Prokurör peab Madissoni vastu kriminaalasja algatamist ainuõigeks, Arengupartei ei taha olla opositsioonis, Eesti teatrite dessant läks korda, Tartu maavalitsuse hoone ja väikelastekodu tagastati, kuid tahetakse tagasi osta, Maavalitsusele on see viies lo

TOOMAS SILDAM

Riigiprokuratuur ei toeta väiteid, nagu tulnuks Tiit Madissoni tegevusse suhtuda kui ühe mehe naljatamisse, ning välistab sisepoliitilise mõjutamise Madissoni vastu kriminaalasja algatamisel ja tema arreteerimisel.

«Tiit Madisson ei levitanud ainult oma üleskutset «Eesti saatus?», vaid kohtus ka mitmete inimestega, kellele tegi ettepaneku osaleda riigipöördes,» ütles Riigiprokuratuuri prokurör Peeter Pool.

Ta tõi näiteks kaitseväe juhataja Johannes Kerdi, kellelt Madisson küsis otsest toetust praeguse valitsuse kukutamiseks ja sõjaväelise diktatuuri kehtestamiseks. «Ma võin mõista neid, kes nimetavad Madissoni ettevõtmist ühe inimese naljaks, sest tervele mõistusele on raske taibata, kuidas ta kavatses oma riigipööret korraldada, ja «Eesti saatus?» on üsna kentsakas dokument,» möönis prokurör Pool.

«Kuid siiski. See, millele Madisson püüdis inimesi õhutada, on ääretult tõsine. Kriminaalasja algatamata ja põhjaliku eeluurimiseta pole võimalik saada selgust, mis siis tegelikult toimus ja mida plaaniti.»

Riigiprokuratuur toetas nii kriminaalasja algatamist kui ka Madissoni arreteerimist. «Kuriteo tunnused olid ju kõik olemas,» väitis Pool. Ta ei nõustu nendega, kes kahtlustavad, et toimunu oli vaid kaitsepolitsei lavastus mingis sisepoliitilises mängus.

«Struktuuridel, mille ülesanne on riigis kord tagada, pole õigust pidada naljaks üleskutseid kukutada valitsus ja korraldada riigipööre. Niisugustele asjadele tuleb reageerida. Palju pahandust tekkinuks siis, kui see lugu oleks maha vaikitud,» leiab Pool.

Tema ülesanne on ka järelevalve eeluurimise seaduslikkuse üle ning seni pole seoses Madissoni looga uurijale ühtegi pretensiooni esitatud.

Riigiprokuröri asetäitja Alar Kirs oli üllatunud, et Madissoni tegevust kiputakse juba enne eeluurimise lõppu kiiresti naljaks nimetama. «Kui pärast 1991. aasta augustiputshi istus riigireetmises süüdistatuna neli kuud vahi all Igor shepelevitsh, kes saatis putshistidele Moskvasse toetustelegrammi, ei arvanud keegi, et ta vaid nalja tegi,» meenutas Kirs lähiminevikku.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS PAET

Seni ametlikult registreerimata Arengupartei volikogu otsustas eile, et Arengupartei ei ole opositsioonipartei. Partei esinaine Andra Veidemann ei välistanud võimalust, et Arengupartei võib liituda praeguse või tulevase valitsuskoalitsiooniga.

Andra Veidemanni sõnul leidis Arengupartei volikogu eile, et Arengupartei ei ole põhimõtteliselt opositsioonipartei. Partei aseesimees Arvo Junti lisas, et praegu Riigikogus koos töötavat opositsiooni ei ole.

Veidemanni sõnul tahab Arengupartei aktiivselt ja positiivselt osaleda nende probleemide lahendamisel, mis Eesti ühiskonnas on. Erakonna juhatuse liige Krista Kilvet lisas, et opositsioonis ei suuda Arengupartei oma programmilisi seisukohti realiseerida.

Samas lisas Veidemann, et Arengupartei opositsiooni mittekuulumine ei tähenda, et tingimusteta toetataks koalitsiooni eelnõusid.

