Skip to footer
Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Kahevõistlejate eliit koguneb Nuustakule, 23. juunil peetakse Otepääl FISi suvise GP-sarja kolmas etapp, Tõotab tulla tuline sprint, Sylvain Guillaume: kõik on okay, Seni on võitnud norralased, Üldliider on Bjarte Engen Vik, Auhinnafondis on 100 000 kroon

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VEIKO VISNAPUU

Ülehomme võib Otepääl näha suurt osa põhja kahevõistluse maailma paremikust. Läinudtalvise MK-sarja valitseja Knut Tore Apeland, Albertville’i olümpiavõitja Fabrice Guy ja veel mitmed suurvõistluste medalimehed teevad kaasa ühepäevase sprindina peetaval Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) suvise kahevõistluse Grand Prix‘ sarja kolmandal etapil.

Eesti kahevõistlejate koondise peatreener Tiit Tamm rääkis «Postimehele», et FIS kutsus kombinaatorite suvesarja ellu eeskätt ala propageerimiseks. «Tänavu on suvine GP-sari esmakordselt täisprogrammiline - alguses võisteldakse Skandinaavias ja Eestis, seejärel sügise hakul Saksamaal (31. augustil ja 8. septembril) ning Austrias (7. septembril).» Muide, lisaks kahevõistlejaile on suvine GP-sari käivitunud ka suusahüppajatel. Kahevõistlejate suvesarjas antakse punkte nagu talvel MK-võistlustelgi - võitja teenib 140 punkti, teine 125, kolmas 110 jne. Tugevamatest ei võistle Otepääl vaid jaapanlased, shveitslased ja ameeriklased (viimased tegid kaasa küll avaetapil).

Erinevalt kahest esimesest tänavusest GP-etapist võisteldakse Otepääl harjumuspärase täispika kahevõistluse asemel hoopis nn. individuaalses sprindis - igal sportlasel on vaid üks võistlushüpe ja seejärel starditakse Gunderseni meetodil 7,5 km pikkusele distantsile suusarolleritel.

«Taolist suvesprinti katsetati esmakordselt eelmisel suvel Saksamaal Oberhofis. Näiteks hüpete punktisüsteem on siin tavalisest erinev ja kuna sportlastel on ka vaid üks hüpe, siis jäävad vahed pärast hüppevõistlust väga väikesteks. Rollerisõit tõotab meie 2,5 km pikkusel ringil tulla ülimalt vaatemänguline,» selgitab Tiit Tamm. Eile lõunaks olid Otepääl kohal juba nimekad prantslased - «Postimees» veendus selles ise, helistades külaliste peatuspaika Pühajärve Puhkekodusse. Telefonitoru võtnud olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste medalimees Sylvain Guillaume kinnitas lühidalt, et kõik on okay. Prantslastele oli ka Eesti ilm kontimööda, sest Voukattis, kus nad viimati võistlesid, olnud hommikuti vaid kaks kraadi õhusooja.

Eile pärastlõunal pidid Eestisse jõudma tugevad Norra kahevõistlejad, hilisõhtul saabus ka soomlaste tosinameheline esindus. Veel osalevad Eesti etapil lisaks võõrustajatele austerlased, sakslased, venelased ja valgevenelased. «Peaaegu kõik on oma tugevaimas rivistuses, A-koondistega,» tundis Tiit Tamm heameelt. Tänavu on kahevõistejate suvesarja raames võisteldud juba 1994. aasta olümpialinnas Lillehammeris (Norra) ja Soome suusakeskuses Vuokattis. Avaetapil võttis kodupubliku rõõmuks kindla esikoha juba hüpete järel juhtinud mulluse talve valitseja Knut Tore Apeland, kes edestas 15 km rollerisõidu järel koondisekaaslast Bjarte Engen Vikki veidi rohkem kui minutiga. Kolmas oli soomlaste tõusev täht Samppa Lajunen, kes kaotas võitjale poolteise minutiga.

