SIA erikomisjoni tõde I, Uurimisel on mitu kriminaalasja, Komisjon otsib seost peaminister Savisaare eriteenistusega, Kaks rünnakut uurimise sõltumatuse vastu, Kus lõpeb politsei, kus algab SIA?, Turvamine oli vari?, President võttis vastu parimaid lõpeta

ENNO TAMMER

Riigikogu SIA erikomisjonil valmis 113-leheküljeline «oma tõde» ehk vahearuanne komisjoni tööst. «Postimees» püüab SIA erikomisjoni tõde vahendada ja refereerida, lisades mõne omapoolse tähelepaneku. AS SIA läbiotsimise aluseks olnud kriminaalasi ebaseaduslikus relvakaubanduses (algatatud 21. septembril 1995) on jõudnud kohtusse. Kuid üks süüdistatavatest, AS SIA töötaja Igor Vassiljev on tagaotsitav õigusemõistmisest kõrvalehoidmise tõttu. Vassiljev vabastati Tallinna ringkonnakohtu otsusega, komisjonil on andmeid, et Vassiljev on Eestist lahkunud.

Selles kriminaalasjas on kolm isikut süüdimõistetuna karistust kandmas.

Vassiljevi töökohas AS SIA läbiotsimisel leitud materjalid andsid aluse eraldada eelnimetatud kriminaalasjast 22. septembril 1995 uus kriminaalasi ebaseadusliku jälitustegevuse tunnustel. Selle raames on kaitsepolitsei esitanud praeguseks süüdistuse AS SIA töötajatele Vladimir Kozlovile ja Vadim Kasjanile ning Tallinna politseiprefektuuri töötajatele Sergei Eloshvilile ja Inna Abramovale. Ringkonnakohtu määrusega on vabastatud vahi alt Kozlov, kes kaitsepolitsei teatel uurimisest kõrvale ei hoia. Teiste puhul pole rakendatud tõkendina vahi all pidamist.

Kriminaalasjaga seotult on kaitsepolitsei üle kuulanud ligi poolsada isikut, mitmeid neist korduvalt, tehtud on käekirjaekspertiise ja muid uurimistoiminguid. Kriminaalasja eeluurimise tähtaega on pikendatud 22. juunini 1996.

Kõnealuse kriminaalasja uurimisel tekkis vajadus eraldada veel kaks kriminaalasja. Üks kriminaalasi on algatatud kesklinna sadama kahe töötaja suhtes. Riigiettevõtte Tallinna Sadam koosseisu kuuluv kesklinna sadam sõlmis AS SIAga kaks lepingut, rikkudes riigiettevõttes kehtestatud lepingute sõlmimise ja registreerimise korda, ning teostas AS SIAle väljamakseid, viidates hoopis teistele lepingutele.

Üks kriminaalasi on eraldatud nn. lindiskandaali asjaolude eraldi menetlemiseks. See kriminaalasi sisaldab poliitikute vestluste lindistamise ning videosalvestamisega seotud materjale. Riigiprokuratuur andis 7. detsembril 1995 kaitsepolitsei menetlusse kriminaalasja, mis on seotud sama isikuteringiga, kes nüüd on AS SIA töötajad või aktsiate omanikud. Kriminaalasja algatas Eesti Vabariigi prokuratuur 18. juunil 1992 seoses sündmusega 31. mail - 1. juunil 1992 Harjumaal Assakul, kus rühm eriteenistuse töötajaid ründas kahte meest ja tekitas neile raskeid kehavigastusi.

Selle kriminaalasjaga ühendati 29. jaanuaril veel kolm kriminaalasja endiste Eesti Vabariigi eriteenistuse ametnike suhtes.

Kaks neist käsitlevad samuti eriteenistuse töötajate omavoli, üks on algatatud 30. septembril 1992 ning uurib, kas eriteenistuse töötajad varastasid ühele aktsiaseltsile kuulunud 45 tonni terast.

Erikomisjon viitab: korduvalt on keskuurimisbüroo lõpetanud kriminaalasja menetluse ning riigiprokuratuur tühistanud menetluse lõpetamise.

