Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ARGO IDEON
Tallinna vineeri- ja mööblitootja AS Marlekor lõpetas 1995. aasta Price & Waterhousei auditeeritud bilansi andmeil 1,3 miljoni krooni suuruse kahjumiga. Ettevõtte omanikud peavad tulemust Eesti tööstuse üldisel taustal normaalseks ja loodavad vabrikud selle aasta sügiseks riigilt täielikult välja osta.
Marlekori juhatuse esimehe Peter Sedini sõnul oli firma brutokasum mullu 51,2 miljonit krooni. Auditi käigus koristati bilansist 10 miljoni krooni ulatuses laekumata debitoorset võlgnevust ja kanti kuludesse 2,1 miljonit varude allahindlust. «Esimest korda hinnati ettevõtte varasid mitte bilansilise maksumuse alusel, vaid realiseerimishinnast lähtudes,» märkis Marlekori ja kindlustusseltsi Aeromet suuromanik Sedin. Ta kinnitas, et firma on seni täitnud erastamisagentuuri ees nii maksete, investeeringute kui tööhõive kohustuse.
Marlekor vaidleb aga erastamisagentuuriga ettevõtte ostu järelmaksusumma intressi arvutamise põhimõtete üle, mida esitavad ostu-müügilepingu inglise- ja eestikeelne tekst erinevalt. Erastamisagentuuri tõlgenduse kohaselt oleks Marlekori praegune võlgnevus umbes 70% võrra suurem kui firma enese arvestuste kohaselt. Audiitorid märgivad, et probleem on seni lahendamata. Teine auditis esinev märkus puudutab Marlekori varude inventuuri, mis tehti enne Price & Waterhousei määramist Marlekori audiitoriks.
Marlekor võlgneb praegu erastamisagentuurile 40 miljonit krooni ning pankadele 26 miljonit. Osa firmale kuuluvatest hoonetest on pankadele võla tagamiseks panditud, kuid Marlekori nõukogu aseesimehe Ülo Pärnitsa sõnutsi moodustab see vaid 6% ehitistest.
Marlekori varade koguväärtus moodustab 234,4 miljonit krooni, millest kinnisvara osa on 147 miljonit ja seadmed 17 miljonit. Pärnitsa sõnade kohaselt on mööblitööstus ja puidu mehaaniline töötlemine Eestis üks kõige rentaablimaid tegevusalasid. Mööblitootmise on Marlekor hetkel peatanud, kuid töötava tootmise osa rentaablus ületab 25%.
Pärnitsa sõnul on nüüd lõpuks ometi Marlekoril olemas korralik bilanss, mis on üpris rangelt puhastatud. «Marlekori omakapital moodustab bilansist 48%, rahvusvaheline norm pankadelt laenu saamiseks on aga 30%, nii et me võiksime olla märksa vähem kapitaliseeritud ja oleksime ikkagi usaldusväärsed,» ütles ta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAGNAR SASS
Eile jätkus Tartu linnakohtus Virumaa Kommertspangaga liitunud Rahvapanga pankrotiavalduse arutamine Primexi suuromaniku Peeter Kilomani vastu. Virumaa Kommertspank nõuab Peeter Kilomanilt üle 2,5 miljoni krooni.
Kohtuvaidluse eellugu algab 1994. aasta veebruarist, kui Rahvapank laenas AS Primexile 2 miljonit krooni intressiga 30%. Laenu tagatiseks oli Primexi osalus ja tehtud investeeringud AS Livonia Pangas. Laen, mille Primex pidi tasuma 9. maiks 1994, oli mõeldud Livonia Panga ruumide rekonstrueerimiseks.
Peeter Kilomani sõnul said probleemid alguse maksuameti poolt Primexi vastu algatud pankrotiasja tõttu. «Et enne laenutähtaja lõppu sai alguse Primexi kohtuvaidlus maksuametiga, arestiti firma pangaarved ja võla tasumine muutus raskeks,» rääkis Peeter Kiloman eile kohtusaalis.
