Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EPP ALATALU
Läänemere suurima laevaõnnetuse teiseks aastapäevaks otsustas Rootsi valitsus avada mälestusmärgi Djurgårdenis, kuid nüüd on selgunud, et riigi kunstinõukogu valitud poolakas Miroslaw Balka kavandatud mälestussammas on selleks eraldatud kohale liiga suur.
Laupäevane Rootsi päevaleht «Svenska Dagbladet» teatas, et Rootsi ametlik Estonia laevahukumonument ei saa katastroofi teiseks aastapäevaks valmis. Rootsi valitsuse otsuse kohaselt pidi mälestusmärk avatama selle aasta 28. septembril Djurgårdeni saarel Stockholmis.
On selgunud, et valitud mälestusmärk vajab suuremat pinda, kui selleks on eraldatud. Rootsi õukonna pressinõunik Göran Alm on ajalehele öelnud, et varasemate kogemuste kohaselt ollakse Djurgårdenis maa juurdeandmisega väga ettevaatlikud. Djurgården kuulub 1809. aastast Rootsi riigile, ent seda võib käsutada üksnes kuningas. Omandiõigus sellele saarele on pikem kui ükskõik milline muu omandiõigus, seda saart ei saa võõrandada.
1995. aasta kevadel otsustas valitsus paigutada riikliku mälestusmärgi Djurgårdenisse. Valiti maatükk Vaasa muuseumi lähedal ning riigi kunstinõukogu tellis viielt kunstnikult mälestusmärgi kavandid. Valik langes poolakas Miroslaw Balka tööle, hoolimata sellest, et tema kavand nõudis teostamiseks rohkem maad kui ette oli nähtud.
Riigi kunstinõukogu direktor Staffan Cullberg on öelnud, et nad nägid seda probleemi ette, kuid Djurgårdeni ametnikud olid Balka kavandiga nõus olnud. «See võis olla ka arusaamatus, sest nüüd on Djurgårdenist teatatud, et maatükki ei saa mingil juhul suurendada nii palju, et Balka mälestusmärk ära mahuks.»
Küsimust on arutatud ka kuninga juhatatavas maa- ja ehitusnõukogus, kinnitas Göran Alm. Nii nõukogu, Djurgårdeni haldajad kui ka riigivaraamet on oma seisukoha öelnud.
Nüüd on küsimus selles, kas monumenti saab üldse Balka idee järgi rajada. Balka kavandas oma mälestusmärgi keskseks osaks betoontee maalt vette. Selle maad ja merd ühendava 80-meetrise teeraja sisse soovis ta kirjutada hukkunute nimed. Riigi kunstinõukogu küsis nõusolekut ka hukkunute omastelt, 480 hukkunu omaksed on teatanud, et nad soovivad oma lähedase nime sellel vetteviival teerajal. Kuid probleem ongi just selles teerajas, sest see jääks mälestusmärgile eraldatud maast väljapoole.
Kunstnik Balkalt on küsitud, kas ta ei tahaks teha hoopis uut mälestusmärgi kavandit, kuid see eeldab täiesti uut kontseptsiooni. Balka peab saama mõelda ja saadud vapustusest rahuneda.
Selge on, et õnnetuse teiseks aastapäevaks ei saa valmis ühtegi monumenti. Asja teeb keerulisemaks veel see, et ka ohvrite omastele Balka idee meeldis. Laevahuku teiseks aastapäevaks saavad omaksed koguneda ilma mälestussambata valminud parki.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
UUDISTETOIMETUS
Kaitsepolitsei avastas läinud nädalal neli päeva kestnud operatsiooni käigus umbes 100 000-liitrise salaviinakoguse, tegi kindlaks salaalkoholi Eestisse vedava firma ja leidis Tallinnas salakaubalao.
Kaitsepolitsei pressiesindaja kinnitas BNSile, et läinud nädalal tabati rohkem salaalkoholi kui kunagi varem ühe operatsiooni käigus. Teisipäeval pidas kaitsepolitsei kinni kaks veoautot ja leidis mõlemast 18 000 liitrit «Nikolskaya Vodkat,» mille Eestisse toomine on keelatud, teatas pressiesindaja.
Veoautojuhid on salakaubaveos kahtlustatavana kinni peetud. «Autojuhtide kaudu püüame jõuda tegelike peremeeste ja süsteemini,» märkis kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl«Postimehele».
Autodest leitud konteinerid 36 000 liitri deklareerimata viinaga olid saatedokokumentide järgi määratud ühele Eesti riiulifirmale.
Sama operatsiooni käigus selgitasid kaitsepolitsei ja Tallinna tolliinspektuur välja, et ühele Eestis registreeritud riiulifirmale on saabunud Muuga sadamasse saatedokumentide järgi kaks konteinerit elektroonikakaupu, mis sisaldasid aga tegelikult salakaubana Eestisse toodud umbes 16 000 «Nikolskaya Vodka» liitrist pudelit ja sama suurt kogust «Stolitshnaya Vodkat».
Reedel avastasid kaitsepolitsei ja Tallinna tolliinspektuur Tallinnas Männikul sama kriminaalasjaga seotud salakaubalao, kust leiti 1574 kasti viina, dzhinni ja shampust, 141 kasti maksumärkideta ja Venemaa maksumärkidega sigarette ning 75 600 helikassetti.
Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl ütles, et allilm tungib majandusse eelkõige alkoholi, tubaka ja kütuse salakaubanduse valdkonnast. «Sellega on seotud palju erinevate rollidega inimesi. Raha salakauba Eestisse toomiseks tuleb allilmast ja kasumi arvelt rikastub seesama allilm,» rääkis Pihl.
Ta ütles, et läinudnädalased salakauba konfiskeerimised said teoks kaitsepolitsei viimase poole aasta pingelise töö tulemusena.
Operatsioon ei ole Pihli kinnitusel lõppenud ja loodetavasti saab sellest edaspidi rääkida palju konkreetsemalt.
Varem on kaitsepolitsei arreteerinud ühe salakaubavedamisega seotuses kahtlustatava tollitöötaja. Pihli kinnitusel on piirikorruptsioon Eestis laiaulatuslik ja riigile ohtlik.
«Ühelt poolt jäävad laekumata maksed riigikassasse, teisalt takerdub aus äri, sest turgu vallutavad salaviin, -tubakas ja -kütus,» ütles Jüri Pihl, kes peab piirikorruptsiooni tõkestamist oma ametkonna üheks olulisemaks ülesandeks.
Kaitsepolitsei ja tolli koostöö tulemusena on viimasel ajal avastatud ja vallandatud mitu korrumpeerunud tolliametnikku.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Täna pärastlõunal Tallinna saabuv Ühendriikide presidendi Bill Clintoni abikaasa Hillary Clinton kohtub president Lennart Meriga ning esineb homme rahvusraamatukogus pöördumisega Balti riikide elanike poole.
Täna pärastlõunal Budapestist Tallinna saabuv Hillary Clinton kohtub president Lennart Meriga Kadriorus. Lennart Meri ja Helle Meri korraldavad Ameerika Ühendriikide esimese leedi auks Kadrioru lossi aias vastuvõtu.
Teisipäeval külastab Hillary Rodham Clinton Keskhaigla naistekliinikut, kohtub mitteriiklike ühenduste esindajatega Rocca al Mare vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis ja vaatab muuseumi Sassi-Jaani talu õuel Leigarite tantsu.
Homme kell viis õhtul pöördub Hillary Clinton Rahvusraamatukogus Balti riikide elanike poole. Eesti välisministeeriumi andmeil saavad huvilised Rahvusraamatukogu ette pandavalt suurelt ekraanilt Ameerika Ühendriikide esimese leedi pöördumist näha, raamatukogu suurde saali pääseb kutsega. Õhtul saab Hillary Clintoni pöördumist vaadata riigitelevisioonist.
USA Tallinna saatkonna pressiatashee Victoria Middletoni sõnul on Tallinna pöördumine ringreisi üks tipphetki Prahas Vasclavi väljakul toimunud esinemise kõrval. Clinton külastab Eestis vaid Tallinna. Temaga ringreisi alguses kaasas olnud USA suursaadik ÜROs Madeleine Albreight Tallinna ei tule. Tshehhi päritolu Albreighti visiit oli esimese leedi visiidist lühem tema töökohustuste tõttu.
48-aastane Hillary Rodham Clinton on Ameerika Ühendriikide 41. presidendi William Jefferson Blythe IV Clintoni ehk Bill Clintoni abikaasa. Ta on praegu 11-päevasel Kesk- ja Ida-Euroopa ringsõidul nende riikide arenevate demokraatiate toetuseks.
1. juulil sõitis Hillary Clinton Rumeeniasse, seejärel Poola, Tshehhi Vabariiki, Slovakkiasse ja Ungarisse, Tallinnast suundub ta Soome. Visiit on tunnustus demokraatia arengule ja pühendatud humaansetele eesmärkidele. Proua Clinton on kohtunud kõikides riikides tervishoiu, hariduse ja kohaliku elu arendamisega tegelevate ameti- ning eraisikutega.
Hillary Rodham Clintonit on juba Bill Clintoni Arkansase osariigi kuberneriks olemise ajal tuntud kui kaaskuberneri. Nüüd öeldakse tema kohta Ameerika ajakirjanduses tihti, et Clintoni puhul on tegemist abikaasade kaaspresidentlusega. Arkansase päevil oli ta aktiivne haridusprogrammi eestseisja. Clintoni presidendiks oleku ajal tegi Hillary tervishoiureformikava, mille pärast teda ka tihti hukka on mõistetud.
Clintonitega seostuvad mitmed avalikuks tulnud afäärid nii Arkansase kui ka Washingtoni päevilt.
Hillary Clintoni praegune ringsõit saab ameerika ajakirjanduses ilmselt tavalisest suurema tähelepanu seoses sügiseste presidendivalimistega Ameerika Ühendriikides.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JAANUS PUTTING
Laupäeva pärastlõunal tabas Lääne-Eestit ja Tallinna ulatuslik keeristorm ehk tsüklon, mis pealinnas murdis kümneid puid ning tekitas mitmeid üleujutusi.
Laupäeva õhtupoolikul tuli Tallinnas taevast paduvihmaga segi välku ja rahet. Paari tunni jooksul langes õhutemperatuur ligi kümne kraadi võrra. Tallinna kesklinna tänavatel ja hoovidel paisusid tagasihoidlikud lombikesed tiikideks.
Tugev tuul murdis Tallinnas puid ligi kümmekonnal teelõigul.
