Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ANNIKA PÄRNAT, PILLE RUNNEL
Laupäeval lõppes Pärnus kümnes rahvusvaheline visuaalse antropoloogia festival. Festivalil näidati ligi 50 filmi, põhiteemadeks ellujäämine, halastus, rituaalid, inimene ja loom.
Laupäevaõhtusel auhinnarituaalil jagasid auhindu festivali pealik Mark Soosaar ja eelmise aasta grand prix võitja, tänavuse festivali zhürii liige Kersti Uibo Londonist.
Peaauhinna, Lääne-Eesti vaiba, võitis endine lendur Sergei Dvortsevoi Venemaalt filmi «Paradiis» eest, mis hinnati parimaks kui visuaalne poeem eluväärtustest. Film on tehtud Kasahhimaa lõunaosa mägedes nomaadiperekonnas. Peaauhinna sponsor on Eesti Kultuurifond.
Vaiba asetasid Dvortsevoi õlgadele festivali pealik Mark Soosaar ja Pärnu linnavolikogu esimees Märt Mere.
Teise tähtsama auhinna, Andris lapinsile kuulnud Bolex-kaamera võitsid nihvi päritolu filmiloojad Vladimir ja Pozvein Sangi. Nihvi kirjaniku Vladimir Sangi ja tema poja film «Olla Kevonguni suguvõsa» arutles 2000-liikmelise nihvi rahva ellujäämisvõimaluste üle Sahhalini saarel.
Vladimir Sangi on võidelnud põhjala rahvaste kultuurilise ning majandusliku enesemääramisõiguse eest, tema poliitilise tegevuse tõttu on talle korraldatud mitu atentaati.
Läti filmirezhissöör Andris lapins hukkus võitluses Baltimaade vabaduse eest ning tema kaamera on festivali rändauhind parimale põlisrahvusest filmiloojale.
Kaamera andis üle Andris lapinsi väike poeg, kes sündis pärast oma isa surma. Eelmisel aastal võitis kaamera jakuudi filmimees Vjateslav Semjonov. Publik pidas parimaks Leedu filmilooja Janina Lapinskaite filmi «Kääbuste elust». Kanal 2 preemia, filmi näitamise sellel telekanalil, võitis noor rezhissöör Irina Smirnova filmi «Meie oleme mansid» eest.
zhürii eriauhind anti Werner Herzogi ja Paul Beriffi filmile «Pimeduse õppetunnid», milles on jäädvustatud Iraagi lahesõja tagajärjel maha jäänud maailma suurim ökoloogiliselt kahjustatud piirkond Kuveidis miljonid tonnid maapinnale ja Pärsia lahte valgunud naftat.
Markku Lehmuskallio «Hüvastijätu kroonika» tunnistati parimaks filmiks põlisrahva ellujäämise probleemidest. veitslase Christian Iseli «Talupoegade seisund» sai auhinna kui põhjalik uurimus nüüdisaja teemal.
Parimaks arhiivimaterjali mõtestavaks filmiks tunnistati Igor Alimpievi «Vene elu füsioloogia». zhürii märkis ära Vjateslav Semjonovi «Chahotui ennustuse» kui haruldase kultuuripärandi jäädvustuse. Film räägib evengi kuulsast naisamaanist.
Thomas Giulei «Gratian» sai auhinna parima müüdiinterpretatsiooni eest. Rezhissöör on uurinud tänapäevani elujõulist libahundimüüti Rumeenia külas.
Prantsuse suursaadiku T. E. Jacques Faure preemia sai laupäeva õhtul esilinastunud Valentin Kuigi film «Hääled». Preemia andis üle suursaadik isiklikult.
Valentin Kuigi film handi kirjaniku ja poliitiku Jeremei Aipini edutust kampaaniast saada valitud Venemaa Riigiduumasse näitas seda, et Siberi erinevate asukate naftatootjate ja põliselanike huve pole võimalik ühendada.
