Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VEIKO VISNAPUU
Eesti aja järgi kolmapäeva öösel vastu neljapäeva peetud NBA meistrivõistluste finaalseeria avakohtumises üllatust ei sündinud. Põhiturniiri ülivõimsalt parim meeskond Chicago Bulls pani Seattlei SuperSonicsi vastu koduhallis kõik paika otsustaval veerandajal, võites lõpuks 107:90.
Kuigi enne viimase 12-minutilise veerandaja algust juhtisid «pullid» vaid kahe punktiga, kuulus mängu lõpp täielikult kodumeeskonnale. Bulls võitis Chicago United Centeri täismaja, 24 544 pealtvaataja silme ees neljanda veerandaja 28:13 ja kogu kohtumise lõpuks 17-punktilise ülekaaluga!
«Leidsime õige rütmi alles neljandal veerandajal,» nentis Bullsi peatreener Phil Jackson. «Kohe viimase mänguveerandi alguses tabasime järjest mitme olulise viskega. Samuti parandasime oma kaitsemängu.»
Bullsi liider Michael Jordan kogus lõpuks 28 silma, tabades mängust 50-protsendilise täpsusega (18st viskest 9). Jordani paarimees Scottie Pippen viskas 21 punkti. Bullsi ridades mängis oma play-offide säravaima mängu horvaat Toni Kukoc. NBA tänavune parim kuues mees kogus oma 18st punktist 12 just otsustaval mänguveerandil (Jordan ja Pippen viskasid siis kahepeale kokku vaid kuus silma - V.V.).
«Toni on play-offides jäänud varju, kuid täna tuli ta tõepoolest tagasi ja andis meile rünnakul palju juurde,» tunnistas meeskonnakaaslase kena esitust ka Mr. Air Michael Jordan.
Muide, NBA play-offide kolmes esimeses ringis viskas Kukoc ühes kohtumises keskmiselt vaid 9,3 punkti, tabades väljakult 36,2-protsendilise täpsusega. Kolmepunktivisete bilanss oli horvaadil enne finaalseeriat aga veelgi kahvatum - 36st üritusest vaid kolm tabamust! Võrdluseks: kolmapäeval SuperSonicsi vastu olid Kukoci viiest kaugviskest täpsed kaks, mängust tabas ta aga kokku 13st viskest seitse.
«Üritasin mängida agressiivselt,» kommenteeris Kukoc ise. «Ma ei mõelnud oma viimase aja tagasiminekule. Saatsin palli alati teele, lootes vaid, et vise tabab.» Ühe rünnakuga tõi Kukoc kolmapäeval koguni neli punkti - tabas kolmese ja et talle oli tehtud viga, siis kohe ka vabaviske, viies Bullsi juhtima 90:80 -, millega varem on NBA finaalides hakkama saanud vaid kaks meest. Kuigi Bulls ei hiilanud avapoolajal just kõrge tabavusprotsendiga (37), ei õnnestunud SuperSonicsil ka alguses mänguohje haarata. Poolajavile kõlades juhtis kodumeeskond 53:48. Kogu kolmanda veerandaja mängis Seattle aga liiga ühe atraktiivseima õhuakrobaadi Shawn Kempi juhtimisel näiliselt mõõnadeta ning viimast veerandaega alustas Bulls vaid kahepunktilises eduseisus 79:77.
Kuid sellega oli külaliste jaks otsas. Kaitses intensiivsemalt tegutsema hakanud «pullid» ei andnud enam Sonicsile mingeid võimalusi. Kohe viimase veerandaja alguses läks lahti Kukoci püss - horvaat viskas seitse punkti järjest.
«Toni punktid suurendasid oluliselt nende eduseisu,» lausus SuperSonicsi peatreener George Karl ja lisas: «Aga meie kaotasime oma kindluse.»