Tallinna tuletõrje- ja päästeameti korrapidamisteenistusest öeldi eile «Postimehele», et tuletõrjujatel ja päästjatel tuli mahalangenud puid liikluse taastamiseks teedelt ja tänavatelt ära tõsta kokku 16 korral, mitmel pool olid tuules murdunud puud langenud elektriliinidele, põhjustades ümbruskaudsetes elamutes tundideks elektrikatkestuse.
Paaril korral tuli pritsumeestel ja päästjatel tööle rakendada ka tuletõrjeautode veepumpasid, et Kännu ja Pronksi tänaval asunud majade keldritest ja hoovidest vett välja pumbata. Tallinna päästeametil puudusid andmed, et kusagil oleks rajus murdunud oksad vigastanud inimest. Küll sai aga langenud puudest vigastada mitu sõiduautot, rahe peksis sisse ka paari auto klaasid.
Vaatamata üleujutustele linna elektertransport siiski liikus. ETA teatel sõitsid trammid suurest sajust põhjustatud veerohkusest hoolimata edasi. Mõned juhid olevat küll kurtnud, et on raske läbi pääseda, kuid sõit seisma ei jäänud.
Trolliliikluses tekitas segadust Endla tänava viadukti alla voolanud vihmavesi, mis tuli ära pumbata.
Raju ei takistanud ühegi lennumasina väljalendamist. See-eest sundis ilmamuutus ja tuule tugevnemine Tallinki ja Viking Linei katkestama tiiburlaevade reisid, kuid reisilaevad jätkasid kurseerimist Tallinna-Helsingi liinil.
Meteoroloogiakeskuse andmetel oli tormituulte ja rahe põhjustajaks üle saarte, Lääne-Eesti ja ka Tallinna liikunud tsüklon, mis olevat juulikuu kohta tavaline nähtus.
ETA teatel ei olnud üle Tallinna veerenud tugev äikesevihm ootamatu, vaid vastas prognoositule - äikese- ja tormihoiatused said varakult antud.
Meteoroloogiakeskusest öeldi, et Tallinnas mõõdeti laupäeval tuule kiiruseks kuni 15 meetrit sekundis, mõnel pool oli tuul tunduvalt tugevam. Sademeid tuli pealinnas ilmajaama teatel 10 millimeetrit.
Meteoroloogid nentisid, et tsüklon oli Tallinna jõudes juba pisut raugenud, sest üle saarte ja Lääne-Eesti liikudes oli ta kaotanud põhilise osa oma energiast.
Tänaseks lubasid meteoroloogid kõikjal Eestis sademeteta ilma.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIIU RITARI
Valga maakonna ajaleht «Valgamaalane» vahetas hiljuti omanikku: seni Valgamaa Omavalitsuste Liidule kuulunud ajalehe ostis ära AS Litero.
Ajalehe erastamiseks viis Valgamaa Omavalitsuste Liit läbi avaliku konkursi. «Valgamaalase» vastu ilmutasid huvi neli firmat, nende seas ka «Päevaleht» ja AS Võru Teataja, kes annab välja Võrus ilmuvat maakonnalehte «Võrumaa Teataja». AS Litero esindaja Jüri Rüsülaineni sõnutsi jäi Võru Teataja neile lõpuni konkurendiks, kuid AS Litero tehtud pakkumine oli siiski suurem - Litero ostis ajalehe Valgamaa Omavalitsuste Liidult 310 000 krooni eest. Pool ostusummast tasub Litero kuu aja jooksul pärast lepingule alla kirjutamist, ülejäänu aasta jooksul. Lisaks on ostjal kohustus investeerida ajalehesse poole aasta jooksul pool miljonit krooni.
AS Litero aktsiatest kuulub kolmandik aktsiaid üksikaktsionäridele, kolmandik aktsiaid «Päevalehele» ja kolmandik aktsiaid arvutifirmale Vester. Valgamaalases töötab 16 inimest ja töötajate arv ei vähene, selgitas Jüri Rüsülainen. Ajalehe ilmumissagedus on ka edaspidi kolm korda nädalas, küll peaks ajaleht muutuma mahukamaks. Rüsülaineni sõnul majandab ajaleht ennast ise ära, praegu on «Valgamaalase» tiraazh 5000. AS Litero üksikaktsionäride seas on ka praeguse «Valgamaalase» peatoimetaja ja pearaamatupidaja.
Üheks põhjuseks, miks omavalitsused Literot eelistasid, on Jüri Rüsülaineni soov, et ajalehega seonduva üle otsustaksid edaspidigi kohalikud Valgamaa inimesed, mitte võõrad.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Täna sõlmivad Tallinna Toomkiriku Oreli Fondi ja Saksa Christian Scheffleri orelitöökoja esindajad Euroopas haruldase Tallinna toomkiriku oreli restaureerimise lepingu.
Püha Maria peakiriku ehk Tallinna toomkiriku 1858. aastal ehitatud orel kuulub Eesti parimate hulka ning samalaadseid oreleid Euroopas tänapäeval enam ei ole. Orelikunsti vanameister Hugo Lepnurm on öelnud, et see orel peaks ilma remondita vastu vaid kaks aastat.
1995. aasta alguses asutatud Tallinna Toomkiriku Oreli Fondi on kogutud annetusi oreli restaureerimiseks, sama eesmärgiga on ka kontserdisari «Orel korda!». Oreli taastamiseks on oma kultuurirahastust annetanud raha ka president Lennart Meri. Praeguseks on annetustena kogutud vaid kümnendik vajaminevast 7,4 miljoni kroonisest summast. Oreli restaureerimist alustatakse järgmisel aastal.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ANNIKA PÄRNAT
Tartu Ülikooli Pärnu kolledzhisse ärijuhtimise erialale laekus 345 avaldust. Lisaks neile oli 104 sisseastujat, kes valisid ärijuhtimise teiseks erialaks, andes dokumendid mõnesse Tartu Ülikooli teaduskonda.