Rääkides võimalikest läbirääkimistest valitsuskoalitsiooni esindajatega Arengupartei kaasamiseks koalitsiooni, ütles Veidemann, et läbirääkimisi pole olnud, küll on olnud kohtumisi. Veidemanni sõnul pole välistatud, et Arengupartei võib vastavalt vastastikusele huvile liituda praeguse või järgmise valitsuskoalitsiooniga.

Rääkides eelseisvatest kohalike omavalitsuste valimistest, ütles Junti, et Tallinnas on Arenguparteil kavas välja minna oma nimekirjaga, kuigi ei välistata ka teisi võimalusi. «Näiteks Koonderakond on öelnud, et läheb Tallinnas valimistele oma nimekirjaga. Ma ei näe põhjust, miks näiteks mitte minna koos nendega,» lisas Junti.

Arenguparteis on praegu ligi 300 liiget, kuid partei registreerimiseks on vaja 1000 liiget. Arvo Junti sõnul on raske prognoosida, millal tuhande liikmeni jõutakse. «Ei välista, et selle aasta sees,» lisas Junti.

Arengupartei liikmetest alla poole on endised Keskerakonna liikmed.

Arengupartei organisatsiooni alged on 10 maakonnas. Suurim organisatsioon on Tallinnas, kus Arenguparteisse kuulub 160 inimest, sealhulgas 60 erakonna üliõpilastekogu liiget.

Arengupartei volikogu valis eile partei juhatuse esimeheks Arvo Junti. Arengupartei juhatusse kuuluvad lisaks Juntile Andra Veidemann, Ando Hagel, Rein Karemäe, Toivo Keva, Krista Kilvet, Kersti Kracht, Maido Pajo, Garri Suuk, Argo Tamm ja Mart Ummelas.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TAMBET KAUGEMA

Kultuuriminister Jaak Allik leidis eile, et kahe viimase nädala jooksul on toimunud Eesti teatrite oluline dessant laias maailmas. Kahel tugeval rahvusvahelisel teatrifestivalil osalesid neli eesti lavastust ja seda edukalt.

25. maist 2. juunini Poolas Toruni rahvusvahelisel teatrifestivalil «Kontakt ‘96» osales Tallinna Linnateater Elmo Nüganeni lavastusega «Pianoola ehk mehaaniline klaver» ja Eesti Muusikaakadeemia Kõrgem Lavakunstikool Kalju Komissarovi lavastusega «Põhjas».

Linnateatri lavastus pälvis Torunis teise peapreemia ja festivali zhürii liige Jaak Allik andis eile neile üle sinna juurde kuuluva meene ja diplomi. Auhinnaraha 5000 zlotti (ligi 25 000 krooni) saab Linnateater kätte kohe, kui teatab Torunisse oma pangakontonumbri.

Torunist läks Linnateater otse Moskvasse rahvusvahelisele Tshehhovi-nimelisele teatrifestivalile ja Moskvas liitus nendega ka «Ugala».

Linnateater mängis kolmel õhtul Taganka teatri väikeses saalis oma «Pianoolat ehk mehaanilist klaverit», «Ugala» aga kahel õhtul Pushkini-nimelises teatris lavastusi «Kirsiaed» (lavastaja Karin Raid) ning «Tshehhov Jaltas» (Peeter Tammearu).

Kõiki kolme lavastust võeti Moskva teatraalide seas hästi vastu, erilise heakskiidu pälvis taas «Pianoola ehk mehaaniline klaver».

Tshehhovi-nimelist festivali nimetas minister Allik käesoleva aasta maailma teatri kõige esinduslikumaks festivaliks, just seal osalenud lavastajate poolest, mistõttu Eesti teatritel oli suur au kuuluda sealste esinejate hulka. Moskva festivalil zhüriid pole, auhindu ei anta ja kolme kuu vältel nädalavahetustel näitavad kogu maailma juhtivad teatrikompaniid oma kunsti, selgitas Allik.

Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen leidis, et Moskvas õnnestusid etendused pisut paremini kui Torunis, nii näitlejad mängisid veidi paremini kui ka mängupaik klappis paremini. Toruni saalil ei olnud lage ning helid segunesid, mis lõhkus lavastuse tervikut, selgitas lavastaja.

