Jaak Tamm jätkab endiselt Tallinna linnapeana, Linnapea mõõt sai täis, Kumb on tähtsam, erakond või Tallinna linn, Riigikontroll: omadele võõras , Aivo Kapten: erafirmad kasutavad Kaitseliidule lubatud ruume

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
EPP ALATALU

Teisipäeval peatas Tallinna linnapea Jaak Tamm oma liikmeksoleku Koonderakonnas, sest erakonna asutaja ja praeguse aseesimehena ei soovi ta, et temaga seotud probleemid kahjustaksid erakonda ning vähendaksid selle edu eelseisvatel valimistel.

22. märtsil algatas kaitsepolitsei Tamme ja endise aselinnapea Ivar Lindpere vastu kriminaalasja ametiseisundi kuritarvitamise paragrahvi alusel. «Postimees» küsis Koonderakonna aseesimehelt Mart Siimannilt, kas see, et Tamm peatas oma erakonnaliikmeks oleku praegu, korvab selle, et ta kahtlustatavalt ebaseadusliku korteritehingu ajal oli erakonna liige.

Siimann ütles, et Tammele ei ole esitatud ju mingit korruptsioonisüüdistust. «Koonderakonna juhatus ei muutnud oma märtsikuist otsust, et enne kui pole antud juriidilis-õiguslikku hinnangut, ei anna erakond oma hinnangut,» ütles Siimann. Tema sõnul esitas Jaak Tamm erakonna juhatusele oma avalduse. «Võtsime selle lihtsalt teadmiseks, otsuse tegemine oli Jaak Tamme isiklik küsimus,» lisas Mart Siimann.

«Postimehe» võrdlusega, et Edgar Savisaar lahkus ju siseministri ametist enne süüdimõistva otsuse tegemist, Mart Siimann nõus ei olnud. «Arvan, et päris neid võrrelda ei saa. Savisaar lindistas kõnelusi partneritelt luba küsimata. Ükskõik missugune õiguslik hinnang on, on see ebakorrektne käitumine,» arvas Siimann. Juhul kui selgub, et Tamme kaasuse taga on midagi tõsisemat, tõepoolest ka korruptsioon, ehk Tamm on süüdi, võib neid paralleele hakata tõmbama. «Üks on nii ilmselgelt ebaeetiline tegu, lindistada teise inimese teadmata kõnelusi, teine on väga segane lugu, kus on niisugused juriidilised nüansid, milles selguse saamiseks peab olema jurist,» ütles Siimann.

«Postimees» tuletas Mart Siimannile meelde, et näiteks Rootsi sotsiaaldemokraat Mona Sahlin loobus peaministriks saamisest ja asepeaministrikohast, kui ilmnesid segadused raha kasutamisel.

Mart Siimann kommenteeris seda sõnadega: «See on teine asi, Sahlin kas unustas või ta ei teadnud. Kui Tammele eraldati see korter, siis on vaja selgitada, kas see on seaduslik või seadusevastane tegu. Isegi kui see on seadusevastane, siis näen probleemi hoopis selles, kes eraldas selle korteri. Ega ta ise seda endale võtnud.»

Ka moraalne aspekt ei ole erakonnale silmaga näha, et hinnangut anda. «Moraalne ja juriidiline on omavahel seotud. Savisaare puhul oli see moraalne kõigile nähtav ja teada. Kuigi pärast selgus, et nii väga selge ei olegi, et ta ise ei lindistanud jne.,» arutles Siimann. Tema sõnul ei saa Tamme tegevuse kohta olemasoleva info põhjal anda ei moraalset ega eetilist hinnangut. Siimann kinnitas, et Tamme otsus oli tema enda kindel veendumus.

Ametiseisundi kuritarvitamises kahtlustatav Tamm peatas oma kuulumise erakonda, et mitte kahjustada erakonna mainet. Koonderakonna peasekretär Märt Kubo on ETAle öeldnud, et oleks olnud parem, kui Tamm oleks oma liikmeks oleku varem peatanud. Koonderakonna põhikirja kohaselt võivad erakonna liikmed isiklikel või muudel põhjustel parteilise kuuluvuse kuni aastaks peatada.