Võib tekkida küsimus, miks SIA erikomisjon on oma tähelepanu alla võtnud eriteenistuse 1991-92. aasta vägitükid. Tegelikult on eriteenistus ehk täpsemalt peaminister Edgar Savisaare aegne eriteenistus 113-leheküljelise vahearuande läbiv teema.

Komisjon otsib seoseid ja ka tegutsemise juuri peaminister Savisaare ajal loodud ning paljude hinnangul kontrollimatult tegutsenud eriteenistuse ja AS SIA vahel. Fakt on, et nimedering on peaaegu sama. Otseselt välja ütlemata on komisjon sunnitud tõdema: tegutsemise stiil pärineb just varasemast ajast, peaminister Savisaare ajast.

Komisjon ütleb: nii siseministeerium, kaitsepolitseiamet kui ka politseiamet on avaldanud kahtlust, et AS SIAst leitud miilitsaaegsed materjalid võisid kaasa liikuda varem eriteenistuses töötanud ja hiljem politseiasutusest lahkunud isikutega. Politseiamet pidanuks 1993. aastal eriteenistuse reorganiseerimise ajal need materjalid välja nõudma.

Erikomisjonile kinnitasid vajadust vaadelda eriteenistuse ja AS SIAga seonduvat kompleksselt mitmed komisjoniga kohtunud inimesed. Vaid praegune peaminister Tiit Vähi ütles, et tema ei näe seost AS SIA ja eriteenistuse vahel.

Erikomisjon ei tõstata otseselt küsimust, kas AS SIA võis olla Savisaarele omamoodi käepikenduseks oluliste, ka isikuid puudutavate andmete saamisel. Ometi kumab aruandest läbi võimalus, et just nii see võis olla.

Peaminister Savisaare aegse eriteenistuse üks võtmefiguure oli ka praegune siseministeeriumi kantsler Jaan Toots, kes siseminister Savisaare ajal oli politseiameti peadirektori asetäitja ja kelle kohta komisjon väitis, et kantsler annab vastukäivaid sõnu eriteenistuse materjalide kohta.

Julgestusteenistuse arhiivis - nende ettenähtud asukohas - pole praktiliselt dokumente, mis kajastaks eriteenistuse tegevust selle mistahes tegevusetapil, on komisjon nördinud.

Peaminister Savisaare aegse eriteenistuse vägiteod pälvisid kahe järgmise peaministri tähelepanu. Nii peaminister Tiit Vähi kui järgmise peaministri Mart Laari ajal moodustati eriteenistuse uurimiseks valitsuskomisjon. SIA erikomisjoni väitel jäid paljud tollaste valitsuskomisjonide ettepanekutest ellu rakendamata. Vestlustes on ilmnenud, et 26. septembril 1995 koosolekul siseministeeriumis püüdis tollane siseminister Savisaar keskkriminaalpolitsei ning AS SIA koostööle viidates mõjutada kaitsepolitseid andma osa materjale üle politseiametile. Materjale üle ei antud.

Siseminister Savisaar moodustas oma käskkirjaga 6. oktoobril 1995 töörühma kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei ametnikest. Eesmärgiks oli SIA asjas anda politseiametile üle informatsiooni, mida kaitsepolitsei ei vaja. Töörühm leidis, et selle ülesande täitmine pole mõeldav enne kriminaalasja lõpuleviimist.

Erikomisjon toob need kaks näidet välja ja lisab: kaitsepolitsei korduvatel kinnitustel pole praegu uurimistoimingutesse sekkutud. AS SIA on Tallinna linnavalitsuses registreeritud AS Infonero nime all 18. novembril 1993, nimemuutus registreeriti 22. detsembril 1993. Asutajaliikmeid oli neli: AS ESS (esindaja Urmas Sõõrumaa), Veiko Kulla, Kalle Klandorf ja Urmas Piir.

Täielik segadus valitseb AS SIA aktsionäride ringi määratlemisel. Vastuolud on näiteks umbes kuu aja jooksul Kulla allkirjaga esitatud dokumentides. 28. mail 1995 on politseiametile esitatud õiend, kus aktsionärideks on Kulla, Klandorf ja Piir. 16. aprillil 1995 on esitatud Tallinna linnavalitsusele õiend, kus aktsionäride ring kattub aktsiaraamatu andmetega (AS ESS, Kulla, Klandorf, Piir).