Minister Allik juhtis tähelepanu sellele, et Linnateatri ning Elmo Nüganeni nime maailmas juba tuntakse ja see avab kõigi festivalide uksed. Elmo Nüganen möönis, et nad said tõesti palju küllakutseid, aga Linnateater ei plaani hakata ühelt festivalilt teisele sõitma. Kõiki kutseid kaalutakse hoolikalt, kuid kindlasti ei unustata ära Eesti publikut, kinnitas Nüganen.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AITA OTTAS

Tartu linnavalitsus otsustas neljapäeval tagastada õigusjärgsetele omanikele kaks pikka aega vaidlusaluseks olnud hoonet: Tartu maavalitsuse kasutada oleva Riia tänav 15 vana osa ning väikelastekodu Käopesa Era tänav 1. Mõlemal puhul loodavad senised kasutajad, et riik leiab raha ja ostab hooned omanikelt tagasi.

Erinevalt omandireformi algaegadest ei tagastata enam sotsiaalobjekte tagalat kindlustamata. Lisatingimused on kirjas ka linnavalitsuse tagastamisotsuses. Samas on see omanikele tulusam selles mõttes, et esialgsete mittetagastamisotsustega leppides oleksid nad saanud vaid EVP arve. Riia 15 ennesõjaaegse osa tagastamise otsus jõustub alles sellest hetkest, kui omanik, Tallinnas elav Kalev Sõmermaa, ning maavalitsus on sõlminud lepingu. Maavanem Jaan Õunapuu ütles eile «Postimehele», et lepingu tingimusi on nad Sõmermaaga eelnevalt mitmel korral arutanud. «Meie ettepanek, mida on toetanud ka rahandusministeerium, on maksta omanikule selle aasta lõpuni renti ning osta maja ära järgmise aasta esimeses kvartalis. Enne ei saa ma aga rendilepingule alla kirjutada, kui maavalitsusel on rahandusministeeriumi kirjalik kinnitus raha eraldamise kohta,» täpsustas Õunapuu. Seni ei ole maavalitsus riigiasutusena riigile kuuluvas hoones asumise eest pidanud maksma.

Riia tänava poolses majaosas on töökoht 63 inimesel, maavalitsuse mitme osakonna, päästeameti, maa-ameti ja riigkontrolli töötajail. Hoone uuemas osas, mis tagastamisele ei kuulu, on vaid 11 töökohta.

Maavalitsuse töötajad on mitme viimase aasta jooksul olnud sunnitud kolima, sest omanikele on tagastatud veel kultuuriosakonna käsutuses olnud Kitsas 8, endine kultuurimaja Narva mnt. 23, endine prokuratuurimaja Pepleri 32, kus asus ka maavalitsuse osakondi; linnavalitsuse kätte läks Pepleri 27, kus asub maavalitsuse omandireformiosakond.

Maavanem Jaan Õunapuu ütles, et ta mõistab ka omaniku soove ja peab kõneksolnud kompromissi mõlemale poolele soodsaks. Lõplik lahendus selgub lähema kolme kuu jooksul, mil omanikul on kohustus omand üle võtta.

Kui maavalitsus peaks halli maja vana tiiva üldse käest andma, tuleks riigil leida kümme miljonit krooni, mis aitaks linnal lõpuni ehitada Lillemäe haldushoone. Maavalitsusele on selles koht reserveeritud. Eelmise aasta jaanuaris otsustas valitsus mitte tagastada Era tn. 1 hoonet, milles asub väikelastekodu Käopesa. Õigusjärgne omanik Helvi Väärsi käis läbi kohtute tee - Tallinna ja Tartu halduskohus, Tallinna ringkonnakohus, Riigikohus -, kuni vabariigi valitsuse korraldus tühistati.

Selle aasta jaanuaris tegi Väärsi linnavalitsusele ettepaneku lahendada küsimus poolte kokkuleppel. Kokkulepe väljendub selles, et maja küll tagastatakse, kuid omanik loobub krundi tagastamise nõudest ja võõrandab maja linnale, et väikelastekodu saaks majas edasi olla.