Tamm selgitas «Postimehele», miks ta alles nüüd erakonda kuulumise peatas. «Kui see jant tekkis, ei uskunud keegi, et kriminaalasi algatatakse. Olen ühel korral andnud tunnistusi, mind ei ole mitte milleski süüdistatud. Keegi pole tahtnud minu käest ka midagi rohkemat teada saada, kuigi olen abi pakkunud,» rääkis Tamm. Ta oli arvanud, et kõik lõpeb õige pea, sest «iga asjas natuke orienteeruv jurist saab aru, et mingeid seadusrikkumisi ei ole olemas. Võivad olla muud asjad, aga juriidiliselt poolelt on see asi väga lihtne. Arvasin, et ka uurijal piisab kahest kuust, et seda teada saada,» lisas ta.

Jaak Tamme kannatuste mõõt oli täis saanud, kui uurimise tähtaega pikendati. «Mulle ei ole süüdistust esitatud ja keegi pole kohut mõistnud ja süüdi tunnistanud, välja arvatud ajakirjandus.»

Jaak Tamm oli sügisel Koonderakonna aseesimehena üks neist, kes nõudis siseminister Savisaare tagasisastumist. Savisaarest soovis Koonderakond enne süüdistuse esitamist lahti saada, teid lubavad aga linnapeana jätkata, küsis «Postimees». Tamm arvas, et see küsimus tuleks esitada peaminister Tiit Vähile.

«Kui te järele mõtlete, siis on vahe ikka suur. Tookord oli ikka selge, et kui üks poliitik võtab kätte ja hakkab teise poliitiku taga nuhkima ja teda lindistama, siis see ei mahu lubatud mängureeglitesse,» arvas liikmeksoleku peatanud Koonderakonna asutaja ja aseesimees.

«Postimeest» huvitas, kas Koonderakonna valimiseelne hea maine on Jaak Tammele olulisem kui Tallinna linna hea nimi. «Seda küsimust, et ma peaks nagu linnapea kohalt lahkuma, ei ole veel tõstatatud,» ütles Tamm. Koonderakonnast lahkumisel talle mingit survet ei avaldatud. Tema on koos kaheksa Savisaare valitsuse ministriga koos selle erakonna asutanud ja tahab, et tema rajatud erakonnal hästi läheb.

«Mis on tähtsam, kas olla parteifunktsionäär või arendada Tallinna linna, siis sellele andsin ma vastuse tegelikult aastat kolm tagasi, kui olin Koonderakonna esimees ja kandideerisin Tallinna linnapea ametikohale. Mind valiti linnapeaks ja andsin erakonnaesimehe ameti edasi Tiit Vähile. Sest kahte asja ei saa korraga hästi teha. See on ka vastus küsimusele, mida ma tähtsamaks pean,» rääkis Tamm.

Liikmeks oleku peatamisest teatas Tamm erakonna juhtidele ette. Nii Mart Siimannile kui ka Tiit Vähile. «Pidin neid informeerima, et mina kui erakonna aseesimees tahaksin sellise sammu astuda, ja palusin neil mõelda, mis edasi saab. Tippjuhtkond oli varem informeeritud, see ei tähenda, et mulle oleks mingit survet avaldatud, sest otsuse tegin mina.»

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Riigikontrolör Hindrek Meri tunnistas «Postimehele», et mingil määral võib Riigikontrolli puhul kehtida arusaam: omadele võõras, võõrastele oma. Meri kinnitas, et ei maksa Eesti Panga kontrollimisega seonduvat üle võimendada.

Ajal, kui Eestis levivd Riigikontrolli suhtes usaldamatuse ilmingud, valib Euroopa kõrgemate kontrollasutuste organisatsioon Hindrek Meri kaheksaliikmelise juhatuse liikmeks. Millega te Euroopa ära võlusite?

(Vaikus. - E.T.)

Või ei ole Euroopasse jõudnud Eesti-sisesed usaldamatuse ilmingud?

Ütleks nii, et Euroopa jälgib meid väga tähelepanelikult. Kolleegidel on väga hea informatsioon, mis toimub Eesti parlamendis, kuidas kulgevad Eesti erastamise protsessid ja üldse reformid.

Võtame kasvõi Eesti Panga kontrollimise ümber tekkinud poleemika, milles ma ei näe Riigikontrolli osa. See algas poliitikutest...