Kolledzhi direktor Riina Müürsepp ütles «Postimehele», et üle poole Pärnu kolledzhisse õppima asuda soovijatest on pärit Pärnust ja Pärnumaalt, järgnevad Viljandi maakond ja Tallinna linn. Esindatud on kõik Eesti maakonnad.
34% sisseastujatest on meessoost. Ligi kolmandik avalduse esitanutest on keskkooli lõpetanud varem kui käesoleval aastal. Kandideerijate seas on kaks kuld- ja 12 hõbemedali omanikku ning kaks kutsekeskkooli kiitusega lõpetanut.
Pärast teise kursuse läbimist on sel aastal kolledzhisse astujatel võimalik spetsialiseeruda väikeettevõtlusele ja turismi- ja hotellimajandusele.
Sisseastumiseksamid algavad 16. juulil ja kestavad kümme päeva. Sissesaanute nimed selguvad 1. augustil.
Praegu on Riina Müürsepa sõnul probleemiks sisseastumiseksamiteks sobivate ruumide leidmine, kolledzhi majja mahub eksamitööd kirjutama vaid 120 sisseastujat. Kolledzhile on eraldatud Pärnus Ringi tänavas hoonetekompleks, kuid selle remontimiseks kulub Müürsepa sõnul kolm-neli aastat. Pärast uude majja kolimist on kavas kolledzhisse luua uusi erialasid.
Väljaspool Pärnut elavate tudengite majutamiseks on 30 ühiselamukohta Niidupargi põhikooli ühiselamus, sügiseks valmivad kooli lähedal üüritoad umbes 20 üliõpilasele ning korteripakkumisi on laekunud ka eraisikutelt, ütles Müürsepp.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIIU RITARI
Võrus müüdi avalikul enampakkumisel Võru kesklinnas asuv endine Avangardi kino. 1948. aastal administratiivhooneks ehitatud kahekorruseline kivimaja leidis ostja 550 000 krooni eest.
Enampakkumisel osales neli ostjat, neist kolm eraisikut ja Võrus tegutsev Hosianna kogudus. Kinomaja alghind oli 250 000 krooni, 25 000-kroonise tagatisraha ja 5000-kroonise osavõtumaksu olid tasunud viis soovijat.
Endise kinomaja ostis Võrus tuntud ärimees Enno Kukker, kellele kuulub ka kunagine Mäe tänava saun ja Kooli teel asuv endine spordikompleks.
Mis kinomajja tuleb, ei ole linnavalitsusele veel teada, sest ostjale ei ole mingeid täiendavaid tingimusi seatud. Võru linnavalitsuse pressiesindaja Krista Paali sõnutsi müüdi Avangardi kino tänavu juunikuus juba neljandat korda, varem ei olnud õnnestunud ostjat leida. Viimati prooviti kino erastada eelläbirääkimiste teel, siis laekus ka mitu pakkumist, kuid ükski neist ei vastanud tingimustele. Kino erastamiseks peetud eelläbirääkimistega püüdis linn leida võimalust jätkata filminäitamist, kuid see ei osutunud võimalikuks, sest potentsiaalsed omanikud ei olnud nõus nii palju peale maksma, et kinopilet oleks olnud vaatajale taskukohane.
Avangardi kinomaja seisis rohkem kui aasta tühjana, enne seda näidati seal mõne aasta jooksul kord-paar nädalas filme. Filmisõpru oli vähe, sissetulek minimaalne ja linn ei jõudnud enam kino üleval pidada.
Oksjonil osalenud Hosianna koguduse on Võrus asutanud Tallinnast Võrru kuulutustööd tegema tulnud pastor Rudolf. Rudolf on rohkem kui aasta tagasi selgitanud «Postimehele», et tema isiklikult sai äratuse Oleviste kiriku baptistist jutlustajalt ja et peale Võru koguduse on nendega sarnane kogudus veel vaid Tallinnas. Abi ja toetust saadakse väidetavalt välismaalt. Senini puudus Hosianna kogudusel oma maja, teenistusi viidi läbi Võru lastemuusikakooli saalis, suviti püstitati linna telk, kus toimusid koosolekud, kontserdid ja vestlused huvilistega. Hosianna koguduse viimane pakkumine kinohoonele oli 410 000 krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS KALDMAA
Rendikonkurss Pärnu uuele mudaravilale rentniku leidmiseks lõppes tulemusteta. Esialgu huvi tundnud kaks firmat loobusid konkursil osalemast pärast poolelioleva ehitusega tutvumist ja linnavalitsusega peetud läbirääkimisi.
Tondilossi meenutav uue mudaravila korpus seisab tühjana ja elutult 1992. aastast, mil Pärnu ehitajad sealt lahkusid. Enne seda olid nad kuus aastat ehituse juures vaeva näinud. Moskvas valminud gigantmudaravila projekt, mille järgi pidi ravikohti jätkuma kogu Nõukogude Liidu patsientidele, oli läinud aia taha.