Tagastamisotsus jõustub pärast ostu-müügi eellepingu sõlmimist. Maja ostmiseks taotleb linnavalitsus riigilt pool miljonit krooni.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

JAAN VÄLJAOTS

Neljapäeva õhtul tabasid Lääne-Viru politseinikud koostöös kohalike keskkriminaalpolitsei töötajatega mai viimasel päeval Tallinna keskvanglast valedokumentide abil põgenenud, tapmise pärast eeluurimise all olnud erusõjaväelase. Põgenik alistus vastupanuta.

Politseiameti pressiteenistuse teatel võtsid politseinikud tapmises ja kehavigastuste tekitamises süüdistatava Vladislav Kulja kinni neljapäeva õhtul kella poole kaheksa paiku. Vabaduses sai mees olla kuus ja pool päeva.

Lääne-Viru politseiprefekti Einar Suimetsa sõnul oli endine vene sõjaväelane sõitnud pärast vanglast põgenemist juhusliku autoga Rakverre ning redutanud oma sõbra juures, kes elab endise sõjaväelinnaosa paneelmajas.

«Teatav eelinfo oli meil tema asukohast olemas küll, kuid pikka mõtlemist ja operatsiooni ettevalmistamist kah ei olnud,» ütles prefekt. «Põgeniku kinnivõtmisel osales piisav hulk politseinikke.» 31. mai keskpäeval õnnestus Vladislav Kuljal võõraid dokumente esitades vanglast vabaneda. ETA teatel olid põgeneja kätte sattunud segastel asjaoludel Oleg Mironovi dokumendid. Viimane pidi samal päeval seaduslikult eeluurimise alt vabastatama.

Täitevameti peadirektor Heikki Sikka on möönnud täielikku arusaamatust, kuidas oli võimalik valedokumente esitades keskvanglast põgeneda, sest enne vangi vabastamist tegelevat vabanejaga vähemalt viis ametnikku. Viimane, kes vangiga vabanemisel tegeleb, on vangla korrapidaja. BNS on vahendanud Sikka kinnitust, et korrapidaja on ametist vabastatud, ülejäänud nelja vanglaametniku osa juhtunus olevat veel kindlaks tegemata. Võimaliku kokkumängu ametnikega selgitab juurdlus.

Sarnasus kaasvangiga olevat olnud väike. Paar päeva enne põgenemist olevat Vladislav Kulja oma juuksed maha ajanud ja põletanud väidetavalt kuuma teega oma nägu.

Täitevameti peadirektor on BNSi vahendusel põgenikku iseloomustanud kui vaikset ja tagasihoidlikku vangi. «Ta on küllaltki intelligentne, joonistab väga hästi, tema hüüdnimi oli Kunstnik,» rääkis täitevameti peadirektor.

Ida-Virumaal Sompas elavat endist Nõukogude armee ohvitseri Vladislav Kuljat süüdistatakse oma kaaslase tapmises ühise viinavõtmise ajal Kohtla-Järvel 1994. aastal, samas vigastanud ta raskelt ka üht naist.

Kulja oli vangis olnud viis kuud ning kohus tema üle peaks algama septembris.

Tal pole Eesti kodakondsust. Ta elab siin 1990. aastast. Venemaal istus ta BNSi teatel korra vangis varguse eest.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

IMBI E. KALJUSTE

Mullu detsembris kohustas Valga linnavolikogu lasteaialaste vanemaid 1. jaanuarist 1996 osalema 70 krooniga kuus lasteaedade eelarves põhjendusega, et linn kulutab kuus iga lasteaialapse peale niigi ligi tuhat krooni. Algselt oli Valga linnavalitsus plaaninud osaluse ligi kaks ja pool korda suuremana, kuid volikogu vähendas seda üldsuse vastuseisu tõttu tunduvalt. Lastevanemate rahulolematus eelarveosaluse puuduliku avaliku aruteluga hõõgub tuha all aga edasi ja jõuab lähiajal teise kohtuhagi esitamiseni.