Ainsa eestlasena osales Norras Ago Markvardt - endale õnnelikus paigas (olümpia viies just Lillehammeris!) sai ta seekord 11. koha, lõpetades 15 km rullsuusatamise (sõideti kuus 2,5 km pikkust ringi) Apelandist 5.01,4 hiljem. Lillehammeri olümpiavõitja ja Thunder Bay maailmameister Fred Børre Lundberg jäeti aga alles 23. kohale (- 7.47,5).

Teise osavõistluse teisipäeval ja kolmapäeval Vuokattis võitis taas norralane, kuid seekord Lillehammeri olümpia pronksimees Vik. Ka hüpete järel juhtinud Viki edu oli finishis teisena lõpetanud Jari Mantila ees 1.42. Ja taas sai kolmanda koha tulevikumees Lajunen, kuid tema kaotuseks võitjale mõõdeti juba 4.19,2.

Hüpped kaheksanda kohaga lõpetanud Markvardt läbis 15 km (sõideti neli korda 3,8 km) päeva paremuselt 17. ajaga ning oli kokkuvõttes 12. Lundberg kaotas eestlasele ligi pool minutit ja sai 13. koha. Kahe etapi järel juhib paremustabelit Bjarte Engen Vik 265 punktiga, soomlased Mantila ja Lajunen on kogunud võrdselt 220, Apeland 205 punkti. Ago Markvardti 11. ja 12. koht annavad kokku 88 punkti ning üldises pingereas mahub eestlane esikümnesse (üheksas).

«Eks suvesari ole veel rohkem senise ettevalmistuse kontrollimiseks,» analüüsis Tiit Tamm, «kuid sportlase hetketaseme näitab see kenasti ära.» Eesti koondise peatreener nentis, et esimestel etappidel Lillehammeris ja Vuokattis olid eesotsas samad mehed, kes tavaliselt talvelgi. «Poisiohtu soomlaste esiletõus (näiteks Lajunen - V.V.) annab märku põhjanaabrite viimaste aastate efektiivsest noortetööst,» tõdes ta.

Treener Tiit Tamme sõnul ei tuntud Lillehammeris miskipärast kahevõistlejate hüppevõistluse vastu peaaegu üldse huvi (täiesti tühjad tribüünid!), kuid linnakese tänavail peetud rullsuusatamine meelitanud kohale seevastu väga palju uudistajaid. «Sama lugu oli Vuokattis. Rollerisõit peeti siis Kajaani linnas ja tänavaile kogunes taas rohkesti pealtvaatajaid,» meenutas Tamm. Igal kahevõistlejate suvesarja etapil jagatakse kuue parema vahel ümmarguselt 80 000 Eesti krooni suurune summa. «Tegelikult peab ühe etapi auhinnafondis olema 100 000 krooni, kuid sellest 20 tuhat jäetakse sügiseks neile, kes on sarja kokkuvõttes eesotsas,» täpsustas asjaga hästi kursis olev Tiit Tamm.

Nii talvise MK-sarja kui ka suvise GP-sarja peasponsoriks on Saksa õlletootja Warsteiner - sellest ka jõuroovi ametlik nimetus Warsteiner FIS Summer Grand Prix. «Warsteiner katab umbes poole kõigist etapi korraldamisega kaasnevatest kuludest,» teab Tiit Tamm. «Ülejäänuga tuleb meil endal hakkama saada.» Otepää olümpiakeskuse direktor Heido Meema kinnitas «Postimehele», et võistluspaigad - Tehvadi hüppemägi ja rollerirada - on GP-etapiks igati korras. Eile seati trampliinile veel üles Saksamaalt ostetud tuulekiiruse mõõtja. FISi kahevõistluse koordinaator, kolmekordne olümpiavõitja Ulrich Wehling tuleb Eestisse täna ja toob kaasa ka hoovõtukiiruse mõõtja, mille selle ala spetsialistid töökorda seavad.

Hüppemäe kohtuniketornile tehti kapitaalremont ja see ehitati ka suuresti ümber. Hüppekohtunike kabiinid on nüüd eri tasanditel. Informatsiooniruum viidi korrus kõrgemale ja teleoperaatorile ehitati platvorm. Kõik on saanud uue värvikatte - naljatatakse, et vaid rohi on värvimata!