SuperSonicsi vägesid juhtis Kemp 32 punktiga, millest 12 kogus ta eriti võitluslikul kolmandal veerandajal. Kaotajate paremuselt järgmine korvikütt, Sam Perkins, viskas 14 silma. Seattlei kaitsjad (Hersey Hawkins, Gary Payton) jäid oma Chicago kolleegidele (Jordan, Ron Harper) kindlalt alla 22:43. Põhiturniiri 72 võidu ja vaid 10 kaotusega läbinud Bulls on ka play-offides mänginud muljetavaldavalt - seni 12 võitu ja vaid üks kaotus, mis on võrdne Philadelphia 76ersile 1983. aastast pärit liiga rekordi kordamisega. On selge, et aastail 1991 - 1993 NBA meistriks tulnud «pullid» on suurfavoriidid ka tänavu. Ja ajalugu soosib samuti neid - finaalseeria avamängu võitnud meeskond on tulnud NBA meistriks 35 korral ja vaid 14 korda on tiitlini jõudnud kaotusega alustanu.
NBA finaalid jätkuvad täna öösel teise mänguga taas Chicago United Centeris. Edasi näeb finaalseeria ajakava välja selline: 9. ja 12. juunil ning vajadusel ka 14. juunil kohtutakse Seattleis, 16. ja 19. juunil aga taas Chicagos. Eesti korvpallisõber saab tänavu NBA finaalseeriale kaasa elada Saksa taevakanali DSF vahendusel, teise kohtumise otseülekannet alustatakse eeloleval ööl kell 3.20.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAIMO PEIKER
Kolmapäeval jõudis Eesti kõrgushüpe Rakveres uuele tasemele. Seni oli meil mitu aastakümmet heideldud 2.20-2.25 vahel, nüüd lõpuks sai Rakverest pärit Marko Turban jagu 2.30st. Meeste alade konkurentsis peaks see tänavu olema kolmas tulemus Erki Noole kümnevõistluses saadud 8447 punkti ja Aleksander Tammerti 64.80 järel kettaheites.
Marko Turban ütles eile «Postimehele», et see oli ka talle endale üllatuseks, et aastatepikkune töö just sellel konkreetsel päeval realiseerus.
«2.30 jõudmiseks on tehtud palju tööd. Mul on tõsiselt hea meel, et lõpuks kõik klappis. Olen kõrgust hüpanud üle kümne aasta ja kogu aeg on olnud tahtmine sporti teha. Viimasel aastal olen harjutanud regulaarselt. Mahtu pole ma taga ajanud. Kõik on tehtud maksimaalselt ja olen endale pidevalt aru andnud, mida teen,» rääkis Marko Turban. Marko Turbani treener on praegu tallinlane Sven Andresoo, kelle juures ta sai nädalas käia üks kord või üldse mitte. Turban ütles, et Andresool on hüppealadel kogemusi ja ta näeb õigeid nüansse. Veel on Turbanit nõustanud psühholoog Palmi Karu, kes aidanud ennast leida ka kahevõistlejatel.
«Oleme vestelnud ja leidnud palju huvitavaid sporti puudutavaid üksikasju. Kõige tähtsam on, et Palmi Karu on ka ise spordiga kokku puutunud,» rääkis Marko Turban.
Rakveres harjutab Turban vahel koos tõkkejooksja Hendrik Leetmäega. Koos tehakse enamasti kangitreeninguid. Enda kehalisest tugevdamisest pole pääsu ka kõrgushüppajatel. Harjutamine käib algeliselt sisustatud jõusaalis. Kooli koridoris saab aga joosta lihtsamaid hüppeid ja kõrgushüppajale vajalikke harjutusi teha.
Märtsi lõpul pääses Turban esimest korda kolmeks nädalaks Hispaaniasse treenima. Varem TSIKi päevil oli lõunalaagris käidud Sotshis. «Kergejõustiklastele on lõunalaager hädavajalik, kehaline vorm tõuseb kohe. Algul treenisin kaks korda päevas, hiljem ühe korra. Kõrgushüppes kaotad mahu tagaajamisega tunnetuse. Rakveres harjutan õhtuti pärast tööd neli-viis korda nädalas - enda lõbuks ja rõõmuks.
