Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TIINA KUULER, RAGNAR SASS
AS ASSABalti esindaja Tarmo Talvet kõneles, et vastavalt Rootsi standarditele proovitakse ukse muukimiskindlust 15 minuti jooksul töövahenditega, mis mahuvad hõlma alla. See on ka küllalt elulähedane norm, sest tavaline varas ei tule «tööle», elektridrell ja -saag kohvriga kaasas. Ja trepikojanaabrilt tööriistade jaoks seinakontakti kasutamise luba küsida on samuti pisut nahaalne. Rootsi norm on ka, et lukk peab vastu pidama 750 kg raskusele survele.
Tartu korterivarguste grupi juhtivinspektori Ervin Teesalu sõnul muugitakse Eestis kõige rohkem lahti Vasara ja idapoolse päritoluga snepperlukke. Lääne lukud lõigatakse ketaslõikuriga uksest välja. Korterisse sisenemiseks kasutatakse ka sõrga ja pikendusega tungrauda, millega uks piitadelt sisse surutakse. Seepärast tuleb peale luku alati pöörata tähelepanu ka ukse ja piitade turvalisusele, sest lukk üksinda varast ei pea.
«Kasu» testi lukuavaja Aivar Piirisild arvas oma senise kogemuse põhjal, et kohalviibivaist lukkudest on mõtet muukida ainult Vasara turvalukku, ülejäänuid polevat muukrauaga võimalik lahti saada. Ja üllatus-üllatus - Vasara lukk jäi vallutamatuks ka kümnendal minutil. Tavalisi Vasara lukkusid olevat Piirisild teinekord ka 10 sekundiga avanud. Mida ühtlasema kõrgusega on võtme hambad, seda lihtsam on lukku muukida, selgitas Piirisild.
Vasara luku puurimiskindlat südamikukaitset puuris Piirisild tavalise elektridrelliga paar minutit kuni suhteliselt sügava lohu tekkimiseni, pikemaaegsel puurimisel saatnuks teda arvatavasti edu.
ERA luku keele oleks rohkem kui veerandtunnise ketaslõikuriga lõikamise järel pooleks saanud, paraku ei saa seda nõksu ukse küljes oleva luku puhul kasutada - lõikuriga ei pääse lihtsalt lukukeelele ligi. Puurimiskindla lukukorpuse puurimine rohkem kui 5 minuti jooksul ei andnud mingeid nähtavaid tulemusi peale kriimustuste.
Abloy südamikukaitse puurimine oli samuti mahavisatud vaev - peale imepisikese lohu ei tekkinud 10-minutilise puurimise järel metalli pinnale midagi. See-eest Boda 428 lukukeele saab piisava kannatlikkuse korral ketaslõikuriga katki saagida hoolimata tugevdustest, mis keelde on paigutatud.
ASSA lukusüdamikku, millel oli AS Lukukoja välja töötatud südamikukaitse, puuris Aivar Piirisild paarkümmend minutit. Tulemuseks oli 5-millimeetrine auk ja nürinenud puur, kuid ust sellise edu korral ikka lahti ei saa.
Mottura lukkudega ei hakanud iga päev lukkude avamisega tegelev Piirisild oma tööriistu rikkuma, öeldes, et see on kasutu.
Aivar Piirisilla sõnul ei ole lukku mõtet muukida rohkem kui veerand tundi. Kui selle aja jooksul lukk ei avane, on lihtsam see lahti saagida või kruvida või lihtsalt kangiga uks lahti lüüa. Oleneb muidugi uksest, seifi ust on ilmselt mõttekas ka kaks tundi muukida, sest seda pole niisama lihtne asendada.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAGNAR SASS
Nagu juuresolevast tabelist näha võib, pole võtmeärisid Eestis palju - need paiknevad vaid suuremates linnades.
Lisaks tabelis olevatele firmadele on oma võtmeäri ka Viljandis, kuid sealne lukussepp keeldus «Kasule» hindu avaldamast. «Ma ei vaja reklaami, äkki on kusagil odavam, siis on jama,» ütles lukussepp napisõnaliselt. Õigluse huvides olgu märgitud, et Rakvere firmal Assar on filiaal ka Põltsamaal, kuid sama hinnataseme tõttu pole ka seda tabelis ära toodud.