Kergendatud on suusahüppajate jalavaeva: tross veab nüüd mehe koos suuskadega üles. Mõeldud olevat ka pealtvaatajatele ning nende tarvis ümbrust korrastatud. Heido Meema väitis, et olümpia- ja õppetreeningukeskuse kõik jõud on võistluste õnnestumise nimel kuu aega usinalt ametis olnud. Korraldajad on kavandanud 23. juunil lisaks maailmakuulsate kahevõistlejate jõuproovile aga veel muudki. Hommikuse hüppevõistluse (algus kell 11) ja pärastlõunase rollerisõidu (kell 15) vahel esineb ansambel Kuldne Trio ning oma oskusi näitavad ka tantsutüdrukud.

Pärast võistlust (lõpp orienteeruvalt kell 17) ei soovitata aga publikul veel laiali minna, sest Pühajärve pargis süüdatakse sama päeva õhtul ka jaanituli. Kell 21 algavat jaanipidu aitavad läbi viia ka Maarja-Liis ja ansambel Karavan.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

REIN EIK

Balti meistrivõistlused jalg-ratturite grupisõidus peetakse homme algusega kell 11 marsruudil Sigulda–Valmiera–Smiltene–Aluksne.

Aluksnes sõidetakse veel viis 10-kilomeetrist ringi. Distantsi pikkus on 200 km ringis ja peale Eesti, Läti ning Leedu koondiste osalevad ka soomlased, hollandlased ja egiptlased. Võistlus ühitatakse lätlaste traditsioonilise dollarisõiduga.

Eesti Jalgratturite Liidu peasekretär Urmas Karlson ja peatreener Allar Tõnissaar kinnitasid «Postimehele», et kogu Eesti koondis on kodumaile jõudnud. Mõned mehed on aga hädas, sest nende välisklubid ei lubanud Eestisse koos võistlusjalgrattaga tulla. Aga Saksamaalt pole olümpiameestele veel uus varustus saabunud...

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

MATI KALVE

Traditsiooniline teateorienteerumise mitmepäevajooks Ilvesteade peetakse tänavu 27.-30. juunini Viljandi lähistel, võistluskeskusega Loodil.

Võistluse peakorraldaja on Tartu orienteerumisklubi Ilves, veel aitavad tänavust, järjekorras juba 18. Ilvesteadet läbi viia Viljandi orienteerumisklubi Lehola, spordiühing Kalev ning aktsiaseltsid Ilves-Extra ja Ilves-Sport.

Oma ajaloo jooksul on Ilvesteade üle elanud raskemaid ja helgemaid aegu, praegu ollakse taas tõusuteel. Tänavune Ilvesteade on viimase viie aasta suurima osavõtjaskonnaga. Eeloleval neljapäeval algavaks orienteerumise teatejooksuks on ennast registreerinud 116 kolmeliikmelist võistkonda.

Esimesel päeval on võistluspaigaks Loodi-Põrguorg, mida tuntakse eeskätt järskude nõlvade pärast. Start antakse kell 16. Teine võistluspäev peetakse Siniallikul ja kolmas Holstres (algus mõlemal päeval kell 11). Viimasel päeval on võistluskeskuseks Polli mäed, algus taas kell 11.

Tänavusel Ilvesteatel on võistlemas kõik Eesti orienteerumisklubid. Mullu võitis meestest Viljandi OK Lehola ja naistest OK Peko. Need võistkonnad on favoriitideks ka tänavu.

Kõige rohkem võistlejaid on olnud 1988. aasta Ilvesteatel, mil osales 838 võistkonda ligi 4000 võistlejaga.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOIVO KIVIMETS, Manchester

Härrased UEFAst võivad heameelest käsi hõõruda - uuenduskuuri läbi teinud EM-võistluste finaalturniir on osutunud edukamaks kui loota osati ja otsus osalejate arvu suurendamiseks oli õige. Huvi turniiri vastu on olnud tohutu (eriti siin Inglismaal) ja tase kõrge, sest ühelgi meeskonnal kuueteistkümnest ei õnnestunud kõiki kolme alagrupimängu võita. Edasipääsusüsteemi komplitseeritus sundis meeskondi väravamaialt mängima viimase minutini. Kokku löödi viimase vooru kaheksas kahevõitluses 25 väravat, neist 16 teisel poolajal. Kokkuleppemänge ei saanud endale lubada keegi.