Euroopa ei näe probleemi selles, et Riigikontroll hakkab kontrollima keskpanka.

Ei näe. Mitmed kolleegid pöördusid minu poole naerdes, et mis teil seal toimub ...

Eesti Panga kontrollimine oli siis kõneks?

Eravestlustes. Igal juhul ulatus see asi meie piiride taha. Ning see ei heida varju Riigikontrollile, vaid pigem....

Kellele heidab?

Ütleks, et pigem on see tõstnud Riigikontrolli autoriteeti. Kui rääkida usaldamatusest, siis näib, et mõne inimese suhe kontrollorganisse on pärit nõukogude ajast. Siis vaadati kontrollorganitele kui repressiivorganeile.

Kummaline, aga Riigikontrolli oponendid kasutavad sama võrdlust - küll teise varjundiga - , et Riigikontroll pole suutnud tõusta kõrgemale rahvakontrolli tasemest. Kuid viimaste sündmuste taustal näib, et kehtib arusaam: omadele võõras, võõrastele oma.

Mingil määral küll. Kuid ma mõtlen, et juhtum Eesti Pangaga on ikkagi vaid episood, mis pealegi ülepolitiseeritud. Ei taha selle najal teha mingeid suuri üldistusi umbusaldamise suhtes.

Samas teatab valitsusjuht avalikult, et valitsus toetab Reformierakonna otsuse eelnõu, millega oleks kutsutud Riigikontroll Eesti Panga kontrollimiselt tagasi. Kui see ei ole umbusaldus, siis mis see on?

Valitsuse istungil, kus see kõne all oli, ütlesin, et see valitsus ei saagi teistsugust otsust vastu võtta. Sest see valitsus ei toetanud ka otsust, mis 5. märtsil Riigikogus vastu võeti ning millega saime kohustuse keskpanga kontrollimiseks.

On kuulda, et valitsuse istungil tõusis riigikontrolör Meri püsti teatades, et on vastu pidanud kuus valitsust ning see on esimene valitsus, mis ei usalda tema tööd. Oli nii?

Oli küll nii. Vaadake, ma ei taha seda asja võimendada, ma pean rahulikult oma joont edasi ajama.

Jaa-jaa, pealegi on tänaseks pinge maas, sest Reformierakond võttis eelnõu tagasi. Kuid millega te ise seletate tekkinud vastuseisu Riigikontrolli minekule Eesti Panka?

Võibolla oleme lihtsalt arenenud ning hakanud minema sügavuti tõsisemate probleemide kallale. Mul on hästi meeles, kui Tammer ise valitsuse pressikonverentsil küsis peaministrilt, et tooge näiteid Riigikontrolli poliitiliste otsuste kohta.

Nii oli, sest peaministri ootamatu avaldus Riigikontrolli poliitilisest tegutsemisest tundus liialt poliitiline ja paljasõnaline.

Peaminister vastas, et Riigikontrolli asi pole aktsiahindade küsimus. See oli toodud Eesti Gaasi näitel. Tegelikult on aktsiad kõrvaline küsimus. Meil oli lihtsalt fikseeritud, et selline oli nominaalväärtus, selline oli turuväärtus. Kuigi seegi võiks mõtlema panna, et miks nominaalväärtus on 1000 krooni ja turuväärtus 12 000 krooni.

Kuid see oli meil väga põhjalik uurimine ning jõudsime järeldusele, et tegu on seaduserikkumisega. Oma aktis me ei vaidlustanud ega halvustanud valitsuse otsust. Küsimus - ja sugugi mitte poliitiline küsimus - oli, kuidas valitsuse otsus realiseeriti.

Rikutud oli välisinvesteeringute seadust. Seadus ütleb, et kui on ühisettevõtte moodustamine, siis tuleb vara ära hinnata maailmaturu hindade tasemel. Kuidas seda teha, ei ole enam meie asi.

Tegime kindlaks, et vara jäi mitte ainult maailmaturu hindade tasemel hindamata, vaid ei võetud arvele ka oma põhivahendeid. Samas tegi Gazprom tasaarvelduse korras mitterahalise sissemakse ning sai 30 protsenti aktsiatest. Meie meelest, kui vara oleks õigesti hinnatud, oleks Gazprom saanud võibolla umbes 10 protsenti aktsiatest.