Aipini nimi kõrvaldati ülemkohtu otsusega valimisnimekirjadest vahetult enne valimisi. Jeremei Aipin jõudis pühapäevaks ka Pärnusse ja festivalikülalistel oli võimalik kuulda vahetuid arutlusi Siberi põlisrahvaste ellujäämisvõimalustest.
Rahvusvahelisse zhüriisse kuulusid Sally Berger New Yorgist, Suzette Glenadel Pariisist, Tatjana Elmanovich Los Angelesest, Tue Steen Müller Kopenhaagenist ja Kersti Uibo Londonist.
Õhtuse auhinnarituaali lõpetas Mark Soosaar sõnadega: «Kõik on vabad kuni järgmise festivalini, et tuua uusi ilusaid filme.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
UUDISTETOIMETUS
President Lennart Meri kutsus laupäeval Münchenis Saksa Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) välispoliitika aastakongressil üles rääkima realistlikust tähtajast, millal Eesti Vabariik liitub Euroopa Liidu (EL) ja NATOga, teatas presidendi kantselei pressiteenistus.
«Tänaseks on kahetsusväärselt selgunud, et mitte kellelgi ei ole täpset ülevaadet, kuidas see võib toimuda ja kunas. On lai valik kõikvõimalike seminaride teravmeelseid sõnastusi, mille taha varjab ennast häiriv tõik, et see Euroopa tulevikule nii keskne küsimus on senini lahendamata ja tekitanud juba vastakaid arvamusi Euroopas ning kannatamatust Ühendriikides,» lausus Meri.
Ta lisas, et «Venemaa on oletatavasti viimane koloniaalne suurriik. Nimelt seetõttu on Balti riigid Euroopa struktuuride kiirest laienemisest eluliselt huvitatud».
Laupäeval leidis aset ka Lennart Meri kohtumine CSU esimehe, Saksa rahandusministri Theo Waigeliga, millel arutati Vene presidendivalimiste järel tekkinud olukorda Kesk-Euroopas ning võimalusi Eesti-Saksa majandusliku ning julgeolekupoliitilise koostöö tõhustamiseks.
Eile õhtul sõitis Lennart Meri Bonni, kus ta täna kohtub Saksamaa kantsleri Helmut Kohliga. Presidenti saadab tema Saksamaa-visiidil suursaadik Tiit Matsulevit.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS KLAAS
Tartu Ülikooli prorektor Teet Seene avaldas rahulolematust ajakirjandusväljaannetes levitatava desorienteeriva informatsiooniga, nagu näitaks tihe konkurss sisseastumisel mingi eriala absoluutset populaarsust. Prorektori sõnul tuleb enam arvestada hoopis avalduste absoluutset laekumist.
Samuti on Seene sõnul ülikooli sisseastumist käsitledes eksitav rääkida vaid riikliku koolitustellimuse kaudu loodavatest üliõpilaskohtadest. Prorektori sõnul on ülikoolis võimalik õppida ka juriidiliste isikute loodud üliõpilaskohtadel.
Tartu Ülikooli prorektor Teet Seene selgitas «Postimehele», et ülikooli sisseastumisest rääkides tuleb arvestada kahe erineva üliõpilaskoha liigiga. Üks neist on riikliku koolitustellimuse kaudu loodavad üliõpilaskohad, mida finantseerib riik.
Seene sõnul on aga ülikooli võime mingit eriala õpetada märksa suurem kui riik temalt tellib ning sellisel juhul võimaldab ülikool luua juriidilistel isikutel nende vajadustest lähtudes endale üliõpilaskohti. Prorektori selgitusel on selliselt võimalik vastuvõttu ülikooli ka suurendada. Ülikool ja juriidiline isik sõlmivad siis omavahel lepingu, ühe õppekoha maksumus on Seene sõnul 20 000 krooni aastas. Seene pidas oluliseks rõhutada, et juriidilise isiku loodud õppekohale kandideerija saab seda teha vaid sisseastumiseksamite kaudu ning vastuvõtmiseks peab ta need sooritama positiivselt.