Vaid kaks esimest kohtumist võitnud Horvaatia jättis kohtumises Portugaliga kaheksa (!) põhikoosseisu pallurit pingile, kuid sai selle eest ka kohe karistada. Horvaatide treener Miroslav Blacevic eitas, nagu tahtnuks ta oma otsusega teist koosseisu mängitada nullida Taani võimalusi edasi pääseda: «Põhjuseks olid vigastused (tegelikult oli audis vaid Nikola Jerkan, kel ninaluu katki - T.K.) ja mõne mängija kollased kaardid.» Treeneri liigne enesekindlus tõi horvaadid pilvedest maa peale - nii head nad nüüd ka ei ole, et isegi teise koosseisuga mängides seni EMil vaid kiidusõnu teeninud portugallasi lüüa. Pealegi tuleb nüüd veerandfinaalis vastamisi minna ühe favoriidi Saksamaaga. Vähemalt viikki viimase mängus andnuks horvaatidele vastaseks kindlasti hoopis suupärasema Tshehhi. EMi vanim treener Blacevic (61) jäi aga enesekindlaks: «See võib kõlada küll hullult, kuid minu arvates on meil sakslaste vastu paremadki võiduvõimalused. Võibolla seepärast, et ma respekteerin nende mängustiili kõige rohkem.»

Kokkuvõttes said (ühe erandiga) edasi kõik need, keda juba enne turniiri algust kaheksa parema hulka pakuti. Ainus nö. süsteemiväline meeskond veerandfinaalides on Tshehhi, kes põhimõttel julge hundi rind on rasvane, endale selle koha Itaalia ees välja võitles. Tshehhide 2:1 võit viimase MMi hõbemedaliomaniku üle oli kahtlemata alagrupimängude suurim üllatus. Kuid kas ikka oligi, kui arvestada, et valikmängudel sai Tshehhi esikoha grupis, kus lisaks neile olid ka Holland ja Norra!

Itaalia läks Saksamaa vastu mängima lootusrikkalt, sest senisest 26 omavahelisest mängust oli võidetud 11 ja kaotatud 7. Suurepärane võimalus juhtima minna oli squadra azzurral juba üheksandal minutil, kui Bodo Illgneri loobumise järel sakslaste esiväravavahiks tõusnud Andreas Köpke üksinda värava poole sööstnud Pierluigi Casiraghi viimases hädas murule kukutas. Belgia kohtunik Guy Goethals karistas punast kaarti väärt eksimust siiski vaid penaltiga (isegi mitte kollase kaardiga!) ja andis Köpkele võimaluse end rehabiliteerida. Seda võimalust ei jätnud 34-aastane Frankfurdi Eintrachti väravavaht (valiti 1993 Saksamaa parimaks jalgpalluriks) ka kasutamata, tõrjudes Gianfranco Zola argliku karistuslöögi. Muide, koondise koostamisel oli Arrigo Sacchi just Zolat Roberto Baggiole eelistanud, kuid nüüd vedas ja tema oma treenerit ka kogu Itaalia meeskonda alt samamoodi nagu Baggio MMi finaalis. Kogu loo püändiks kujunes aga Köpke valimine selle mängu parimaks jalgpalluriks!

Itaallaste meeleheitlik surve jätkus ka pärast kurvalt lõppenud penaltit ja BBC Five Live‘i kanalil reporteerinud kommentaator ei väsinud iga paari minuti tagant kordamast tõde, et Italy had to score. Mida aga ei tulnud, see oli toosama üks ja ainumas värav, ehkki itaallased kõigest hingest püüdsid. 59. minutil said makaronimaalased veel arvulise ülekaalugi (teise kollast kaarti väärt eksimuse pärast eemaldati sakslastel Strunz), kuid abi polnud ka sellest. Tõsi, viis minutit enne lõpuvilet vilksatas itaallastele korraks lootusekiir - teisel poolajal lõpuks oma maa ja rahva eest tõsiselt võitlema asunud venelased läksid Liverpoolis juhtima 3:2 -, kuid õnnehetk vältas vaid vähem kui neli minutit. Siis lõi vahetusmees Vladimir Smecir tshehhidele võitu tähendanud viigivärava ning Itaalia oli lõplikult põrmu paisatud.