«1994. aasta sügisel saavutasime Rahvapangaga kokkuleppe, et Primexi osalus AS Livonia Pangas kustutab miljon krooni võlast. Ülejäänud 1,5 miljonit krooni pidi tulema Livonia Panga ruumide Ülikooli 12 müügist,» rääkis Kiloman.
«Peeter Kiloman pole võlga tasuma hakanud, seetõttu on alust arvata, et tema maksejõuetus pole ajutine,» väitis Virumaa Kommertspanga esindaja Tanel Padrik.
Peeter Kiloman väitis kohtusaalis, et võlg on tegelikult tasutud. «Minu andmetel müüdi Livonia Panga ruumid 1995. aasta märtsis umbes 3 miljoni krooni eest Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspangale. Kahjuks pole mul selle kohta ühtegi tõendit, sest Rahvapank ei ole mul võimaldanud nende dokumentidega tutvuda,» rääkis Kiloman.
Peeter Kilomani ajutine pankrotihaldur Li Uiga märkis, et kui võlanõue leiab kinnitust, on Peeter Kilomanil ikkagi piisavalt raha, et võlg tasuda.
Linnakohus otsustas kohtuasja arutamise lisadokumentide saamiseks edasi lükata 17. juunile.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MAJANDUSTOIMETUS
Seoses kütuse hindade langemisega maailmaturul alandas Statoili tütarettevõte Eesti Statoil eilsest oma teenindusjaamades kütuse hindu, teatas Eesti Statoili turundusjuht Marko Allikson.
«Peamise müügiartikli - bensiini 95E hind langes esmaspäeva pärastlõunast 10 senti liitri kohta,» kommenteeris Allikson. 95E moodustab poole Eesti Statoili kütusemüügist. Ka teiste kütuseliikide hind odavnes, ent mitte ühepalju.
Allikson kinnitas, et Statoil jälgib pidevalt bensiini hinna kõikumist ja on valmis oma jaemüügihindu vastavalt sisseostuhindade muutustele üles- või allapoole reguleerima.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TÕNIS HAAVEL, Hansapank
Maailma valuutaturgudel toimuv hakkab meenutama täielikku seisakut. Aasta alguses oodati, et kohe-kohe hakkavad turud rohkem liikuma ja et ilmselt saadakse näha veel sellistki liikumist nagu eelmise aasta esimesel poolel, kui dollar kukkus üle 15%.
Mida aeg edasi, seda rohkem tundub aga, et enne jõuab tulla suur suvine vaikus ja ilmselt jäävad sellel aastal pankade spekulatiivsed kasumid (ja kahjumid) väiksematesse piiridesse kui varem.
Ehkki dollar on püsinud hirmus väikestes piirides ja ka teiste valuutade puhul on turud olnud ülivaiksed, ei saa öelda, et maailma majanduses midagi juhtunud poleks.
Pikka aega on tulnud erinevaid teateid USA majanduskasvu kohta, mis oleks veel mõned aastad tagasi turgusid oluliselt vapustanud, kuid nüüd on need jäänud täiesti tähelepanuta.
Näiteks võib tuua eelmise nädala, kus kurssides ei toimunud peaaegu mingeid liikumisi ja tundub, et ennustamine muutub üha lihtsamaks. Peaaegu alati on õige, et nädala jooksul ei liigu kursid protsendi piirest välja.
Eelmisel nädalal oli Saksamaal probleeme tööjõuturul ja ühiskondlik transport seisis mitmes Saksa linnas. Sellele ei reageerinud isegi Prantsuse frangi ja Saksa marga vahelise kursi kauplejad. Muidu on kurss sellistele teadetele kärme reageerima.