Ülikoolis on võimalik õppida ka vabakuulajana. Teet Seene sõnul võetakse nendele kohtadele inimesi perspektiivitundega riiklikult tellitud kohtade kõrvale, sest prorektori sõnul on praktika näidanud, et ülikooli rentaabluse tagamiseks saab vabakuulajaid immatrikuleerida väljalangenute asemele.
Seene rõhutas, et vabakuulajad ei ole üliõpilase staatuses ning neil ei ole üliõpilase soodustusi, nad peavad olema sooritanud sisseastumiseksamid positiivselt ja nende immatrikuleerimine käib sisseastumiseksamite tulemuste pingerea alusel. Vabakuulaja õppemaks on 3500 krooni semestris. Küsimusele, kas ka füüsiline isik saab endale ülikoolis õppekohta luua, vastas Seene eitavalt, sest füüsilise isiku makstavat raha saab käsitleda kui õppemaksu, kuid seda saab prorektori sõnul määrata vaid Riigikogu. Samas möönis Seene, et küll saab õppemaksu võtta välismaalastelt, kellele selle kehtestab vabariigi valitsus.
«Kõik ainult räägivad konkursist, see aga on eksitav, sest need suured numbrid on seepärast suureks läinud, et vastu võetakse neile erialadele suhteliselt vähe. Seepärast peaks vaatama absoluutarve,» kurtis prorektor Teet Seene ajakirjanduses leviva desinformatsiooni üle.
«Avalduste laekumise absoluutarvu poolest on meil kindlalt esikohal majandusteaduskond, kus rahvamajanduse erialale kandideerib 329 inimest, ettevõttemajandusse 779 ja ärimajanduse erialale Pärnu kolledis 446. Kui need summeerida, tuleb kaugelt üle tuhande,» selgitas Seene.
Järgmisel kohal on tema sõnul õigusteaduskond oma 1009 kandidaadiga. «Seega on absoluutne tung nendesse teaduskondadesse ikka kõige suurem ja sotsiaalteaduskonna numbrid on neist kõik väiksemad,» rääkis Seene.
Õppeosakonna juhataja, prorektori abi Lea Michelson lisas, et eelmisel aastal oli hispaania keele eriala ühele kohale 22 soovijat. «See aga ei näita veel midagi, sest vastu võeti vaid kuus inimest,» oli Michelson kindel. Sisuliselt ei ava need arvud tema arvates asja olemust.
Prorektori sõnul näitab sisseastumisavalduste suur laekumine, et endiselt on teadmistejanu suur, sest polegi eriala, kuhu oleks väike konkurss. «Ühiskonna tervenemist näitab ka see, et näiteks loodusteaduste õpetaja erialale on täiesti korralik konkurss. On meeldiv, et ei tormata ainult juurat ja majandust õppima,» rääkis Teet Seene.
«Vastupidiselt arvamustele, et Eestist saab banaanivabariik ja noored ei tule õppima, on asi iga aastaga paranenud. Tung hariduse järele näitab Eesti arengu tugevat potentsiaali,» oli prorektor kindel. Prorektor Teet Seene sõnul on viimastel aastatel Tartu Ülikooli lahutamatuks osaks olnud ka välisüliõpilased. «Õigupoolest tuleb vahet teha välisüliõpilastel ja külalisüliõpilastel. Viimased on need, kes õpivad meil suhteliselt lühikest aega, näiteks üks semester või isegi aasta,» selgitas Seene. Tema sõnul võttis Tartu Ülikool sellel aastal vastu kumbagi kategooriat 110, kokku 220. Lisaks tulevad Seene sõnul Tartu Ülikooli veel vahetusüliõpilased, kes hakkavad õppima vahetusprogrammide vahendusel: kokku saab neid kõiki olema 235, soomlasi on Seene sõnul nendest 187.
