuti valmiskomplekti, vaid paneb luku erinevad osad kokku vastavalt kliendi soovidele. Hind algab 1500 kroonist, lisalukk Boda 428 maksab 750 krooni.
AS Lukukoda pakkus sissemurdmise harjutamiseks Itaalia päritolu Mottura lukkusid. Oma olemuselt sobivad need plaat-muuklukud kõige rohkem seifidele, aga ka garaazhidele ja massiivsetele välisustele. Ukse pinnast välja ei ulatu midagi, mida kangiga maha lõhkuda saaks, südamikel on puurimiskindel kaitsekiht. Mottura lukke on samuti võimalik komplekteerida, hind algab 850 kroonist ja võib ulatuda 1500ni.
Uudis - Vasara turvalukk
Kõigile tuntud kodumaine firma Vasar tõi tutvumiseks oma turvaluku, mis on senisest vargakindlam - luku südamik on tehtud puurimiskindlast metallist ja ukse välisküljele jäävaid detaile ei saa niisama lihtsalt lahti kruvida ega eest ära võtta. Tehase esindajate sõnul vastab turvalukk viieastmelise eurostandardi järgi kolmandale turvalisuse astmele. Luku puuduseks on see, et ta sobib vaid 40 mm paksusele uksele.
Vasara lukk oli kohalolnuist odavaim - 200 krooni. See ei tähendanud aga, et seda olnuks kõige lihtsam lahti muukida. Vasara lukk oligi kõige suurem testiüllataja - vaatamata eelarvamustele ja ligi 10-minutisele pusimisele ei õnnestunud seda lahti muukida.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIINA KUULER, RAGNAR SASS
AS ASSABalti esindaja Tarmo Talvet kõneles, et vastavalt Rootsi standarditele proovitakse ukse muukimiskindlust 15 minuti jooksul töövahenditega, mis mahuvad hõlma alla. See on ka küllalt elulähedane norm, sest tavaline varas ei tule «tööle», elektridrell ja -saag kohvriga kaasas. Ja trepikojanaabrilt tööriistade jaoks seinakontakti kasutamise luba küsida on samuti pisut nahaalne. Rootsi norm on ka, et lukk peab vastu pidama 750 kg raskusele survele.
Tartu korterivarguste grupi juhtivinspektori Ervin Teesalu sõnul muugitakse Eestis kõige rohkem lahti Vasara ja idapoolse päritoluga snepperlukke. Lääne lukud lõigatakse ketaslõikuriga uksest välja. Korterisse sisenemiseks kasutatakse ka sõrga ja pikendusega tungrauda, millega uks piitadelt sisse surutakse. Seepärast tuleb peale luku alati pöörata tähelepanu ka ukse ja piitade turvalisusele, sest lukk üksinda varast ei pea.
«Kasu» testi lukuavaja Aivar Piirisild arvas oma senise kogemuse põhjal, et kohalviibivaist lukkudest on mõtet muukida ainult Vasara turvalukku, ülejäänuid polevat muukrauaga võimalik lahti saada. Ja üllatus-üllatus - Vasara lukk jäi vallutamatuks ka kümnendal minutil. Tavalisi Vasara lukkusid olevat Piirisild teinekord ka 10 sekundiga avanud. Mida ühtlasema kõrgusega on võtme hambad, seda lihtsam on lukku muukida, selgitas Piirisild.
Vasara luku puurimiskindlat südamikukaitset puuris Piirisild tavalise elektridrelliga paar minutit kuni suhteliselt sügava lohu tekkimiseni, pikemaaegsel puurimisel saatnuks teda arvatavasti edu.
ERA luku keele oleks rohkem kui veerandtunnise ketaslõikuriga lõikamise järel pooleks saanud, paraku ei saa seda nõksu ukse küljes oleva luku puhul kasutada - lõikuriga ei pääse lihtsalt lukukeelele ligi. Puurimiskindla lukukorpuse puurimine rohkem kui 5 minuti jooksul ei andnud mingeid nähtavaid tulemusi peale kriimustuste.
Abloy südamikukaitse puurimine oli samuti mahavisatud vaev - peale imepisikese lohu ei tekkinud 10-minutilise puurimise järel metalli pinnale midagi. See-eest Boda 428 lukukeele saab piisava kannatlikkuse korral ketaslõikuriga katki saagida hoolimata tugevdustest, mis keelde on paigutatud.
ASSA lukusüdamikku, millel oli AS Lukukoja välja töötatud südamikukaitse, puuris Aivar Piirisild paarkümmend minutit. Tulemuseks oli 5-millimeetrine auk ja nürinenud puur, kuid ust sellise edu korral ikka lahti ei saa.
Mottura lukkudega ei hakanud iga päev lukkude avamisega tegelev Piirisild oma tööriistu rikkuma, öeldes, et see on kasutu.
Aivar Piirisilla sõnul ei ole lukku mõtet muukida rohkem kui veerand tundi. Kui selle aja jooksul lukk ei avane, on lihtsam see lahti saagida või kruvida või lihtsalt kangiga uks lahti lüüa. Oleneb muidugi uksest, seifi ust on ilmselt mõttekas ka kaks tundi muukida, sest seda pole niisama lihtne asendada.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAGNAR SASS
Nagu juuresolevast tabelist näha võib, pole võtmeärisid Eestis palju - need paiknevad vaid suuremates linnades.