Nüüd tahaks saadud kehalist vormi ja kõrgele hüppamise tunnet hoida. Püüan ka vigastusi vältida. Mõned päevad varem Riias jätsin võistlemise 2.15l katki - pöid jäi valusaks. Tegelikult oli Riias enesetunne parem, Rakveres olid lihased veel pisut valusad,» selgitas Marko Turban. Eesti rekordi püstitanud ja olümpiamängude A-normi kolme sentimeetriga ületanud Marko Turban sai 19. mail 29-aastaseks. Ta on 186 cm pikk ja kaalub 75-76 kilo. Seega hüppas ta üle oma pea 44 cm. Kolm sentimeetrit on selles arvestuses enam suutnud Ain Evard (1.78 ja 2.25). Marko Turban arvas, et kõrgushüppes pole pikkus esmase tähtsusega. Hoopis olulisemaks peab ta seda, et hüppab jooksu pealt ega rõhuta äratõuget. Hüppetehnikana on Turban kogu aeg kasutanud floppi. Oma tehnikat rekordhüpetel peab ta korralikuks. Eesti rekordi püstitanu peab endale innustavaks seda, et 186 cm pikkused Valeri Sereda ja Steve Smith on jagu saanud 2.36-2.37st.
Sportimist alustas Marko Turban neljandas klassis ja esimeseks treeneriks oli Jaak Vettik. TSIKi treenerid märkasid teda siis, kui ta koolinoorte spartakiaadil üle 13 meetri kolmikut hüppas. Kõrgushüppes oli ta selleks ajaks ületanud 1.85. TSIKis oli hüpete treener praegune kergejõustikuliidu peasekretär Mart Liigand, kes üritas Turbanist kaugus- ja kolmikhüppajat vormida. Neil aladel jõudis ta TSIKis 6.50 ja 14.05ni. 17-aastaselt tuli aga kõige kaalukam tulemus hoopis kõrgushüppes - 2.08. «Ma polnud kehaliselt nii tugev, et kolmikut hüpata. See ala lõhub nõrgematel nii selga kui ka jalgu,» väitis Marko Turban. Marko Turban ütles, et noorena lootis ta spordiga ära elada. Nüüd on aga katsunud ise hakkama saada. Inimeste moraalne toetus on talle tähtsam. Rahaliselt on kõige enam toetanud vanemad. Hispaanias aitas ära käia ka Rakvere Spordiklubi eesotsas Jaak Vettikuga. Ise töötab Turban Rakveres AS Bürootehnikas, mis kaupleb Canoni ja Overalli tehnikaga. Peres kasvab 7-aastane poeg, kes oli ka raja ääres võistlust vaatamas.
Ajakirjanduse orbiidis on Turban seni olnud vaid ühel korral - pärast seda kui võitis 1993. aastal Kopenhaagenis Euroopa karikavõistlustel 2.16ga kõrgushüppe.
Kergejõustikuliidust öeldi, et Marko Turbanil on lootusi olümpiale pääseda. Igatahes sellekohane ettepanek Eesti Olümpiakomiteele tehakse. Vaadatakse ka, mida toovad järgmised võistlused nii Turbanile kui ka teistele olümpiakandidaatidele. Ka EOKst ei osatud veel midagi kindlat öelda. Kõik saab selgemaks lähemal ajal, sest lõplik ülesandmine tuleb teha 1. juuliks. Treener Martin Kutman ütles, et talle Marko Turbani tulemus väga suureks üllatuseks ei olnud, sest juba aastaid on temalt häid hüppeid oodatud. Kõrgushüppe spetsialistina arvas Kutman, et varem sai Turbanile saatuslikuks suurte kõrguste kartus. Siis muutusid tema tehnika ja hüpped kramplikuks. Rakveres hüppas Turban algusest lõpuni stabiilselt ja realiseeris oma võimed täielikult. Esimene Eesti rekord oli hüpatud väga kenasti ja soliidselt. Ka 2.30 tuli määrustepäraselt, ehkki latt võbeles päris korralikult. Kutman kinnitas, et ta ei taha mingil määral pisendada oma õpilase Ramon Kaju konkurendi saavutust.