Enamasti kulub võtmeärides levinumate võtmete valmistamiseks kolm-neli minutit. Eksootilisema võtme tegemiseks võib minna aga koguni mitu nädalat, sest nii palju võib võtta aega tooriku tellimine teisest riigist. Paremad ärid valmistavad võtmeid ka luku järgi, s.t. ilma originaalvõtmeta. Selline teenus maksab kindlasti kolmekohalise summa. Lukusseppa, kes aitaks avada kinnise ukse, saab tellida Tartus, Tallinnas ja Rakveres. Keskmiselt läheb ukse avamine maksma 150 krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAGNAR SASS
Eesti kindlustusfirmad peavad kindlateks lukkudeks ASSA, Abloy ja ERA turvalukke. Teiste firmade lukud pole kindlustusseltside sõnul nii turvalised, Vasara tooteid ei maksa aga üldse lukuks pidada. Korteri turvalisus sõltub peale korraliku luku siiski ka muudest asjaoludest, näiteks ukse ja uksepiida kindlusest, rääkisid kindlustusfirmade esindajad «Kasule».
Kindlustusseltsi Polaris arendusosakonna juhataja Mart Elvari sõnul ei tunne Eesti kindlustusseltsid võrreldes Lääne kolleegidega lukutemaatika vastu veel piisavalt suurt huvi. «Läänes on lukkude lõhkumine nende ohutuse selgitamiseks igapäevane asi, meie kindlustusseltsid ei testi lukke raha puudumise tõttu,» rääkis Mart Elvar.
Polaris kindlustab kinnisvara, kui turvalisus on tagatud ASSA, Abloy, Yale või ERA lukuga. «Vaatame ka seda, kas uksel olev lukk on õigesti paigaldatud, sest lukkude valik on väga lai. Ei saa võrrelda panga ja nööbipoe turvalisust. Tähtis on ka teiste sissetungivõimaluste sulgemine. Kui esimese korruse korteril on kallis rauast uks, kuid turvamata suured aknad, on selle kodu kindlus ikkagi väike,» rääkis Elvar.
Luku turvalisust näitavad ka luku südamik, keel ja korpus, tähtis on osade mehaaniline vastupidavus. Samuti ei tohi lukk olla väljastpoolt demonteeritav. «Põhimõtteliselt võime kindlustada ka korteri, mida turvab Vasara lukk, kuid selle kodu riskiaste on suur,» märkis Elvar.
«Eestis ei ole veel kahjuks statistikat, mis näitaks, milline lukk on hea ja milline halb. ASA kindlustusse on toodete nimekirja koos tutvustusega esitanud ASSA, Abloy ja ERA. Peame neid lukke turvalisteks,» rääkis ASA Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Raul Suup.
«Turvalise lukuga on alati kaasas pass, kust on võimalik lugeda näiteks võtme variantide arvu ja luku saagimiskindlust. Lukust üksinda siiski ei aita, sest vahel saetakse uks lihtsalt katki, sisse murtakse ka läbi akna. Korteri päris turvaliseks muutmiseks tuleks paigaldada ka signalisatsioon,» rääkis BICO Tallinna peakontori riskiinsener Jüri Lorents.
«Vasar võib kunagi hakata häid lukke tootma, kuid selle firma nimi ei ärata enam usaldust. Nende lukke ma küll ei soovitaks,» märkis Lorents.
Salva Kindlustus hindas parimaiks Abloy, ASSA ja Boda lukke. «Head on ka kõik sama tüüpi lukud, näiteks Türgis valmistatud lukud,» rääkis Salva Kindlustusest end mõistetamatutel põhjustel Kadriks nimetada palunud näitsik.
«Kõige halvemad on kindlasti kohalikud lukud. Kui uksel on Vasara lukk, siis peaks ülespoole panema Abloy lisaluku. Peale luku on tähtis ka piit, mis peaks kindlasti olema metallist,» rääkis Kadriks nimetatu.
Ka Eesti Kindlustus soovitas eelpoolnimetatud Assa ja Boda lukke. «Nõuame, et objektil oleks kindlasti kaks lukku. Vasara lukk on sama hea kui tühi auk. Kui korteril on kahtlane lukk, siis me üle 50 000 krooni väärtust lepingut ei sõlmi. Üle 100 000 krooni suuruse lepingu teeme aga juba signalisatsiooni olemasolu korral,» rääkis Eesti Kindlustuse vanemspetsialist Taimi Saaris.
Kindlustusseltsis Seesam saab inimene, kelle korteri uksel on ASSA, Abloy või ERA lukk, murdvarguse riskimaksust 5-10% allahindlust. «Nende lukkude turvalisust on meie kindlustusseltsile tutvustatud ja oleme nende turvalisuses kindlad. Teiste lukkude kohta ei oska midagi öelda, sest pole nende omadustega kursis,» rääkis Seesami müügijuht Ivo Kuldmäe.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996