Esimene rendikonkursi tähtaeg oli möödunud aasta 30. novembril. Tähtaega pikendati mitmel korral, viimasel korral võis avaldusi rendikonkursil osalemiseks tuua Pärnu linnavaraametisse selle aasta 17. juunini. Laguneva suurehitusega käisid tutvumas mitmed välismaised ja kohalikud ärimehed, kuid otsustamise päevaks olid nad kõik teatanud oma loobumisest.
Ühe projekti järgi pidi tulema mudaravila hoonesse ärikeskus, teise järgi vesilõbustuskeskus, kus Pärnus puhkajad oleksid kunstpäikese all ja kunstmerelainetes võinud suvemõnusid maitsta ka südatalvel.
Järelvalveta ja ilmastiku meelevallas olev pooleli hoone on jõudnud nelja aastaga laguneda. Lähem ümbrus on reostatud. Firma «Heiko» poolt tehtud kalkulatsiooni järgi on poolelioleva hoone ehituslik maksumus ligikaudu 24 miljonit krooni.
Kuigi konkursile ei laekunud ühtki pakkumist, ei ole huvi mudaravila korpuse vastu täielikult kadunud. Juuli teisel poolel peaks tulema Pärnusse läbirääkimisi pidama aktsiaseltsi Rannakalju esindajad. Pärnu linnavaraameti juhataja Liivi Vaidla sõnul ei ole tal firma äriprojekti kohta veel üksikasjalikku informatsiooni. Teada on vaid, et tahetakse rajada raviasutus, kus peale mudaravi tehtaks ka näiteks plastilisi operatsioone.
Äriidee põhineb arvamusel, et Eesti on eriti soodus paik eraraviasutuste loomiseks, kuna Eestis maksab ravikindlustus võrdsetel alustel kinni nii era- kui riiklikus raviasutuses osutatud raviteenuse. Maksujõulisi kliente loodetakse leida eelkõige naaberriikidest, Soomest ja Rootsist. Projekti kavandajate hinnangul läheb mudaravila hoone kasutamiskõlblikuks muutmine maksma 30-40 miljonit krooni.
Piirduda ei tahetud ainult Pärnuga, kavas on luua raviasutuste kett, mis hõlmaks endaga ka Haapsalu ja Kuressaare raviasutusi. Raha loodetakse saada Ameerika investeerimisfondilt.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AIVAR AOTÄHT
Üks pool Tartu Annelinnast peaks saama sooja vee kolmapäevaks, teine pool alanud nädala lõpuks, ütles eile «Postimehele» munitsipaalettevõtte Tartu Soojus võrgurajooni ülem Maie Pau.
Kolmapäevaks peaks soe vesi tulema nendesse annelinlaste kodudesse, mis asuvad Anne poest Luunjani, samuti endises Hiinalinnas. Anne poest Ujula tänava suunas peaks sooja vee saama hiljem, alanud nädala lõpu poole.
Maie Pau kinnitas, et hiljutise kordussurveproovi käigus ilmnesid torustikes väga ulatuslikud avariid. «Pealiini rikked on nüüd praktiliselt kõrvaldatud,» lausus ta. «Sel reedel tegime tööd peaaegu terve ööpäeva, samuti töötasid paljud Tartu Soojuse töölised ka laupäeval ja pühapäeval.»
Selle nädala alguses hakkab Tartu Soojus torustikke veega täitma, misjärel hakkab Anne Soojus vett kütma ning lubatud ajaks peaks soe vesi annelinlaste kraanidesse jõudma. Maie Pau märkis, et üksikute tarbijateni võib soe vesi siiski lubatust hiljem jõuda, sest transiittrasside lekked on üsna ulatuslikud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
AIVAR AOTÄHT
Tänavu poole aasta jooksul uppus Eesti veekogudes 47 inimest. Seda on märgatavalt vähem kui möödunud ja ülemöödunud aastal sama aja jooksul, kui uppus vastavalt 115 ja 71 inimest, teatas «Postimehele» Eesti vetelpäästeühingu vetelpäästeosakonna juhataja Helgi Lutvei.
Sel aastal kuue kuuga uppunud 47 inimesest olid 34 mees- ja 13 naissoost, 19 neist olid alkoholijoobes. Uppunutest seitse olid alla kuueteistkümneaastased lapsed (noorim 3 ja vanim 15). Kolm last uppusid parvetamisel - see on põhjus, mis nõuab laste elusid igal aastal. Noorim laps uppus kaevu kukkudes. Kõige vanem uppunu esimesel poolaastal oli 63-aastane, kes kukkus tiiki. Vetelpääste andmeil võib esimese poolaasta uppunutele paari juhtumi võrra lisa tulla, sest mõne surmajuhtumi puhul veel uuritakse, kas oli see lihtsalt uppumine või oli mängus kellegi kuritahtlik käsi.
Helgi Lutvei märkis, et uppumiste poolest oli kõige õnnetusterohkem päev pühapäev, mil uppus 14 inimest. Järgnesid teisipäev, kolmapäev ning laupäev (igal päeval 8), esmaspäev (4), neljapäev (3) ja reede (2).
Piirkonniti võttes uppus inimesi: Tallinnas 8, Tartumaal 8, Harjumaal 7, Läänemaal 4, Võrumaal 4, Jõgevamaal 3, Pärnumaal 3, Järvamaal 2, Põlvamaal 2, Viljandimaal 2, Ida-Virumaal 1, Lääne-Virumaal 1, Raplamaal 1 ja Saaremaal 1.