Turud ei reageerinud ka Jaapani ametnike teadetele (arvamustele), et dollar peaks tugevnema 130 jeenini (ehk umbes 20%). Selle põhjuseks toodi majanduse strukturaalsed muudatused: kaubandusbilanss ja jooksevkonto on liikunud tasakaalu suunas ja ilmselt jääb suund samaks. Vaid paar aastat tagasi oli aga kurss tõepoolest kõnealusel tasemel.
Samas ei ole jaapanlaste sellesarnaseid arvamusi kunagi eriti tõsiselt võetud. Jaapani puhul ei maksa ka unustada, et viimaste aastate sekkumised valuutaturgudel on oluliselt kasvatanud Jaapani keskpanga dollarivarusid ja ilmselt ei pruugi see olla kõige soovitavam olukord.
Sellelt nädalalt ei ole samuti oodata erilisi liikumisi ja kui pikemast trendist rääkida, siis olen endiselt arvamusel, et dollari puhul võiks oodata järgmist pikemat liikumist allasuunas. Sellelt nädalalt oodatakse taas USA majandusindikaatoreid, kuid kas need midagi ka kurssides muudavad, on väga küsitav.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ARDO HANSSON
Eestis on üsna levinud arusaam, et meie põllumajanduse suhteliselt halba seisu on eelkõige põhjustanud liberaalne majanduspoliitika ja eriti kaitsetollide puudumine. Sellest tekib loomulik järeldus, et kui saaksime vaid kehtestada kõrged kaitsetollid, hakkaks põllumajandustoodang kohe kasvama ja maaelu taas õitsema.
Esmapilgul võib selline arusaam tunduda küllalt loogilisena. Võiksime veel tugevamalt uskuda, kui leiaksime konkreetseid näiteid, kuidas sellised tollid on teistel maadel parandanud põllumajanduse olukorda.
Huvitaval kombel on kaitsetollide otstarbekuse parim eksperiment toimunud meie enda lähinaabruses. Nimelt on Baltimaad, alustades samal ajal väga sarnastest starditingimustest, kehtestanud põllumajandussaadustele väga erinevaid kaitsetolle.
Eesti pole teadagi mingeid tolle kehtestanud. Rahvusvahelise Valuutafondi lepingu raames on aga Leedu keskmine põllumajandussaaduste toll langenud 35%lt 27,5%le. Läti on aga kehtestanud kõige kõrgemaid tolle, mis ulatuvad 55%ni.
Kui kaitsetollide kehtestamine oleks põllumajanduse arengu parandamise võti, peaks Läti põllumajandus olema kõige kiiremini paranemas ja Eesti oma kõige rohkem langemas. Tegelikud faktid maalivad aga hoopis teistsugust pilti. Kolme riigi statistikaametid avaldavad andmeid nelja põllumajandussaaduse toodangu kohta: tera- ja kaunvilja saak, loomade ja lindude müük tapaks, piima- ja munatoodang.
Viimase aja arengu baromeetriks võiksime võtta nende näitajate muutuse viimase kahe aasta jooksul. Tabelis toodud andmed näitavad, et kõigis kolmes riigis on vähenenud teravilja, liha ja piima toodang. Munade toodang on aga jäänud stabiilseks või kasvanud jõudsalt. Kolme riiki võrreldes näeme, et kahes valdkonnas-- loomade ja lindude müük ja piima toodang - on parimad tulemused just Eestil. Tera- ja kaunvilja ning munade toodangu näitajad on parimad Leedus. Läti on teisel kohal munatoodangult, aga viimasel kohal kolmes tähtsamas valdkonnas.
Teisisõnu, meie ja lähinaabrite kogemused näitavad selgelt, et kaitsetollid pole mingi imeravi põllumajanduse olukorra parandamiseks. Seda kinnitavad ka teiste maade kogemused. Venemaa on viimastel aastatel kõvasti tõstnud põllumajandussaaduste kaitsetolle. Sellele vaatamata jätkub Venemaa põllumajandustoodangu kiire langus.