Esimene kohtuprotsess jäi Võru maakohtus (hageja oli Valga maakohtu töötaja) sisuliselt ära, sest õiguskantsler oli vahepeal saatnud linnavolikogule Valga maavalitsuse järelepärimise peale ettepaneku viia oma otsus seadusega kooskõlla.

7. veebruaril tühistas volikogu otsuse ja võttis vastu samasisulise määruse, mis kehtestas 70-kroonise osaluse eelarves tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist.

Walko ja Buratino lasteaia kaks kahe lapse ema üritasid linnavalitsusega vägikaigast vedada ja jätsid osaluse eest põhimõtteliselt maksmata, kuid muutsid meelt, sest lasteaedade raamatupidamises selgus, et linn oli oma osa võtnud rahast, mida emad olid sihtotstarbeliselt maksnud toidu eest ja õppekulude katteks, tõmmates arvetel 70 krooni lihtsalt maha.

Emad kahtlustavad, kas linnal oli õigust võtta eelarveraha laste toidurahast.

Üks ema põhjendas eelarveraha maksmatajätmist sellega, et linnavolikogu ei ole oma vastavat määrust siiani korrektselt välja kuulutanud.

Esiteks - volikogu muutis otsuse määruseks veebruaris, kuid sätestas selle tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist.

Teiseks - õiguskantsler vastas järelepärimisele, et «linnavolikogu määrused tuleb anda kohalike omavalitsuste korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras. Seega antud juhul peab määrus olema pärast andmist ning enne jõustumist avalikustatud ja kättesaadav kõikidele isikutele Valga linna põhimääruses kehtestatud korras...».

Valga linnavolikogu 7. veebruari määrus ei ole siiani ilmunud maakonnalehes «Valgamaalane», kuigi määruse 3. punkt kõlab: «Käesolev määrus avaldada ajalehes Valgamaalane.» Linnavolikogu määrusest on koguni kaks varianti - õiguskantslerile saadetud vastuses on ajalehes avaldamise nõue sees, linna lasteaedadele saadetud määruses see puudub.

Õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli ütles mais oma Valgamaa-visiidi ajal, et kuigi linnavolikogu käitumine pole olnud määruse väljakuulutamisel korrektne, ei anna see tema hinnangul seni eelarves osalenud lapsevanematele õigust viie kuu jooksul makstud raha tagasi saada.

Just sellesisuline hagiavaldus laekub Buratino lasteaia lapsevanemalt juuni algul Valga maakohtule. Juhul kui kohus lahendab asja hageja kasuks, hakkab kohtule samasisulisi avaldusi massiliselt laekuma.

Visiidijärgsel pressikonverentsil ütles õiguskantsler, et talle kinnitati Valga linnavalitsuses, et määrus olevat ilmunud nii «Riigi Teatajas» kui ka maakonnalehes, kuid ta ei ole seda saanud isiklikult kontrollida.

Valga linnavolikogu sekretär vastas järelepärimisele, et volikogu polegi otsustanud määrust «Riigi Teatajas» avaldada. Valga linnavalitsuse kultuuri- ja haridusameti juhataja Kalev Lillo keeldus kommentaarist.

Linnavolikogu määruse on ühe erandiga saanud postiga kõik linna lasteaiad. Ühe lasteaiajuhataja sõnul on lapsevanemate määrusest teavitamine linna asi. Teises lasteaias arutas seda ka hoolekogu, kolmandas pani juhataja määruse üldkoridori välja ja neljandas paljundas juhataja seda, nii et jätkus kõigi rühmade teadetetahvlile. Ometi ei rahulda see lapsevanemaid, kelle sõnul meenutab neile osalust lasteaia eelarves vaid vastav märge maksukviitungil. Ühe lasteaia eelarves osalemast keeldunud ema arvates ei ole 70 krooni kuus lapse pealt suur summa ja ta ei oleks selle maksmise vastu, kui see jääks lasteaia arvele, mitte ei läheks otse linna eelarvesse.

«Loogiliselt võttes linn maksab lasteaia kulud kinni ja lasteaiakoht on kallis,» tunnistas ta teisest küljest. Lasteaia hoolekogu liikmena oleks ta aga tahtnud eelarveosaluse määramisest linnavalitsuselt varem teada saada, et seda hoolekogus arutada ja esitada määruse projekti arvestatavad hoolekogupoolsed ettepanekud.