Komisjoni kasutuses olnud dokumentide põhjal pole saanud praegugi selgeks, kes on AS SIA aktsionärid, kuid komisjon teatab: kindlasti on aga nendeks Kulla, Klandorf ja Piir. Kõik nad olid Savisaare-aegse eriteenistuse juhtjõud. Klandorf ja Piir töötasid 1994-95 Tallinna abiprefektina, Klandorf oli siseminister Savisaare nõunik. Siseminister Savisaare nõunik oli ka AS ESSi üks omanikke Sõõrumaa, kes samuti oli eriteenistuses.

AS SIA töölepingute raamatus on sissekanded 69 töölepingu kohta. AS SIA töötajatest on 24 varem töötanud peaminister Savisaare aegses eriteenistuses.

Tähelepanu väärib asjaolu, et turvateenuseid osutav ettevõte AS SIA on 69 töötajast deklareerinud 28. mail 1995 vaid 9 turvatöötajat.

Tallinna kriminaalpolitsei IV sektorisse, kus kokku on 45 töötajat, asus ajavahemikus november 1994 kuni jaanuar 1995 tööle 13 isikut, kes vahetult enne seda töötasid AS SIAs. Neist 13st seitse olid ühtlasi varem töötanud eriteenistuses. Teistes Tallinna politseiprefektuuri struktuurides pole AS SIA endisi töötajaid töötanud. Komisjon on seisukohal, et turvaettevõttena saab AS SIAd käsitleda ainult tinglikult. Sest: turvatöötajaid on suhteliselt väike arv, vaid viiendik töötajaist; valve ja kaitse kohta on AS SIA politseiametile deklareerinud, et valvatavaid objekte pole, on üksnes 17 lepingulist objekti ning neile osutatav teenus on turvauuringud ja õigusabi.

Kaitsepolitsei andmetel on AS SIAl küll olnud üks leping ihukaitseteenuse osutamiseks. Nimelt 1995. aasta algul kaitses AS SIA Mihhail Gorbatshovi (tegemist ei ole endise NSV Liidu presidendiga) isikut ja vara.

AS SIA esindajate selgitusel on põhiliseks müüdud teenuseks olnud riskiuuringud, mille sisuks on nii füüsiliste kui juriidiliste isikute kohta taustinfo kogumine nende usaldusväärsuse hindamiseks.

Info hankimiseks ei kasutanud nad tehnilisi abivahendeid, vaid «inimfaktorit». Seda selgitati kui kontaktide omamist.

Teisal avaldab ta arvamust, et AS SIA laadse firma arengusuund oleks seadusandluse arenenedes olnud detektiiviteenuste osutamine.

Juriidiline ekspertarvamus väidab, et turvauuring on uuring, mida teostatakse mingi konkreetse objekti puutumatuse ja ohutuse tagamiseks. Seetõttu ei saa turvauuringu osaks olla jälitustegevuse tunnuseid omavad toimingud, turvauuring peab olema läbi viidud ilma jälitustegevust rakendamata. Detektiiviteenuste osutamiseks litsentsi AS SIAl polnud.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ROMI ERLACH

Eile võtsid president Lennart Meri ja proua Helle Meri Kadriorus vastu tänavusi parimaid kõrgkoolide ja keskkoolide lõpetajaid.

Eile ennelõunal oli Kadrioru lossi hoovi presidendi vastuvõtule kutsutud 70 parimat 1718 noorest, kes tänavu Eestis kõrgkooli lõpetavad.

President Lennart Meri tervitas edukaid kõrgkoolilõpetajaid kõnega. «Imelikul kombel ei ole teie nooruse ja minu väga kauge nooruse vahel vahet. Tunne, et õpime vahel ülearuseid asju lihtsalt kohusetundest, on meile kõigile tuttav,» kõneles president.

«Nüüd ma tean, et maailmas ei ole mitte midagi, mida inimene õpib ilmaasjata. Oskus õpitut õiges kohas ja õigel hetkel rakendada, see on see, mida ma teile kogu südamest praegu teie teele kaasa soovin,» ütles Lennart Meri.