Küsimusele, kas kõik välismaalsed, kes soovisid Tartu Ülikoolis õppida, saavad seda teha, vastas Teet Seene, et kõik soovijad ei saanud sisse. «Oli ka konkurss. Näiteks arstiteaduskonnas kaks kohale, üldse astus sinna selliseid, kes tahavad oma stuudiumi siin ka lõpetada, 26, bioloogia-geograafiateaduskonda aga näiteks 13, eesti keel võõrkeelena erialale 15 ja ajalukku 7. Teet Seene sõnul võetakse riikliku tellimuse korras tänavu magistriõppesse 260 inimest, kuid ülikooli võime vastu võtta on 312. «Kahe arvu vahe võiksime katta juriidiliste isikute loodud kohtadega,» arvas Teet Seene. Doktoriõppe puhul on need arvud tema sõnul 96 ja 107.
Sel aastal oli Seene sõnul magistriõppesse tõsine konkurss, keskmiselt 2-3 inimest kohale. Populaarsemateks erialadeks olid näiteks ajalugu ja pedagoogika.
Prorektor avaldas heameelt, et käesoleval aastal lõpetas bakalaureuseõppe 912 inimest ja neist 81 cum laude. «See on märkimisväärne, sest viimastel aastatel pole cum laude lõpetajaid nii palju olnud,» rääkis Teet Seene. «Üldine liberaliseerumine ja üliõpilaste akadeemiline vabadus on viinud selleni, et lõpetada oleks tegelikult võinud 1036. Teiselt poolt näitab lõpetanute väiksem arv aga ka nõudmiste ühtlustumist ja tõsidust,» arvas ta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JAAN VÄLJAOTS
Eile hommikul päästsid Tartu tuletõrjujad pärmivabriku lähedal Pärna ja Uue tänava nurgal põlenud pruuni puumaja suuremast hävingust vaatamata asjaolule, et elektrikud said majast voolu välja alles paarkümmend minutit pärast kustutustööde algust.
«Käsku kustutamise alustamiseks ma anda ei saanud,» rääkis Tartu tuletõrje- ja päästeameti juhtiv päästekorraldaja Elmar Murs, meenutades, kuidas nende jõudes sündmuspaigale oli puumaja teisele korrusele viiv trepikoda juba leekides, tulekeeled limpsisid akendest välja ja kõrvetasid kolme-nelja meetri kaugusele ehitatud naabermaja seinalt värvi lahti. Kus maja elektrikilp asub, seda tuletõrjujad ei teadnud (hiljem selgus, et peakorgid asusid ühes teise korruse korteris). Linna elektrivõrkude valvedispeter polnud nõus võtma endale vastutust kogu linnaosa elektrita jätmise eest. Valveelektrikule, kes alajaamast vaid põleva ja ümberkaudsed majad välja lülitaks, läks küll auto järele, kuid tuli ähvardas iga hetkega hoogu võtta. Hävimisohtu sattus ka põleva maja esimesel korrusel paiknev kauplus.
«Küsisin poistelt, kas nad on nõus riskima. Olid,» rääkis juhtiv päästekorraldaja, lisades, et tuletõrjuja hing ei lase hävitavat tulemöllu lihtsalt rahulikult pealt vaadata.
Ohutuse mõttes kasutasid tuletõrjujad vett pihustavaid otsikuid ega pritsinud tuld veejugadega. «Veepihusti jahutab gaase. Kui gaasid jahtuvad, siis leegid ei lähe suureks. Räästa alla on joaga muidugi parem lasta, aga kui seal kusagil on juhtmed, milles on elekter...» arutles Elmar Murs. Tulekahju arvatav põhjus sai selgeks kohe, kui tuletõrjujad põlevasse trepikotta siseneda püüdsid. Kitsastel trepiastmetel leegitses teise korruse korterist välja tassitud kuett.