Oleme selgelt öelnud, et sellele seisule ei saa anda tagasikäiku, sest tegu oli rahvusvaheline. Kuid selleks et vältida samu vigu edaspidi infrastruktuuri erastamisel, võinuks ikkagi võtta seisukoha ning tunnistada, et tõesti on viga tehtud. Kuid on ainult õigustatud, kui vajalik kõik oli.

Teie jutust koorub tõde, et Riigikontroll on arenenud ning valgustkartvate tehingute puhul ongi põhjust karta. Ka poliitikuil.

Millalgi talvel vastasin Riigikogus arupärimisele Tartoili kohta. Tegemist on suure summaga, mis kuhugi haihtunud. Miskipärast politsei ei võtnud asja uurimisele, kui rahandusministeerium esitas selle neile 1995. aasta jaanuaris. Politsei alustas juurdlust alles pärast seda, kui meie esitasime materjali. Ja miskipärast surveavaldused algasid pärast seda.

Viimasel ajal on muutunud omamoodi nähtuseks, et ükskõik, mida üks või teine uurimine või prokuratuur või siis ka Riigikontroll ütleb, pöörab see, kelle kohta midagi selgub, asja ümber stiilis «see on poliitiline rünnak».

Nii see on. Riigikontrolli kriitika võib veel alla neelata. Aga kui riigiettevõtte juht ütleb kohtuotsuse puhul, et see on poliitiline otsus, siis see ei mahu enam kuhugi.

Hindamata ühe või teise organi pädevust, tekitab lähenemine «see on poliitiline rünnak» kerget võõristust. Kasvõi Villu Reiljani näide. No mis poliitilist Riigikontrolli töös selle puhul ikka oli.

Olen korduvalt öelnud, et 5. jaanuaril 1995 on kinnitatud tööplaan. Kavandasime selle veel varem. Kui võtsime Luua kooli kontrollimise ette, siis ei näinud meie ega ilmselt ka Reiljan undki sellest, et ta ministriks saab.

Kontrollisime Luua kooli, mitte Reiljanit. Reiljani nimi jookseb meil vist ainult ühest kohast läbi. Kui ütlesime, et sellest kuupäevast selle kuupäevani oli kooli direktor Villu Reiljan.

Kui kaugele on jõutud Eesti Panga kontrollimisega?

Inimesed töötavad...

Kaua veel?

Usun, et see võtaks kauem aega kui meile aega on antud.

Aga antud on?

Riigikogu otsus kohustab esitama kontrollimise tulemused 1996. aasta lõpuks. Praegu on graafik seatud nii, et kontroll toimub oktoobri lõpuni.

Riigikogu otsus näeb ette «majandustegevuse kontrollimise». Mida mõtlete keskpanga majandustegevuse all?

See on kutsunudki kõige rohkem vaidlust esile. Majandustegevuse all mõtleme meie ikka panga kogu tegevust kõige laiemas mõttes. Mitte kitsalt panga mingi haldusüksuse tegevust.

Keskpank on sellele vastu olnud.

Jah. Kuid me saime panga presidendiga kokkuleppele.

Kui tõsine on jutt, et keskpank nõudis kontrollijailt allkirjastatud vaikimise vannet?

Jah, minu töötajailt nõuti täiendavat allkirja vaikimiskohustuse kinnitamiseks. Selle paberiga ei saanud nõustuda. Meie töötajad on andnud ametivande.

Paraku on teravama keelega Reformierakonna liikmed andnud mõista, et Riigikontrollist lekib. Ja lekib eelnevalt ning ainult negatiivset infot, mida hiljem avalikkuse ees suisa võimatu ümber lükata.

Ma ei tea niisugust juhtu, kui meie majast oleks lekkinud informatsiooni. Kuid meie informatsioon on alati ka kontrollitaval. Kõik oma aktid saadame kontrollitavale läbivaatamiseks ja seisukoha võtmiseks. Avalikkuse ette on tulnud asju enne Riigikontrolli lõplikku otsust, kuid need kõik on tulnud teistest allikatest. Sageli on olemas jõud, mis ühel või teisel põhjusel soovivad avaldamist.

Olen ma õigesti aru saanud, et Eesti Panga inimestes tekitas hämmingut, et neid tuleb kontrollima Saima Strenze, kes nende meelest ja pehmelt öeldes ei saanud Sotsiaalpanga juhtimisega hakkama.