«See oli töövõit. Mõni teine võinuks ennast juba kümme korda pidada ebaõnnestunud sportlaseks, kuid Marko Turbani töö kandis lõpuks vilja ja oma visadusega on ta eeskujuks kõigile teistele,» ütles paljusid kõrgushüppajaid kasvatanud Martin Kutman.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TOIVO TUKK
Käimine on inimese loomulikumaid liikumisviise, mõne elukutse puhul moodustab aga nimelt käimine põhiosa aktiivsest tegevusest. Seepärast võidakse küsida: mille poolest erineb tervisekäimine tavalisest käimisest? Kõik me ju käime, mõned vähem, teised rohkem.
Olgu selgituseks öeldud, et tervisekäimine on sihipärane liikumine märgistatud rajal, kas siis linnade tänavail või metsateedel. Tavapärasest kõndimisest veidi kiiremas tempos, sportlikus riietuses ja jalatsites. Nii on võimalik saada hea ülevaade oma võimetest, sest rajad on kindla pikkusega ning aega on igaühel võimalik ise valida.
Tegelikult pole tervisekäimises vähemalt eestimaalaste jaoks midagi uut. Kuue- ja seitsmekümnendail olid moes rahvamatkad. Erinevus nende ja praeguse tervisekäimise vahel on siiski oluline. Toona aeti kõndima käsukorras, et ellu viia loosung «Sport massidesse!», ning saada kirja järjekordne linnuke. Nüüdne käimine on vabatahtlik tegevus, kus keegi kedagi millekski ei sunni. Mõistagi võib igaüks jalutada omaette, tervislik on see igal juhul. Liikumine tervisekäijate kireva seltskonnaga avardab aga kahtlemata silmaringi ning on täiendavaks stiimuliks, nii võib leida uusi sõpru ja mõttekaaslasi. Avardunud võimalused reisimiseks on teinud tee laia maailma lahti ka tervisesportlastele. Seda võimalust ollakse agarad kasutama, sest miks mitte ühitada meeldivat kasulikuga.
Eesti Tervisespordiühenduse peasekretäri Rein Meijeli eestvõttel on meie tervisesportlased viimastel aastatel käinud oma võimeid proovimas paljudes Euroopa maades. Viimane sedasorti ettevõtmine oli 38 eestlasest tervisekäija hiljutine retk Hollandisse ja Belgiasse. Muidugi ei mindud nii kaugele jalgsi, kohalesõiduks kasutati Võru autobaasi Scania bussi, mille juhid, Kalle Uibo ja Kalev Orgla suutsid teha reisi maksimaalselt mugavaks.
Erinevalt tippsportlastest, kes alatasa kurdavad, et välisvõistlustel ei jää aega vaatamisväärsustega tutvuda, on tervisesportlaste marsruudid koostatud nii, et ka peale käimise oleks, mida meenutada. Seekordne reis kulges läbi kuue riigi (Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Holland, Belgia), aega jätkus põgusaks tutvumiseks Kopenhaageni, Bremeni, Groningeni, Amsterdami, Haagi, Rotterdami, Brüsseli, Lübecki, Stockholmi ja Helsingiga, rääkimata väiksematest linnadest.
Mis puudutab aga põhieesmärki - käimist -, siis esimest korra läksid eestlased 10 km pikkusele rajale Hollandi linnas Hoornis, kus läbiti enam-vähem kogu kesklinn. Kohaliku spordiklubi ühe juhi selgitused oma kodulinna kohta tegid retke eriti meeldivaks. Järgmisel päeval olid eestlased stardis Rotterdami lähedal asuvas Brielles, kus võeti ette 5-kilomeetrine distants.