Lisaks tabelis olevatele firmadele on oma võtmeäri ka Viljandis, kuid sealne lukussepp keeldus «Kasule» hindu avaldamast. «Ma ei vaja reklaami, äkki on kusagil odavam, siis on jama,» ütles lukussepp napisõnaliselt. Õigluse huvides olgu märgitud, et Rakvere firmal Assar on filiaal ka Põltsamaal, kuid sama hinnataseme tõttu pole ka seda tabelis ära toodud.
Enamasti kulub võtmeärides levinumate võtmete valmistamiseks kolm-neli minutit. Eksootilisema võtme tegemiseks võib minna aga koguni mitu nädalat, sest nii palju võib võtta aega tooriku tellimine teisest riigist. Paremad ärid valmistavad võtmeid ka luku järgi, s.t. ilma originaalvõtmeta. Selline teenus maksab kindlasti kolmekohalise summa. Lukusseppa, kes aitaks avada kinnise ukse, saab tellida Tartus, Tallinnas ja Rakveres. Keskmiselt läheb ukse avamine maksma 150 krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAGNAR SASS
Eesti kindlustusfirmad peavad kindlateks lukkudeks ASSA, Abloy ja ERA turvalukke. Teiste firmade lukud pole kindlustusseltside sõnul nii turvalised, Vasara tooteid ei maksa aga üldse lukuks pidada. Korteri turvalisus sõltub peale korraliku luku siiski ka muudest asjaoludest, näiteks ukse ja uksepiida kindlusest, rääkisid kindlustusfirmade esindajad «Kasule».
Kindlustusseltsi Polaris arendusosakonna juhataja Mart Elvari sõnul ei tunne Eesti kindlustusseltsid võrreldes Lääne kolleegidega lukutemaatika vastu veel piisavalt suurt huvi. «Läänes on lukkude lõhkumine nende ohutuse selgitamiseks igapäevane asi, meie kindlustusseltsid ei testi lukke raha puudumise tõttu,» rääkis Mart Elvar.
Polaris kindlustab kinnisvara, kui turvalisus on tagatud ASSA, Abloy, Yale või ERA lukuga. «Vaatame ka seda, kas uksel olev lukk on õigesti paigaldatud, sest lukkude valik on väga lai. Ei saa võrrelda panga ja nööbipoe turvalisust. Tähtis on ka teiste sissetungivõimaluste sulgemine. Kui esimese korruse korteril on kallis rauast uks, kuid turvamata suured aknad, on selle kodu kindlus ikkagi väike,» rääkis Elvar.
Luku turvalisust näitavad ka luku südamik, keel ja korpus, tähtis on osade mehaaniline vastupidavus. Samuti ei tohi lukk olla väljastpoolt demonteeritav. «Põhimõtteliselt võime kindlustada ka korteri, mida turvab Vasara lukk, kuid selle kodu riskiaste on suur,» märkis Elvar.
«Eestis ei ole veel kahjuks statistikat, mis näitaks, milline lukk on hea ja milline halb. ASA kindlustusse on toodete nimekirja koos tutvustusega esitanud ASSA, Abloy ja ERA. Peame neid lukke turvalisteks,» rääkis ASA Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Raul Suup.
«Turvalise lukuga on alati kaasas pass, kust on võimalik lugeda näiteks võtme variantide arvu ja luku saagimiskindlust. Lukust üksinda siiski ei aita, sest vahel saetakse uks lihtsalt katki, sisse murtakse ka läbi akna. Korteri päris turvaliseks muutmiseks tuleks paigaldada ka signalisatsioon,» rääkis BICO Tallinna peakontori riskiinsener Jüri Lorents.
«Vasar võib kunagi hakata häid lukke tootma, kuid selle firma nimi ei ärata enam usaldust. Nende lukke ma küll ei soovitaks,» märkis Lorents.
Salva Kindlustus hindas parimaiks Abloy, ASSA ja Boda lukke. «Head on ka kõik sama tüüpi lukud, näiteks Türgis valmistatud lukud,» rääkis Salva Kindlustusest end mõistetamatutel põhjustel Kadriks nimetada palunud näitsik.
«Kõige halvemad on kindlasti kohalikud lukud. Kui uksel on Vasara lukk, siis peaks ülespoole panema Abloy lisaluku. Peale luku on tähtis ka piit, mis peaks kindlasti olema metallist,» rääkis Kadriks nimetatu.
Ka Eesti Kindlustus soovitas eelpoolnimetatud Assa ja Boda lukke. «Nõuame, et objektil oleks kindlasti kaks lukku. Vasara lukk on sama hea kui tühi auk. Kui korteril on kahtlane lukk, siis me üle 50 000 krooni väärtust lepingut ei sõlmi. Üle 100 000 krooni suuruse lepingu teeme aga juba signalisatsiooni olemasolu korral,» rääkis Eesti Kindlustuse vanemspetsialist Taimi Saaris.
Kindlustusseltsis Seesam saab inimene, kelle korteri uksel on ASSA, Abloy või ERA lukk, murdvarguse riskimaksust 5-10% allahindlust. «Nende lukkude turvalisust on meie kindlustusseltsile tutvustatud ja oleme nende turvalisuses kindlad. Teiste lukkude kohta ei oska midagi öelda, sest pole nende omadustega kursis,» rääkis Seesami müügijuht Ivo Kuldmäe.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996