Oli küll nii. Kuid ainult kohus saab kedagi süüdlaseks nimetada. Minul ei ole selliseid andmeid, et uurimisorganid oleks kahtluse alla seadnud tema tegevuse Sotsiaalpangas.

Ja Strenze jäi keskpanga kontrollijate hulka?

Jäi. Tal on siiski pangandusealased suured kogemused.

Üldiselt Riigikontrollil vist ikkagi pole erilist kogemust pankade kontrollimisel.

Kuid riigil ei ole ka ju pankasid enam suurt. Maailmas on aga siiski tavaks, et Riigikontroll kontrollib keskpanka. Olen varem öelnud, et 12 riigis kontrollitakse sel viisil keskpanka. Nüüd tean, et selliseid riike on märksa rohkem kui 12.

Kuid küsimus ei ole vaid analoogias, küsimus on Eesti seadustes, põhiseaduses. Põhiseadus ütleb, et Riigikontroll kontrollib riigi vara kasutamist ja säilimist.

Mida oleks teile tähendanud Reformierakonna eelnõu vastuvõtmine?

Mul oli palju läbirääkimisi Eesti Panga presidendiga. Andsin veksli, et alates päevast, kui see otsus on vastu võetud, kutsun kontrollijad tagasi. Kuid jätsin taganemistee, et vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele võin panka tulla tagasi, siis kui vajalikuks pean. Enne meil ei olnud plaanis Eesti Panka kontrollida.

Mõtlesin eelmist küsimust veidi laiemalt. Sest otsuse läbiminek oleks minu meelest olnud reaalne, Riigikogu häältega kinnitatud Riigikontrolli umbusaldamine.

Ma ei oleks seda võtnud umbusaldusena.

Seda ei saaks võtta ka usaldusena.

Seda küll. Kuid pigem oleks ma näinud selles poliitikute omavahelist kemplemist.

Ent ka kontrollima saatmise otsus oli poliitikute omavaheline kemplemine. Kujutan, et see näiteks lõi teie tööplaani sassi.

Jaa, pidime plaanid ümber tegema ning paljud objektid jäid välja. Praegu ikkagi kuus inimest töötab läbi selle aasta ühe küsimusega.

Ei taha kritiseerida Riigikogu otsust. Eesti Panga seaduses on öeldud, et panka kontrollivad Riigikogu poolt määratud audiitorid. Järgmine lõik aga märgib, et Riigikogul on õigus määrata täiendav panga kontroll. Ilmselt lähtuti sellest. Mul ei ole alust hakata vastu vaidlema, kui võeti selline otsus vastu.

Kuivõrd usutav on väide, et teiepoolne kontroll võib kahandada Eesti krooni usaldusväärsust?

Loodan küll vastupidist. Et meie kontrolli tulemused on sellised, et krooni usaldusväärsus kasvab veelgi.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ALO LÕHMUS

Koduaresti näol distsiplinaarkaristust kandev Kaitseliidu Tartu maleva pealik Aivo Kapten keeldus käimasolevale juurdlusele viidates valgustamast 27. mai hommikuse vahejuhtumi asjaolusid, ent vastas «Postimehe» küsimustele maleva ruumiprobleemidest. Vahejuhtum ehk Eesti Põllumajandusülikooli vana peahoone uste hõivamine oligi väidetavalt põhjustatud maleva ruumikitsikusest hoones, mida kaitseliitlased peavad enda omaks.

Kui palju ruume Tartu maleval praegu Eesti Põllumajandusülikooli vanas peahoones kasutada on?

Hoone Riia tänava poolses tiivas on meil kaheksa ruumi. Keldris on riidevarustus ja muu isikkoosseisule välja jagatav kraam - telgid, termosed jne.

Meil on ainult üks õppeklass. Seda kasutavad peale Kaitseliidu ka naiskodukaitse, noorkotkad ja kodutütred. Klassi kasutamise graafik on alati kuu-poolteist ette täis, on juhtunud, et õppeklassi on korraga pürginud kolm erinevat üritust.

Reakaitseliitlased ja rühmapealikud ei saa enam suhelda malevkonna pealikutega, sest need istuvad kolmekesi ühes ruumis ja nad ei saa ju korraga vastuvõtte korraldada. See on pidev probleem.