Pärast mängu ütles Arrigo Sacchi, et pole tema arvustada, kas kohtuniku otsus Köpke platsile jätta oli õige või mitte. Rohkem mõjunud ebaõnnestumine hoopis Zolale (ja tema kaudu kogu Itaalia koondisele), kelle mänguind pärast õnnetut penaltit tõsiselt pärsitud sai. Eilne Daily Mail soovitab Sacchil enne kodumaale naasmist mõned miljonid liirid riietuse peale kulutada, sest mädanenud tomatite saju eest pole tal Roomas arvatavasti pääsu. Sacchi peale olevat pahane isegi kurikuulus maffia. Tshehhe alahinnates pärast võitu Venemaa üle oma parimatele puhkust andnud ja lõpuks supi sisse kukkunud (Daily Expressi väljend) treener ise on teist meelt: «Erruminek on viimane asi, mille peale ma praegu mõtlen. Oleme siiski MMi hõbedameeskond ning peame mõtlema, kuidas ka kahe aasta pärast Prantsusmaal hästi mängida. Ma usun, et mängukvaliteedi poolest oleks Itaalia olnud väärt kohta veerandfinaalis. Võrreldes meie taset Saksamaa, Tshehhi ja Venemaa omaga, ei saa keegi meie esitust mingil juhul läbikukkumiseks pidada.»

Sacchi poolele asus ka Itaalia Jalgpalliföderatsiooni president Antonio Matarrese: «Sacchi on endiselt Euroopa kui mitte maailma parimaid treenereid ja nii kaua kui mina ametis olen, ta ei lahku. Itaalia mängis ilusat jalgpalli ja ehkki aplaus selle eest lohutab vähe, peab treener jätkama.» Muide, kolmapäeval poolesajandat korda Itaalia koondist juhendanud Sacchi tööleping maa jalgpalliföderatsiooniga garanteerib talle 1,6 miljoni naela suuruse aastasissetuleku.

Itaallaste lahkumist kahetseb ka selle vormistamisel osalenud sakslane Jürgen Klinsmann: «Mul on tõsiselt kahju, et Itaalia välja kukkus. See oli kõrgeklassilistest jalgpalluritest koostatud meeskond, aga jalgpallis on vahel vaja ka õnne.»

Tshehhi koondise märkimisväärse saavutuseni juhendanud Dushan Uhrin ütles, et tema ja tema mängijad ei tahtnud Manchesteri kohtumise tulemusest enne oma mängu lõppu midagi kuulda. «Tahtsime keskenduda vaid oma mängule ning teha oma tööd võimalikult hästi,» kinnitas Uhrin ja lisas, et enne kui veerandfinaaliks Portugali vastu plaani pidama hakata, tuleb kolmapäevast mängu tõsiselt analüüsida. Sattus ju meeskond 2:0 eduseisust lõpu eel 2:3 kaotusseisu.

Inglismaalt ühe punktiga lahkunud Venemaa treener Oleg Romantsev tegi aga üpris kummalise avalduse. Tema arvates on läänes mängivad jalgpallurid rikkunud venelaste traditsioonilise mängumudeli ja tulevikus tahab ta kasutada rohkem Venemaa klubide mängijaid! Tundub siiski, et asi pole mitte suures välismaalaste hulgas (valikturniiril oldi ju edukad) vaid venelaste (traditsioonilises) moraalses võimetuses turniirijalgpallis edukad olla. Oma osa on kindlasti ka meeskonnasisestel (mängija-treener) vastuoludel, mis nõrgendasid Venemaa meeskonda mäletatavasti juba kaks aastat tagasi MMil.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

RAIMO PEIKER

Maailma keskne malesündmus on küll hetkel FIDE MM-matsh Anatoli Karpovi ja Gata Kamsky vahel, kuid ka meil käis duell Eesti meistri nimele. Nelja-partiilises järelmatshis Hendrik Olde ja Sergei Zjukini vahel oli enne otsustavat kohtumist seis võrdne - 1,5:1,5. Eilne viimane partii lõppes viigiga ja nii tuli meistriks Zjukin.