Eriti soe oli aga vastuvõtt Belgias. Kilomeetreid mõõdeti Eik-Bilzeni tänavail ja läheduses. Peale käimise lõppu ootas tervisesportlasi meeldiv üllatus. Nimelt kutsus läheduses asetseva Borglooni (10 000 elanikku) linnapea eestlased iidsesse raekotta vastuvõtule. Oma kõnes rõhutas meer, et tervisesportlased on esimesed eestlased, kes selles linnas ametlikul vastuvõtul on viibinud. Tagasiteel pandi aga eestlastele kaasa mitu kastitäit maitsvaid õunu.
Kui eelneva põhjal võib tekkida arvamus, et tervisekäijad tegelevad oma harrastusega vaid selleks, et sedaviisi odavamalt välismaal reisida, siis nii see pole. Juba 14. - 16. juunini toimuvad Vana-Otepääl iga-aastased tervisesportlaste päevad, kuhu on oodatud kõik, kes on huvitatud tervislikest eluviisidest ja tervisespordist, sealhulgas tervisekäimisest.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
REIN MEIJEL
Mai viimasel nädalal peeti Rootsis Norrköpingis Rahvusvahelise Rahvaspordi Föderatsiooni (IVV) aastakongress. 23 liikmesriigist osales 19, nende hulgas ka Eesti.
IVV tegeleb selliste tervisespordi põhialadega, nagu tervisekäimine, jalgrattasõit, ujumine ja suusatamine, kusjuures 85-90% kõigist liidu egiidi all peetavatest üritustest on käimised. Organisatsiooni liikmeskonda on arvatud 5130 klubi, möödunud aastal korraldati üle maailma 7701 tervisespordiüritust, neil osales kokku üle 15 miljoni inimese.
Norrköpingi kongressil kinnitati IVV aastaeelarve ning vaadati üle atribuutika. Maailma eri paigus on kasutusel üle 8000 erineva medali, märgi ja käiseembleemi. Arutati ka järjekordse, tuleval aastal Soomes Vierumäel toimuva rahvaspordiolümpia korraldusega seotud küsimusi. Ettevalmistused suursündmuseks on täies hoos, soomlastel on kavas kutsuda Vierumäele lisaks viiele tuhandele oma maa tervisesportlasele sama palju spordiharrastajaid mujalt. 26.-29. juunini 1997 Lahti lähedal Vierumäel korraldataval olümpial on kavas 10 km ja 20 km käimine, maraton, 300 m, 500 m ja 1000 m ujumine, 25 km ja 50 km jalgrattasõit ning 10 km rullsuusatamine. Paika on pandud sisukas kultuuriprogramm, kuhu tahetakse kaasata ka Eesti rahvamuusikud. Mis meie jaoks eriti oluline, ligi pooled olümpiaadi väliskülalistest soovivad tulla enne või pärast Vierumäed käimisüritustele Eestisse ning meil tuleb olla valmis nende vastuvõtuks. Kongressil sai Soome esindajatega tulevasuvise koostöö osas põhimõtteliselt kokku lepitud. Huvi meie käimisürituste vastu tundub olevat suur.
Eelmisel nädalal külastasid Eestit 15 tervisekäijat USAst, juunis ootame siinsetele käimisradadele kümneid sakslasi ja ameeriklasi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Tallinnast väljub eribuss tervisespordipäevadele Estonia teatri juurest reedel, 14. juunil kell 13.30. Majutus Vana-Otepää spordibaasis maksab 50 krooni, telkimiskoht 10 krooni ööpäev. Toitlustamine baasi sööklas läheb kahe päeva peale kokku maksma 150 krooni. Kes ei soovi tellida toitlustamist sööklast, võib tulla laagrisse oma moonakotiga. Kavas on kaks tervisekäimist, petanque, varpa, «tänavakoss», «sajandivolle», täpsusvisked, muruhoki, kilvamäng. Toimub Eesti-Soome sõprusmatsh võrkpallis, veeshow ja lõkkeõhtu. Auhinnakott rikkalik. Kohal Isostar.
Laagrisse tulijal tuleks endast teada anda hiljemalt 11. juuniks. Infot tervisespordipäeva kohta saab Eesti Tervisespordi Ühendusest aadressil: Tallinn, Regati pst. 1, tuba 320 või tel. 238 166.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996