Kas põllumajandusülikooli juhtkond on teile lubanud ruume juurde anda?

Jah. Rektor Mait Klaasseni näol on põllumajandusülikooli juhtkond kaitseväe juhataja juuresolekul lubanud, et niipea kui nende uus peahoone valmib, kolivad nad siit välja ja vana hoone Riia tänava poolne tiib ning maja keskosa jääb Kaitseliidu hallata. Võru tänava tiib jääks politseiametile.

Millal Klaassen seda lubas?

Viimane konkreetne jutuajamine kaitseväe juhataja ja rektori vahel oli samal päeval, kui toimus Kaitseliidu akadeemilise malevkonna algatustoimkonna esimene koosolek. See oli märtsi alguses, üpris hiljuti.

Olen selles ametis 1994. aastast alates ja olen vahelduva eduga pidevalt käinud ja rektoraati pommitanud küsimustega, millal oleks võimalik Kaitseliitu sellest ruumikitsikusest välja saada. Lubadusi on kogu aeg antud.

Kui palju uude majja ümber koliv põllumajandusülikool kasutab veel neid ruume, mida Klaassen on teile lubanud?

Ei oska vastata, olen juba mitme nädala vältel näinud siia sisenemas järjest uusi ja uusi isikuid, mitte enam põllumajandusülikooli töötajaid. Hiljaaegu ilmus seinale teatis, et mingi juristibüroo on Riia tänava tiivas endale asupaiga saanud. Selliseid kõrvalt tulevaid firmasid on küllalt.

See kontroll, mida maleva juhatus silmas pidas, oleks välja selgitanud, palju neid firmasid siin peale põllumajandusülikooli veel on.

Kas olete üldse mingeid ruume juurde saanud?

Põllumajandusülikool andis Kaitseliidule rendile keldriruumid, kus praegu asub söökla. Me ei ole ka päris ebamõistuslikud inimesed, jätsime sööklaruumid edasi sööklat pidava AS Sinilille hallata. Kui enne allus Sinilill ülikoolile, siis nüüd Kaitseliidule, kes maksab ülikoolile selle eest renti. Lihtsalt üks vaheetapp tuli juurde, sisuliselt midagi ei muutunud. Meie ruumidevajadus sellega ei leevenenud ja söökla rendist me mingisugust kasu ei saa.

Kaheksa meie käes oleva ruumi eest maksame kommunaalmakse. Vastupidiselt Elmeti sõnadele maksame neid makse korralikult. (Prorektor Henn Elmet teatas 18. mai «Postimehes» muuhulgas ka, et põllumajandusülikool kavatseb oma vana peahoone turuhinnaga välja rentida ja kui Kaitseliit küsitavat hinda maksta ei suuda, peab ta välja kolima - toim.)

Kelle poole te oma ruumimurega peale põllumajandusülikooli juhtkonna veel olete pöördunud?

Kaitseväe juhatajaga kohtudes tegi Klaassen ise ettepaneku, et kui teid (Kaitseliitu - toim.) nüüd kohtus subjektiks ei tunnistatud ja ka teise astme kohtus jäite vastuseta, siis taotlege kaitseministeeriumist, et kaitseminister võtaks põllumajandusministeeriumiga ühendust ja taotleks ruumide kui riigivara kandmist kaitseministeeriumi bilanssi. Tegin selle kohta taotlused ja saatsin Kaitseliidu peastaapi, sealt läksid nad kuu aega tagasi kirjadena kaitseministeeriumisse. Minule ühtegi vastust tulnud ei ole, kas kaitseministeeriumis üldse selle kohta mingit seisukohta võetud on või ei ole. See oleks väga paljudele tänastele probleemidele andnud küllaltki kiire ja konkreetse lahenduse, ka akadeemiline malevkond oleks oma ruumid saanud.

Kas malev tunneb end nüüd petetuna? Solvatuna?

Kõige rohkem tunnevad Kaitseliidu realiikmed. Altpoolt tulev pressing maleva juhatusele ja konkreetselt ka minule, see ongi tinginud kogu selle, mis siin suurt eufooriat tekitas. Kaitseliit ja tema realiikmed ei saa paljudest asjadest aru.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

    Tagasi üles