Pärastlõunal võttis president vastu ligi 200 tänavust parimat keskkoolilõpetajat. Et säästa lossihoovi kogunenud noori alanud vihmasajus märjaks saamisest, kutsus president nad lossipargis kasvava viiesaja-aastase tamme alla varju. Kui sadu hiljem veelgi tugevnes, viidi tseremoonia üle presidendilossi fuajeesse.

President nimetas kooliga hüvastijätmise päeva puhtaks, ainulaadseks ja kalliks päevaks, mida ta ei tahaks võrrelda ühegi teise päevaga. «Teile on palju rohkem antud kui kõigile neile põlvkondadele, kes enne teid siin Eestimaal koole on lõpetanud. See on teie võimalus, teie õigus ja muidugi ka kohustus,» ütles president oma pöördumises abiturientide poole.

Keskkoolilõpetajate poolt pidas vastukõne Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi lõpetaja Tiiu Kreegipuu. Tütarlaps nimetas kooli lõpetamist ühe eluetapi lõpuks, mispeale president teda katkestas, soovitades, «ütle parem «järk», ära ütle «etapp»».

Haridusminister Jaak Aaviksoo autasustas kõiki lõpetajaid haridusministeeriumi tunnustusmedaliga.

Tseremoonial esinesid ETV Lasteekraani muusikastuudio koor Aarne Saluveeri juhtimisel ning Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna, kes esitasid Eurovisiooni lauluvõistlusel loorbereid lõiganud laulu «Kaelakee hääl».

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS SILDAM

Peaministri büroos valminud raamatus «Eesti riigi hetkeseis ja arenguprobleemid» ei ole avaldatud riigisaladusi, teatas valitsuse pressibüroo vastuseks eilsele «Postimehele».

Valitsuse pressibüroo teates pannakse kogu vastutus raamatus ilmunud andmete avaldamise eest ministeeriumidele. «Valitsus kohustas ministeeriume esitama ülevaated oma tegevuse kohta. Broshüüri toimetamisel peaministri büroos esitatud materjalide sisu ei muutunud,» selgitab pressibüroo, lisades, et «eraldi ekspertiisi riigisaladuse seisukohalt ei tehtud».

Raamatus «Eesti riigi hetkeseis ja arenguprobleemid» avalikustati esmakordselt kaitsepolitsei vastuluurealase jälitustegevuse mõned prioriteedid: endiste KGB ohvitseride praeguste sidemete kontroll, Venemaa Tallinna saatkonna töötajate «luuretegevust dokumenteerivate materjalide kogumine» ning Moskva-meelse vene õigeusu kiriku «Eesti-vastase tegevuse väljaselgitamine».

Põhjendused

«Igast käsiraamatust teadaolev üldine politseitööks vajalike tehniliste vahendite ning politsei tegevusvaldkondade loetelu ning praktikas rakendamine pole saladus,» põhjendab valitsuse pressibüroo vastuluure konkreetsete operatsioonide avalikustamist.

Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl on «Postimehele» öelnud, et kaitsepolitsei ei oleks loomulikult soovinud, et avalikkuse ette sattuks nii detailne nende tegevust käsitlev materjal.

Ka jälitustegevuse seaduse kohaselt on jälitustegevuse organiseerimine ja taktika riigisaladus.

Valitsuse pressibüroo võtab vaid omaks, et ülearune oli kaitsepolitsei tegevuse kirjeldamine seoses nn. kirikutüliga. «Siseministeeriumi tööd puudutava osa ühes all-lõigus on korratud avalikkusele teadaolevat ning ajakirjanduses poliitikute poolt mitmekordselt selgitatud, tänaseks aktuaalsuse kaotanud tüliküsimust. Võimaluse andmine see teema taas päevakorrale tõsta polnud tingimata vajalik,» öeldakse diplomaatiliselt.

Seni on Eestis väidetud, et riik ei ole nn. kirikutülli kuidagi sekkunud.

Valitsuse pressibüroo on seisukohal, et «eesti rahval on õigus saada informatsiooni kõikide valitsusasutuste tööst, sealhulgas ka kaitse- ja siseministeeriumi omast».