Ühe Valga lasteaia hoolekogu liiget ei rahulda linnavalitsuse kehtestatud lasteaiadotatsioonide süsteem.

Tema arvates peaks hoolekogul dotatsioonide jagamisel olema suurem sõnaõigus, sest kogu liikmed tunnevad lapsi ja lapsevanemaid paremini kui linnavalitsuse sotsiaalosakond, millele esitatud tõendid ei näita alati perede tegelikku majanduslikku olukorda.

Hoolekogu liikme arvates pole millegagi põhjendatud, kui linn vabastab lasteaia eelarves osalemisest majandusraskustes lapsevanemad, kelle lapsed ei käi lasteaias kuude kaupa, samal ajal kui pikka aega haige lapse vanemad peavad 70 krooniga eelarves osalema.

Valga lasteaedade juhatajate sõnul on eelarves osalemine eelkõige lapsevanemate asi.

«Lasteaedade raha on napp,» ütles ajalehele Buratino juhataja Merike Reinsalu. «Kui osalust poleks, oleks veelgi napim.»

Tema sõnul maksavad vanemad osalustasuga kinni kõik lasteaia majanduskulud peale kütte ja lasteaednike palga. Juhataja arvates on lapsevanemad sundseisus ja maksavad nõutud lasteaiaraha, sest kardavad töökohta kaotada: «Igapäevase leiva teenimine ja ots otsaga kokkutulemine paneb neid leppima.» Merike Reinsalu avaldas, et Buratino lasteaiakoha järjekorras on praegu kolm rühmatäit lapsi.

Walko lasteaia juhataja Kaie Põldsaar ei oska öelda, mis siis oleks juhtunud, kui lapsevanemad oleksid massiliselt 70 krooni maksmata jätnud. Tema sõnul on inimesed praeguseks eelarves osalemise mõttega harjunud.

Õmblusvabriku Walko uus omanik tahab vabrikule kuulunud üle 20 aasta vana lasteaiakompleksi 500 000 krooni eest maha müüa, kuid Valga linnal pole niisuguseks ootamatuks väljaminekuks käesoleval eelarveaastal raha. 150 lapse lasteaia kohal ripub hetkel suur küsimärk.

Valga linna lasteaedades on turumajandusele üleminek olnud keeruline protsess, mis on kulgenud osapoolte ärritatud dialoogina ja pole viinud lõplikule teineteisemõistmisele veel praegugi.

Enamiku arvates on vanematepoolne osalus lasteaedade eelarves majanduslikult põhjendatud, kõige suurem erimeelsus tuleneb sellest, et osaluse kehtestamisega on algust tehtud ääremaal, kus inimestel on väike palk.

Nii lasteaedade juhatajad kui ka lapsevanemad viitavad kuuldustele lasteaia kohamaksu seadustamise kohta. Sisuliselt on see sama, mis osalus lasteaedade eelarves.

Valga maavalitsuse alusharidusnõuniku Reet Trashovi hinnangul on riik «oma käed lasteaiandusest vaikselt ja aeglaselt, aga täielikult puhtaks pesnud» ja jätnud omavalitsustele koorma, mida neil on raske vedada. Tema arvates peaks riik lasteaia kohamaksu suhtes kindla seisukoha võtma ja maksu kohaliku maksuna kas siis seadustama või välistama selle ka muudes, osavalt varjatud vormides.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

PILLE RUNNEL, Pille Runnel on «Postimehe» uudistetoimetuse toimetaja.

Kolmapäeval kohtusid Tartu Ülikooli raamatukogu töötajad TÜ rektoraadi ja selle juurde moodustatud kriisikomisjoni esindajatega, et arutada raamatukogus valitseva olukorra stabiliseerimiseks tehtud ettepanekuid. Raamatukogu vajaks suuri rahalisi investeeringuid töö kaasajastamiseks, ent praegu pole aasta lõpuni tagatud isegi palgaraha ning töötajaid ähvardab koondamine.