Võistluse peakohtunik (ühtlasi ka Eesti Maleliidu asepresident) Lembit Vahesaar ütles, et Zjukinil oli avapartiis vankrite lõppmängus halvemus, kuid veelgi saatuslikumaks sai suur ajapuudus. Viimasele neljale käigule jäi aega kaheksa sekundit, käik enne ajakontrolli tuli aga sooritada ühe sekundiga.

Teises kohtumises olid Zjukinil valged malendid ja ta võitis Olde väikese kombinatsioonilise löögiga. Kolmandas partiis mängiti itaalia avangut ja 20 käigu järel rahunes mäng viigiks. Eesti meistriks tulekuks piisas Zjukinil viimases partiis viigist, sest ta koefitsient oli meistrivõistlustel parem. Edasi läks jutt teistele malesündmustele, mis peetakse eestlaste osavõtul. Mehed valmistuvad Jerevani maleolümpiaks ilmselt igaüks omaette. Naiste treener Hendrik Olde aga korraldab Tallinna malekooli puhkebaasis treeningulaagri. Enne aga käivad naised veel Saaremaa maleturniiril. Naiste laudade järjekord maleolümpial peaks olema selline: 1. Tuulikki Laesson, 2. Tatjana Fomina, 3. Leili Pärnpuu, 4. Kaja Paidla-Jaaniste. Eesti kauaaegne esimaletaja Monika Tsõganova puudub perekondlikel põhjustel.

Meestest viimasena male-olümpiale pääsenud Vladimir Zhavoronkov osaleb juunioride valikturniiril, üritades omavanuste seas pääsu Euroopa meistrivõistlustele. Kuue osaleja seas on kolm noormeest Narvast - Juri Zhitin, Dmitri Vergun ja Zhavoronkov. Tallinlastest üritavad Ungarisse jõuda Taavi Annus, Alvar Kangur ja ka Paidest pärit mullune Eesti noortemeister Tarvo Piip.

Juunioride MMil osalemisõigus on pärnulasel Kaido Külaotsal, kes maletab Kolumbia Kordiljeerides asuvas miljonilinnas Medellinis. Nii arvas Lembit Vahesaar. Neli esimest on küll samad, kes kahe aasta eest Moskva male-olümpial, kuid Aleksander Veingoldil on kogemusi enam ja malejõudu näitav reitingki suurem.

Jaan Ehlvest peaks tõusma vähemalt sama heasse võistlusvormi kui kahe aasta eest Moskvas, kus ta kogus teisel laual 10,5 punkti 14 võimalikust. Juulikuus mängib meie esisuurmeister Šveitsis ja augustis Austria tuhande aasta juubelile pühendatud maleturniiril. Lembit Vahesaar ei teadnud nii häid võistlusi olevat Lembit Ollil.

Eesti võistkonna olümpiadebütantidest omab kodakondsust Zhavoronkov, Zjukinil aga see puudub. FIDE selle koha pealt karmust üles ei näitavat. Otsustab, millise riigi all on reiting kirjas ja kus on maletaja sündinud. Lembit Vahesaar kinnitas, et Eesti Maleliit tegi omalt poolt kõik saamaks meistrivõistlustele kõik paremad peale suurmeistrite. Kuid ei aidanud ka see, et maleliidu president Ülo Pärnits muretses võrdlemisi korralikud auhinnad. Nüüd lähevad male-olümpiale need, kes sinna läbi konkurentsi soovisid minna.

Algul kardeti, et 15. septembril Jerevanis algav maleolümpia peetakse kehvades oludes. Kuid hiljuti käis Armeenia pealinnas endine FIDE president Florencio Campomanes, kelle analüüsi kohaselt on olukord olümpialinnas hea. Igatahes mitte halvem kui paljudes kohtades mujal. Plussiks on ka, et riigi juhtkond on suurvõistluse taga: korralduskomitees on pea- ja siseminister. Ka muule elu-olule andis Campomanes positiivse hinnangu.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

Kommentaarid
Tagasi üles