Siseminister ennustab arukaid reforme, Politsei pole võimuvõitluse objekt, Edgar Savisaare saadikupuutumatus veel püsib

TOOMAS SILDAM

Siseminister Märt Rask tahab juba järgmisest aastast kärpida oma valitsemisalas olevate ametite volitusi ning võtta vähemalt majandus- ja koolitusprobleemid ministeeriumi lahendada.

Möödunud nädala lõpus Paikusel politsei eliidi ees esinedes kinnitas Märt Rask oma soovi suurendada siseministeeriumi võimu ning vähendada oma valitsemisalas olevate ametite (politsei, piirivalve, kaitsepolitsei, kodakondus-migratsioon, päästeteenistus) tegevusruumi.

«Ei rahulda nii materiaalse kui inimressursi raiskamine ministeeriumi haldusalas. Kas tõesti on tarvis igas ametis tegelda koolitusega, tellida mundreid ja saapaid, remontida maju ja täita mis iganes majandamisülesandeid?» küsis Rask. Tema sõnul ei tähendavat see siseministeeriumi majanduskeskuse taasloomist, «kuid mõistlik ja ratsionaalne funktsioonide jaotus, mis peab silmas riigi eelarvevahendite otstarbekamat kasutamist, peab peegelduma 1997. aasta eelarves».

Rask, kelle arvates on Eesti riik viis aastat olnud permanentses reformide pöörises, nimetas ennast «tulihingeliseks kodurahu ja stabiilsuse pooldajaks». Samas ei saavat ta nõustuda olukorraga, kus «puudub ministeerium kui ajutrust, kui koordinaator ning riikliku mõttelaadi kandja», kus ministril puudub võimalus korraldada oma valitsemialasse kuuluvaid küsimusi.

«Ministril tuleb vastutada sündmuste ja protsesside eest, mida ta tegelikult ei suuda juhtida ega koordineerida. Olgu siin näitena toodud kasvõi eelmise aasta moonisõda,» rääkis Rask politsei tippametnikele.

Ta väitis, et «tänases politseis ei ole kõrgem politseiametnik alluvale autoriteetne kolleeg, siseminister politseijuhtkonnale meeskonna- või võitluskaaslane, vaid külm subordinatsioonisuhte subjekt».

Raski reformikavad on seni saanud talle alluvate ametite juhtkondade poolt ettevaatlikult jaheda vastuvõtu osaliseks ning minister ei või kinnitada, et teda mõistetakse ja toetatakse tingimusteta. «Ameti ja ministeeriumi vahekord peaks olema täpselt piiritletud funktsioonide ja nende täitjate kokkulepe. Tänasel päeval millegipärast tunnetame seda vahekorda kui võimuküsimuse jagamist,» tõdes Rask.

Siseminister suhtus terava eitusega politseistruktuuride ja nende info kasutamisse sisepoliitilises võitluses. «Lõviosa sensatsioonilisi uudiseid, mis võivad tekitada ümberrivistusi poliitilisel maastikul, tekkivad siseministeeriumi haldusalas. Seetõttu on informatsioon konkreetsete õigusrikkumiste kohta tänases päevapoliitikas enam hinnatud kui poliitiline aatelisus, põhimõttekindlus, printsipiaalsus,» rääkis Rask ja küsis: «Kas politseiametnik peaks olema selleks mängukanniks, kelle kätega soovitakse endale koguda odavat populaarsust, ja kui mäng välja ei tule, siis olema selleks patuoinaks, keda saab alati kritiseerida ja süüdistada? Olen sügavalt veendunud, et rutiinne seadustega täpselt määratletud protsessuaalne tegevus ei või olla poliitiliseks argumentatsiooniks Eesti riigi erakonnamängudes.»

Siseministri hinnangul on tema alluvate hulgas palju tublisid inimesi, nagu on ka neid, kes on ametivalikul eksinud. «Eesti politseis töötab kahjuks piisavalt palju inimesi, kes ise ironiseerivad ja osatavad oma tegevust. Politseis ei pea töötama need, kes ise kasvõi seltskondlikus vestluses ei suuda väärtustada oma tegevust ja võtavad mundrikandmist kui töökohta, kus aeg-ajalt nappi palka makstakse,» kritiseeris Rask.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Riigiprokuratuuris on korra arutatud Riigikogu liikmelt endiselt siseministrilt Edgar Savisaarelt saadikupuutumatuse võtmist, kuid olemasolev materjal ei võimaldanud teha lõplikku otsust, kas esitada vastav taotlus õiguskantslerile või mitte.

Riigiprokuratuur pikendas eile kaitsepolitsei uurija taotlusel kuni 16. juulini eeluurimist endise siseministri Savisaarega seotud poliitilise lindiskandaali kriminaalasjas.

«Postimehe» andmeil on 16. aprillil algatatud, Savisaarega seotud poliitilise lindiskandaali kriminaalasja materjali põhjal arutatud riigiprokuratuuris võimalust, kas esitada taotlus õiguskantslerile Savisaarelt saadikupuutumatuse võtmise ettepaneku tegemiseks.

Riigiprokurör Indrek Meelak ei eitanud eile «Postimehele» sellist arutelu. «Kuid ei maksa seda ületähtsustada ega sellepärast liigset azhiotaazhi põhjustada,» pidas ta vajalikuks rõhutada.

«Korra oleme arutanud. Kuid uurimisel on vaja mõningaid asju teha, et see küsimus lõplikult otsustada. Antud materjal ei olnud veel piisav ning ei saanud otsust vastu võtta. Ei selle kohta, kas pöörduda õiguskantsleri poole vastava taotlusega, ega sellegi kohta, et ehk mitte pöörduda,» selgitas ta.

Meelak ei soovinud täpsustada, mida tuleb teha, et riigiprokurör saaks langetada lõpliku otsuse.

«Materjali ei ole piisavalt, et võtta vastu otsust. On asju, mis enne lõplikku otsustamist on tingimata vaja ära teha. Kui need tehtud, siis on näha, kuidas edasi. Ka eeluurimise pikendamise taotlus viitab ju sellele,» ütles ta.

«Tean seda materjali. Kuid ei oska praegu öelda, kas üks kuu on piisav aeg uurimise lõpetamiseks,» vastas Meelak küsimusele, kas on võimalik, et vastava kriminaalasja eeluurimist hakatakse veelgi pikendama.

Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl on varem «Postimehele» öelnud, et ei saa välistada võimalust, et kaitsepolitseist läheb riigiprokuratuuri taotlus võtta Savisaarelt saadikupuutumatus.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996