Tartu Ülikooli raamatukogu pole otsesel riiklikul finantseerimisel, tema kulutusi peab katma ülikooli üldine eelarve ning rahaeraldused teeb ülikooli nõukogu.

Raamatukogu kui ülikooli üks allüksusi on keerulises olukorras muu hulgas seetõttu, et ta täidab lisaks tavapärasele funktsioonile - Tartu Ülikooli lugejate teenindamisele - ka linna teenindusasutuse funktsioone.

Ligi 40 protsenti lugejaskonnast on linlased, kes ei ole seotud Tartu Ülikooliga. Ülikooli eelarve näeb ette kulutusi õppe- ja teadustööks, aga mitte lisategevusaladeks.

Raamatukogu on nüüdseks sattunud seisu, kus palka on võimalik maksta veel kolmanda kvartali lõpuni, aasta viimasteks kuudeks raha ei ole. Seoses sellega räägitakse võimaliku lahendusena osa töötajate koondamisest, teine võimalus oleks 390 töötajast ligi 150 viimine 0,6-kordsele töökoormusele.

Prorektor Toivo Maimets ütles, et etteheiteid liiga suure töötajate arvu pärast on tulnud nii ministeeriumidest kui ka ülikooli nõukogult, tuues ühe argumendina näite, et Euroopa ülikoolide raamatukogudes, mille lugejaskond on samas suurusjärgus TÜ raamatukogu omaga, on töötajate arv 60 - 190 inimest.

Raamatukogu peab oma eelarve jaotama fondide korrashoiu ja täiendamise ning töötajate palgaraha vahel. Kriisikomisjoni töö ajaks oli kuni teisipäevani peatatud uute raamatute ost.

Raamatukogu töötajad nimetasid suurema finantseerimist vajava projektina elektronkataloogile üleminekut, samuti on tulevikukavades turvaväravate kasutuselevõtt.

Raamatukogu varustamine infotehnoloogiaga võimaldaks töökohti kokku hoida, aga töötajate arvu oleks eelkõige mõtet vähendada vaid sel juhul, kui palgaraha jääks asutusse edasi.

TÜ raamatukogu direktor Peeter Olesk nimetas võimalike lahendustena linna lugeja maksustamist, mis esialgsete arvutuste kohaselt võib olla kaheksa-üheksa krooni kuus.

Ka ülikooli prorektor Toivo Maimets arvas, et linnarahva teenindamise peaks kinni maksma linn. «Ja kui linn seda maksta ei taha, siis ei jäägi meil mitte midagi muud üle, kui kehtestame linnarahvale teenuste eest maksu,» selgitas professor Maimets.

Teise küsimusena tõi ta esile raamatukogu teaduskondade juures asuvate filiaalide kuuluvuse. Lahendust vajab see, kas nende finantseerimine peaks käima raamatukogu või teaduskondade eelarvest.

Ülikooli juhtkond leidis, et raamatukogu on ise olnud seni liiga passiivne ega ole esitanud selgeid arengukavasid ning tegevusaruandeid. «Ma ütleksin, et see on olnud seni kõige nõrgem külg - teha ülikooli nõukogule selgeks, millised raamatukogu funktsioonid peavad jätkuma ja missugustest saaks loobuda,» ütles rektor Peeter Tulviste.

Prorektor Maimets arvas, et raamatukogu peaks senisest palju julgemalt taotlema lisafinantseeringuid fondidelt ja sihtasutustelt.

«Meil on kaks võimalust: kas vähem töötajaid ja selle võrra paremad palgad või palju töötajaid ja kõigil madalad palgad. See on võrreldav looga, kuidas Aafrikas juuakse viina - kaks joovad ja hammustavad kolmandat peale,» lausus rektor töötajate ametiühingu tõstatatud palgaküsimuste kohta kokkuvõtteks.

Töötajate koondamise, linlastest lugejate maksustamise ja äärmusliku abinõuna raamatukogu lahtiolekuaegade vähendamise küsimus peaks selguma 21. juunil, sest siis peaks lõpliku otsuse tegema Tartu ülikooli nõukogu.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996