Sel aastal algasid uppumised juba jaanuaris. Esimene uppunu oli 55-aastane kalamees, kes uppus 7. jaanuaril jääle kalastama minnes. Aprillis uppus kolm meest paadist võrgu vettelaskmisel, maikuu lõpus taas kolm meest samal põhjusel ja juunikuus üks mees. «Mitte ühelgi neist ei olnud päästevesti seljas,» nentis Lutvei. «Paadi ümberminekul pudenesid vestid vette, kust laine need hiljem kaldale kandis.»
Helgi Lutvei ütles, et viimase neljakümne aasta jooksul on uppunud igal aastal Eestimaa veekogudes keskmiselt 150-160 inimest. Aastatel 1930 kuni 1939 uppus keskmiselt 141 inimest, sealhulgas näiteks 1933. aastal 92 ja 1939. aastal 171 inimest. Vähem ohvreid on nõudnud jahedad vihmase suvega aastad - 1965. aastal kaotas vees oma elu 95 ja kaks aastat hiljem 89 inimest. Kõige õnnetusterohkem ja traagilisem oli 1994. aasta. Siis uppus (parvlaeva Estonia ohvreid arvestamata) 239 inimest, ja kui lisada ka 293 laevaohvrist eestimaalast, uppus Eesti iga saja tuhande elaniku kohta 35 inimest.
«Kui võrrelda Eesti, Rootsi ja Soome veeohvrite arvu saja tuhande elaniku kohta, siis on Eesti olnud juba mitu aastat juhtpositsioonil,» märkis Helgi Lutvei. Viimase viie aasta jooksul on uppunud igal aastal saja tuhande elaniku kohta keskmiselt 1,9 inimest Rootsis, 4,6 Soomes ja 13,3 Eestis (Estonia ohvreid arvestamata).
«Ujuma õpetamisega on lood Eestimaal rohkem kui viletsad, kahjuks pole inimese elu veel väärtustatud. Mida siin öelda, kui 20-aastane noormees upub poolteise meetri sügavuses tiigis,» rääkis Helgi Lutvei. «Kui kuus-seitse aastat tagasi õpetasid vetelpäästjad looduslikes veekogudes ujuma igal suvel tuhat kuni poolteist tuhat last, siis paraku nüüd taandub kõik rahapuuduse taha. Ja paraku lähevad Eestimaal asjad veelgi komplitseeritumaks. Tänavu on juba mitmes maakonnas vetelpäästeteenistus likvideeritud. Seepärast on isegi hea, et suvi on peamiselt jahe püsinud ning ujujaid vähe.»
Masendava statistika kõrvale tõi Helgi Lutvei välja ka rõõmustavat. Igal aastal on vetelpäästjad kinkinud elu tagasi keskmiselt 60-70 inimesele, põhiliselt noortele ja lastele. Lisaks päästetakse 30-40 veesõidukiga ohtu sattunut ja talvel jäätunud vetel paar-kolmkümmend kalameest või uisutamisel-kelgutamisel läbi jää vajunud last (siia ei ole arvestatud merel ja Peipsil päästetuid). Igal aastal on vetelpäästjad taaselustanud viis kuni seitse kliinilises surmas olnut, juhuslikud päästjad on sedasi taas ellu toonud kaks-kolm inimest. Kahjuks on mitmed neist päästetuist surnud hiljem haiglas, ka tänavu on arstide pingutustest hoolimata surnud haiglas kolm meest.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIIU RITARI
Türgi alam, suur kombinaator Ostap Bender korraldas kunagi Venemaal Vasjuki-nimelises linnakeses suurmeister O. Benderi malesimultaani. Simultaani käigus selgus, et suurmeister ei teinud vahet lipu ja kuninga vahel. Käis ratsuga valesti ja kaotas kümne minutiga kõigil laudadel. Siis viskas suurmeister hädaohtu aimates malendid oma viimasele vastasele vastu pead ja tegi tekkinud segaduses putket, viies endaga kaasa Vasjuki malesõpradelt välja petetud 50 rubla.
29. mail sel kevadel esines Põlvas Kaguraadio saates Saksamaa alam Bernd E. Schulz, keda Kaguraadio saates nimetati voniks ja kes süüdistas Lõuna-Eesti raadiokuulajate ees Eesti tolli ja Eesti valitsust, ennekõike aga Eesti sotsiaalministeeriumi selles, et nad kõik kokku takistavad Schulzil Eestimaa ja ennekõike Põlva rahva abistamist meditsiinitehnika ja ravimitega. Vaatamata sellele, et toll ei tahtnud Schulzi mõni päev varem, 24. mail Tallinna sadamast kuidagi maale lasta, vaatamata sellele, et sotsiaalministeerium ei aidanud Schulzi enda sõnutsi tal tekkinud raskusi ületada, mistõttu Schulz pidanud hommikust õhtuni tolliga vaidlema, ja vaatamata isegi sellele, et ka Saksa saatkonnal ei õnnestunud Schulzi aidata - vaatamata kõigele õnnestus Schulzil siiski 24. mail Eestisse tuua neli ilma ühegi dokumendita ja ilma numbrimärkideta veoautot, kuhu olid peale laaditud põllutööriistad, kantud riided, kasutatud meditsiinitehnika ja ravimid. Ravimite pähe toodi Eestisse aegunud rinnavähipreparaate ja kastitäied selle aasta juunikuus kasutamiskõlbmatuks muutunud ravimeid. Osa neist ravimitest saabus Kivimäe haiglasse.
