Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TOOMAS MATTSON
Kaks Põhja-Korea diplomaati, kes töötavad oma riigi suursaatkonnas Stockholmis, jäid üleeile Tallinna reisisadamas vahele katsel toimetada Rootsi mikrobussitäis salakaubasigarette. Kauba väärtus on esialgsetel hinnangutel kuni 800 000 Eesti krooni.
Kolmapäeva õhtul vaadati kaitsepolitsei ja tollitöötajate ühisoperatsiooni käigus läbi kahe Tallinnast Mare Balticumiga Stockholmi reisida kavatsenud Põhja-Korea ehk Korea Rahvademokraatliku Vabariigi Stockholmi saatkonna diplomaadi mikrobuss Toyota Hiace.
Saatkonna III sekretär Tong Gwon Mun ja atashee Jung Bom Paek keeldusid tolliametnike korraldustele allumast ja pagasit näitamast. Nad väitsid, et tegemist on Moskvast pärit diplomaatilise postiga, et nemad kui diplomaadid on puutumatud jne.
Samas ei olnud korealastel esitada ühtegi dokumenti selle kohta, et tegemist on diplomaatilise postiga, polnud ka mingeid märke selle kohta, et see post oleks Eesti piiri ületanud.
Riigi tolliameti tollijärelevalve osakonna juhataja Vello Valm ütles «Postimehele», et kuna korealased eirasid tolliametniku seaduslikku korraldust ja tegid takistusi pagasi läbivaatamiseks - polnud nõus uksi avama ega andma auto võtmeid -, tehti protokoll.
«Kui füüsiline isik viib Eestist kaupa välja ja selle väärtus on üle 5000 krooni, peab ta selle deklareerima. Neil ei olnud aga midagi deklareeritud,» sõnas Valm.
Tuli kasutada jõudu
Kuna korealased viibisid Eestis turismireisil ja neil pole Eestis diplomaatilist puutumatust, siis kasutati bussi uste avamiseks jõudu, kuid midagi ei murtud ega lõhutud, kirjeldas üks operatsioonis osalenu.
Nõndanimetatud diplomaatilise posti läbivaatamisel selgus, et tegemist oli suure hulga sigarettidega Prince. Sigarette oli 50 kasti, igas kastis 50 plokki, karpidel olid Venemaa maksumärgid.
Kastid olid pitseeritud, sigaretid neis olid ümber pakitud. Autost leiti ka kõik pitseerimiseks vajalik, küünlad, pitserilakk ja metallpitser.
Üleeile õhtul Põhja-Korea diplomaadid Eesti võimudele laadungi kohta kommentaare ei andnud.
Toll võttis sigaretid ja bussi hoiule. Eile hommikul olid korealased taas tollis ja väitsid, et nad on need sigaretid Eestist ostnud, maksnud olevat nad 212 000 krooni.
Mõningate ekspertide hinnangul võib sigaretilasti turumüügihind olla 500 000 Rootsi krooni ehk umbes 800 000 Eesti krooni.
Vello Valm tolliametist ütles, et eile õhtul käis tollilaos veel sigarettide ülelugemine ja täpset kogust polnud teada, sest kaup oli mittestandardsetes kastides. Otsust nende edasise saatuse kohta ei ole veel tehtud.
«Igatahes on need Vene maksumärkidega sigaretid, mis ei saa Eestis olla legaalses käibes,» nentis Valm.
Ta kinnitas, et sellise tollieeskirjade rikkumise eest võib karistuseks olla trahv kauba väärtuse ulatuses koos maksudega ja erikonfiskeerimine.
Vello Valm avaldas muret selle üle, et lõplikult on lahendamata probleem, mis selliste salakaubasigarettidega edasi saab.
«Meil laos seisab juba üle 12 miljoni sigareti. Ehk võiks neid teatavatel tingimustel müüa, muidugi siis, kui need välja veetakse,» rääkis Vello Valm.
Bussil olid topeltnumbrid
Kaitsepolitsei andmeil saabusid Põhja-Korea diplomaadid Eestisse esmaspäeva hommikul Stockholmist, veetsid siin kolm päeva ja laadisid mitmes kohas oma bussi sigarette.
Nii Eestisse sissesõidu kui siit ärasõidu katse ajal olid mikrobussil diplomaatilised numbrimärgid. Bussil oli aga ka teine paar tavalisi Rootsi numbreid, mida kasutati Eestis sõitmise ajal.
Kaitsepolitseil on kahtlus, et nimetatud diplomaadid on ka varem Eestist salakaupa välja vedanud, kuid siis olid kogused palju väiksemad. Pole välistatud, et Põhja-Korea diplomaadid on vedanud salakaupa ka mujalt, näiteks Leedust, Venemaalt ja Soomest, kus nad on käinud.
Spetsialistid on avaldanud «Postimehele» arvamust, et antud juhtumi puhul võib olla tegemist ka äriga Põhja-Korea riigi heaks.
«On mõningat infot, et Põhja-Korea, kes vaevleb majandusraskustes, on oma välisesindused ja nende töötajad jätnud niiöelda isemajandamisele ja nad peavad ise äri ajades raha teenima,» avaldas üks spetsialist arvamust.
Antud juhtumi puhul tegi Eesti kaitsepolitsei tihedat koostööd oma Rootsi kolleegidega.
Eestil ei ole Korea Rahvademokraatliku Vabariigiga diplomaatilisi suhteid, välisministeeriumi pressiesindaja Jüri Arusoo sõnul pole nende sõlmimine ka päevakorras.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996