Toompea ei nõustu eilses «Postimehes» esitatud arvamusega, nagu oleks raamatus «Eesti riigi hetkeseis ja arenguprobleemid» avaldatud liigseid üksikasju kaitsejõudude tegevusest ja arengust»: «Toodut ei saa kuidagi võtta ei mobilisatsioonikava ega tegevuskavana, vaid üldiste kommentaaridena kaitseväe võimaliku ülesehituskava kohta.»

Peaministri büroos kirjastatud raamatust saab teada, et olemasoleva 12 väeosa baasil luuakse sõjaajaks 9 täiekoosseisulist jalaväepataljoni, side-, raadiotehniline- ja logistikapataljon, et Kaitseliidu malevate alusel luuakse sõjaajaks 18 jalaväepataljoni, mis peavad kaitsma oma maakonda, et vaja on veel muretseda 5000 kuni 8000 ühikut relvastust.

Eesti sõjaväe toiduvarud on 100 päevaks

Raamatus on ka täpselt kirjas, et olemasolevate varudega võib kaitsevägi sõjaolukorras autonoomselt vastu pidada veidi üle kolme kuu. «Kaitseväele on loodud pakendatud toidu varud 100 päevaks,» annab raamat mustvalgel teada.

«Üleminekuriigis on eriti oluline, et avalikkus teaks, millega tegelevad riigiasutused, sealhulgas ka eristruktuurid,» kirjutab valitsuse pressibüroo oma eilses teates. «Kui ka edaspidi tekib kahtlusi, kas informeerida rahvast või mitte, valime ka tulevikus avalikustamise tee.»

Kaitsepolitsei alustas eile kontrollimist, kas peaministri büroos kirjastatud raamat sisaldab avaldamisele mittekuuluvaid andmeid või ei. Kümne päeva jooksul otsustatakse, kas algatatakse kriminaalasi või koostatakse kriminaalasja algatamisest keeldumise määrus.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ALO LÕHMUS

Kaitsejõudude peastaabi II osakonna (sõjaväeluure) ülem Riho Ühtegi tunnistas eile «Postimehele», et viibis ööl vastu 27. maid Kaitseliidu Tartu maleva üldkoosolekul, kus otsustati võtta maleva kontrolli alla talle õigusjärgselt kuuluv vara. Samas märkis Ühtegi, et tema arvates ei läinud Tartu malev põllumajandusülikooli uksi hõivates seadustega vastuollu.

Riho Ühtegi ütles, et kuna ta pole näinud põllumajandusülikooli juhtumi kohta toimetatud Kaitseliidu ametkondliku juurdluse tulemusi, ei saa ta neid ka kommenteerida.

Ühtegi tunnistas, et viibis põllumajandusülikooli uste hõivamisele eelnenud maleva üldkoosolekul ka ise.

«Sattusin sel õhtul sinna puhtjuhuslikult. Aga kuna see asi pakkus mulle huvi, jäin kohale. Viibisin suurel koosolekul umbes kakskümmend minutit,» rääkis Ühtegi.

Riho Ühtegi ütles, et sel ajal, mil tema Tartu maleva koosolekul viibis, ei olnud tegemist ohtliku aktsiooniga. Küsimusele, kas ta oli teadlik kaitseliitlaste plaanist maja üle võtta, vastas Ühtegi, et maja tema teada üle ei võetud, samuti ei valvatud tema teada uksi, sest sisse said kõik, kes tahtsid.

«Usun, et seadustega vastuollu ei mindud. Kui mindi, siis võibolla üksikud inimesed omal initsiatiivil teadmatusest võisid seda teha,» kinnitas Riho Ühtegi, kommenteerides Kaitseliidu Tartu maleva tegevust 27. mail Eesti Põllumajandusülikooli peahoones.

Kaitseliidu ülema kohusetäitja Neeme Väli käskkirja kohaselt on Tartu maleva pealiku Aivo Kapteni ametialane tegevus peatatud ning maleva staabiülem Mati Mumm paigutatakse teenistuslikult ümber. «Postimehe» andmeil võidakse Aivo Kapten üle viia Võrru Kuperjanovi jalaväepataljoni, Mati Mumm aga ümber paigutada Kaitseliidu peastaapi. Staabiülema kohuseid täidab seni väljaõppe eest vastutanud Paul Indrek Rajamäe-Volmer.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996