Kivimäe haigla direktor Harry Raudvere kinnitab, et nende haiglas ravimite pealt kokkuhoidu ei tehta ja Kivimäe haigla arstid ei pea oma haigeid aegunud ravimitega ravima. Aga et haigetel raha napib, võib mõnel pool tekkida ka kiusatus ravimite pealt kokku hoida, arutleb Raudvere, kes tunneb haiglate olukorda. Schulz tänas Kaguraadio vahendusel autode Põlvasse toimetamise eest Põlva maavanemat ja Põlva politseisheffi nende poolt Schulzile osutatud kaasabi eest - tolliparklast sõitsid veoautod Põlvasse saadetuna Põlva politseiautodest. Põlvamaa mees ja Orava vallavolikogu esimees Paavo Järg, kelle juures Schulz seekord ka ööbis ja kelle nimele on tollis vormistatud osa saabunud humanitaarabist, selgitas «Postimehele», et autosid ei saadud muidu tollist kätte, kui «autod tuli kaubaks ümber vormistada» ja siis sõitis see kaup politseiautode saatel Põlvasse.
Tallinna Linnasadama tollipunkti juhataja asetäitja Peeter Ventsel ütleb end mitte mäletavat, mismoodi sakslased tollipiirist üle said, kuid lisab siis, et neile härrastele tehti suur vastutulek. Ajakirjanduse jaoks keeldub Ventsel dokumente abiks võttes asja täpsustamast, ütleb, et uurimine on politsei asi. Tolliinspektor 073, kes autod läbi laskis, on tänaseks kolleegide sõnul töölt vallandatud, Ventseli sõnul lahkus 073 töölt omal soovil.
Kivimäe haigla tollidokumendid täideti Muugal. Muuga sadama piiritollipunkti juhataja Vello Jõeääre sõnutsi ei oleks dokumentideta autod tohtinud tollipiiri ületada, vähemasti Muugal ei oleks niisugune asi võimalik olnud, kinnitab ta. Koos saadetisega Kivimäe haiglale saabunud ravimite hulgas on möödunud aastal aegumise tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud rinnavähipreparaadid ja suur hulk niisuguseid ravimeid, mille kasutamistähtaeg lõppes juunikuuga. Kivimäe haigla apteegi juhataja Tiiu Korju sõnutsi on neil mulje, et abi sildi all sokutas Schulz Eestisse Euroopa riikide haiglatest aegumise tõttu ära korjatud ravimeid. Mõnel pool Euroopas näeb seadus ette ravimite kasutuselt ärakorjamise juba pool aastat enne nende kasutamise tähtaja lõppemist. Need ravimid peaksid kuuluma hävitamisele, kuid ravimite hävitamine on Euroopas kallis ja hoopis odavam on niisugused ravimid lihtsalt kuhugi ära saata.
Eestisse toodud ravimite hulgas oli palju kasutatud ja poolikuid ravimipakke, palju oli Eestis tundmatute ravimifirmade tundmatuid ravimeid, mida meie arstid ei ole kunagi kasutanud ja mida nad oma raviskeemis ei praktiseeri, selgitatakse Kivimäe apteegist. Kivimäe haigla direktor Harry Raudvere kinnitab, et tema oma haiglas ei kirjuta arstidele ette, millega nood peaksid oma patsiente ravima, ja kui nende haigla arstid saadud abi ei tarvita, siis tuleb Euroopas kõlbmatuks muutunud ravimite utiliseerimise kulud kanda Kivimäe haiglal. Ka Eestis tuleb ravimite utiliseerimise eest maksta, ent veelgi olulisem rahast on asjaolu, et Eestis pole veel ravimite utiliseerimiseks õiget korda välja töötatud ning napib ka firmasid, mis seda teeksid või oskaksid ilma keskkonda kahjustamata teha.
Kivimäe haigla tegi neid tabanud abist nimekirja, saadi kümme lehekülge eri nimetust ravimeid. Näiteks ühesainsas kastis, kuhu oli peale märgitud, et tegemist on südamerohtudega, leidus 107 originaali 38 eri firmalt. Veel pidas Kivimäe haigla apteeker vajalikuks märkida, et ravimikarpidele peale märgitud hinnad olid liiga kõrged, Eestis saaks paljusid analoogiliste toimeainetega ravimeid tunduvalt odavamalt. Kui muidu kontrollib ravimiamet äärmiselt hoolikalt, milliseid ravimeid, millise firma omi ja kui palju Eestisse tuua kavatsetakse, siis nüüd andis ravimiamet välja eriloa. Ravimiameti loal seisab, et humanitaarabina saabub Saksamaalt 18 kasti ravimeid ja selle sertifikaadiga käib kaasas nimekiri ravimigruppidest. See nimekiri ei nimeta aga nimepidi ära ühtegi ravimit, näitab vaid, et tuuakse näiteks antibiootikume üks kast, südameravimeid üks kast, kõrgvererõhuravimeid kast ja nõnda edasi - kõik kokku väidetavalt 8870 DEMi väärtuses.