Maailma veinitööstuses on teinud suurimaid edusamme ja vallutanud uusi turge just need maad, mis ajavad suhteliselt liberaalset põllumajanduspoliitikat, näiteks USA, Austraalia, Uus-Meremaa ja Tshiili. Selle põhjust ei pea kaua otsima.
Kaitsetollide puudumise või madaluse tõttu olid nende maade tootjad sunnitud tõstma oma toodangu kvaliteeti ja otsima aktiivselt uusi turunishshe. See polnud algul kerge, aga rajas nende maade põllumajanduse palju tugevamale vundamendile ja avas turge, millest keegi ei osanud algul unistadagi. Nende maade farmerid, kes toodavad kõrgete tollibarjääride taga, pole olnud sunnitud suurt midagi muutma ja on järjest rohkem sõltumas oma valitsuste pakutud abist.
Piltlikult öeldes peame ükskord ikka otsustama, kas tahame põllumajandust, mis seisab oma tugevatel jalgadel või mis elab vaid kunstliku hingamise abil. Kui soovime esimest, peaksime kaitsetollide otstarbekuse üle väga tõsiselt mõtlema.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele MARET PANK, Maret Pank on Saarte Instituudi direktor.
(Vt. ka 15. mai «Postimees».)
Möödunud aastal sõitis parvlaevaga Virtsu-Kuivastu liinil keskmiselt 650 sõidukit ööpäevas ning sõiduvahendite üleveo kasv on olnud umbes 10% aastas. Võib arvata, et sellise kasvutendentsi jätkudes võiks liiklusintensiivsus aastal 2010 tõepoolest olla 2000 sõiduki ringis.
Kui kõrgeks võiks aga selleks ajaks kujuneda ülesõidu hind? Juba praegu on hinnad sellised, et otsesed üleveokulud maksavad tavalisel aastal kinni Saaremaa liini kasutajad ise. Tänavuse aasta algus oma kolmekuise vägeva jääga tõi ülevedu korraldavale firmale kaasa suure kahjumi ja üle jää sõitjad hõiskasid vara, sest kokkuhoitud raha kulutatakse suviste kõrgemate hindade peale. Jälgides minister Kalev Kuke loogikat, oleks tulnud talvel, kui parvlaev jääst mitu tundi läbi trügis, reisijal maksta ka selle lõbu eest (2 tundi x 80 km/h teeb 160 km).
Möödunud, 1995. aasta oli parvlaevaülevedudes tavaline. Saaremaa liinil tehti ümmarguselt 16 000 reisi, mille maksumus oli üleveo korraldajale, AS Saaremaa Laevakompaniile 24 miljonit krooni. Möödunud aastal maksid üleveoteenuse kasutajad 65,8% sellest maksumusest.
Tänavu maikuus kehtestatud hindade alusel oleks aga möödunudaastane reisijate hulk, s.o. 720000 inimest, maksnud oma piletite eest 9,2 miljonit krooni. 240000 tuhande sõiduvahendi ülevedu tooks sisse ligikaudu 12,5 miljonit, millele lisandub nädalalõppude kõrgendatud tariifide ja broneeringute pealt ligikaudu 3 miljonit. Seega kogutaks Saaremaa liini kasutajatelt aasta jooksul 24,7 miljonit krooni (juhul, kui aastad oleksid vennad) ning otsesed üleveokulud kaetaks tarbija taskust. Et iga kolme reisija peale makstakse kinni ka ühe sõiduvahendi ülevedu, on juba praegu üleveo keskmine hind ühe sõiduvahendi ja kolme reisija eest 100 krooni.
Missugune võiks see summa aga olla 15 aasta pärast? Ilmselt oluliselt suurem. Et sillast ülesõidu hind ei peaks oluliselt erinema parvlaeva üleveo eest tasutavast hinnast, sest võidetakse ajas, mitte hinnas, tasuks sild ennast kiiremini kui 20 aastaga.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996