Ravimiameti peadirektor Lembit Rägo tõdeb, et eeskirju rikuti ja seda tehti sellepärast, et eriluba paluti otse ministeeriumist, kelle alluvuses ravimiamet asub. Värvikalt kirjeldab Rägo sedagi tantsu, mis siis lahti läheb, kui ravimiamet on mõnel juhul keeldunud sellistele humanitaarabinimekirjadele luba vormistamast. Siis helistatakse küll valitsusest, küll abisaatja emamaa saatkonnast, ravimiameti töötajaid on sõimatud kõige ropemate sõnadega, kirjeldab Lembit Rägo oma alluvatele langevat survet. Bernd E. Schulz sai Põlva inimestele tuttavaks juba 3 aastat tagasi, kui ta 1993. aasta novembris toimetas Eestisse üheksa autot, millel puudusid kõik dokumendid.
Abiautod olid vormistatud EELK Põlva koguduse nimel. Põlva kirikuõpetaja Üllar Kask meenutab, et tollal pääsesid autod tollist läbi ainult tänu tollitöötajate vastutulelikkusele, sest tollitöötajad usaldasid kirikut.
Autod Eestisse toonud Schulzi abilise Werner Peterseni ja koguduse vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt kogudus võis humanitaarabina saabunud autod maha müüa ja saadud raha kasutada Põlva vanadekodu ehitusel. Nii seisis lepingus.
Tegelikult müüs aga Petersen koguduse eest salajas maha sõiduauto Volkswagen-Passat ja veoauto IFA, saadud 32000 krooni pani Petersen oma taskusse. Kogudus sai tehingust teada alles tükk aega hiljem, kui uued omanikud tulid autovõtmeid näidates oma autodokumentide järele.
Veel mahamüümata autod olid viidud Põlva teedevalitsuse õuele, suusõnal oli Schulz palunud teedevalitsuse juhatajat Elmo Uibot korraldada nende müük. Müügist laekunud raha tulnuks saata Schulzile Saksamaale. Raha eest lubas Schulz ette valmistada uusi abiaktsioone Eestimaa jaoks.
Põlva kirikuõpetaja Üllar Kask ei olnud nõus Schulzi pettusega kaasa minema ja ei nõustunud tollipettust kasutades ilma maksudeta Eestisse toodud autosid fiktiivsete kinkelepingute kattevarjus maha müüma. Oma nüüdsel Põlva-käigul süüdistas Schulz ka sotsiaalministeeriumi: ministeerium ei olevat tulnud Schulzi humanitaarabisaadetisele sadamasse vastu. Puhtas saksa keeles tegi Schulz põlvalastele selgeks, et tema, abi organiseerija, ei saavatki ise otsustada, keda ta abistada tahab, vaid selle, keda tohib abistada, kirjutavat ette sotsiaalministeerium. Schulzi sõnutsi ei olevat ministeerium lubanud algul Põlvasse midagi tuua, kuid lõpuks saadud siiski kaubale, et Põlva ja Tartu haigla saavad abina pruugitud kliimaseadmed, samuti võib Põlva saada ravimeid ja muudki kasutatud meditsiinitehnikat. Kuid seda ainult tingimusel, et pool kaasatoodud kraamist tuleb jätta Tallinna Kivimäe haiglasse. Sõnaohtralt kahjatses Schulz Tallinna jäetud kaubakoormat. Sotsiaalministeeriumi tervise osakonna ametnikud jäävad keeletuks, kui kuulevad, milles Schulz neid süüdistab. Üllatusest toibutud, otsitakse ministeeriumis lagedale dokumendid ning Schulzi ja ministeeriumi vahel peetud kirjavahetus. Dokumendid räägivad hoopis teist keelt kui Schulzi suulised süüdistused. Schulzi enda Saksamaalt sotsiaalministeeriumile lähetatud faksist võib must valgel lugeda, et see on hoopis Schulz, kes pöördub ministeeriumi poole ettepanekutega ja palub ministeeriumi olla nii lahke ja anda omapoolsed soovitused, kuhu ja missugust abi Schulz võiks organiseerida.
Ministeeriumi edastatud ettepanekutele vastab Schulz 22. aprillil Tallinna, et ta on tehtud ettepanekutega nõus. Ministeeriumi kauaaegne töötaja, tõlkreferent Jaan Friedenthal ütleb «Postimehele», et nemad ei ole siiani aru saanud, miks Schulz üldse ministeeriumi poole pöördus, kui ta Põlvat tahtis abistada. See oli Schulzi enda tungiv soov, et terviseosakonna juhataja Peeter Mardna isiklikult aitaks Schulzil tollidokumente vormistada, märgib Jaan Friedenthal ja selgitab, et osakonnajuhataja Mardna ei pidanud õigeks ise otseselt abiga tegelda ja volitas selleks Kivimäe haiglat, mille juures on võimalik kaupa ka maha ja ümber laadida.
Nii absurdset seadust, et kellegi abistamine peaks käima ministeeriumi kaudu, ei ole Eesti riigis küll olemas, tõdetakse ministeeriumis. Takkajäreletarkuses arvab Jaan Friedenthal, et ilmselt tahtis Schulz mingite oma asjaajamiste kattevarjuna kasutada ministeeriumi ja selle kõrgeid ametnikke.
Muuhulgas palus Schulz endale ja oma Saksa-poolsetele abilistele ministeeriumi kaudu tasuta Eesti viisasid, väites, et Saksamaal maksab Eesti viisa 960 DEMi, mis on kallis. Tasuta viisad Schulz küll sai, kuid hiljem on selgunud, et Eesti viisad ei maksa Saksamaal mitte 960 marka, vaid kõigest 50 dollarit, meenutab Jaan Friedenthal Schulzi pisikelmust ministeeriumiga asju ajades.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996