Arvata võib, et teisel korrusel asuvas joomapunkris juhtus midagi, mille tagajärjel hakkas voodi hõõguma. Punkriasukad püüdsid ilmselt voodit välja tassida, kitsa trepi tõttu see aga ei õnnestunud. Tuuletõmme trepikojas puhus hõõguvast asemest leegi välja ja hädalised põgenesid, jättes kueti trepile põlema.
Eeltoodud oletust kinnitasid ka vastasmaja aknast juhtunut näinud naabrid.
«See oli nigu filmis,» rääkis naabrimees. «Trepikojast paistsid leegid. Tuletõrje polnud veel kohale jõudnud. Teise korruse aknast hüppas kõigepealt välja mees ja pani jooksu.»
«Alusseelikus naine ronis kah aknast välja, aga ei julenud alla hüpata. Jäi rippu ja karjus,» rääkis naabrinaine. «Alt hüüti talle, et hüpaku alla. Tema hädaldas, et tal jäi kutsikas tuppa. Lõpuks kaks meest püüdsid ta alt kinni,» teadis naabrinaine rääkida.
Kohale jõudnud tuletõrjujad tõid aknast välja pääsenud naisele hiljem toast riided selga ja kutsikagi elusalt kätte. Väljakutse Pärna 13 maja juurde said tuletõrjujad kell 9.24. Seitsme autoga kohale kihutanud mehed said tulest jagu kella kümneks. Tules sai kannatada trepikoda, lõhkuda tuli kaks ruutmeetrit katust, päästeti neli korterit ja kauplus.
«Kui oleksime jäänud ootama, millal majast elekter välja saab, poleks võibolla midagi päästa saanud,» oletas juhtiv päästekorraldaja. «Samas tekib aga küsimus, kas 1600 krooni suuruse palga juures tasub meestel eluga riskida. Elektrimeestel on ju tegelikult võimalik oma puldist vool kasvõi niikauaks linnaosast välja võtta, kuni nende mees kohalikku alajaama jõuab.»
Tartu elektrivõrgu valvedispeter selgitas «Postimehele», et sellist voli tal pole. «Selle peale tõstaksid kohe kisa arvutiomanikud, kauplused, häirepult. Nii võiks elektrita jääda haiglad, kinod, teatrid. Annelinna üheksakorruselistes majades võiksid inimesed jääda kinni liftidesse,» arutles valvedispeter. «Sellel konkreetsel juhul oleks tulnud linna kolmesajast alajaamast välja lülitada kakskümmend. Seisma oleks jäänud üks pumbajaam, elekter oleks kadunud Illusiooni kinost ja sõjaväeosast. Siis oleneb juba ülemuste tujust, kas nad kiidaksid sellise teguviisi heaks või mõistaksid hukka.»
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ANTS KAASIK
Reedel on Tallinna Postimajas kasutusel järjekordne Eesti Posti eritempel, mis pühendatud 75 aasta möödumisele esimesest StockholmiTallinna postilennust.
Templi on kujundanud Vello Kallas Rootsist, keda kollektsionäärid teavad Eesti vapiga postmargi ning veel mitme meie postiminiatuuri autorina.
Ovaalsel templil on eesti- ja rootsikeelne tekst: 75 aastat esimesest postilennust StockholmTallinn. Maire Paavo on aga lennu juubeliks kujundanud Eesti Posti logoga postkaardi, mis kannab järjenumbrit viis.
Postkaardi esikülje vasakpoolses osas on Eesti ja Rootsi kontuurid ning stiliseeritud lennutrass StockholmTallinn. Õhus olev nüüdisaegne lennuk sümboliseerib tollaste avalendude tihedat seotust tänase regulaarliiklusega.
19. juulil 1921 kella 11 paiku Stockholmi merelennujaamast Lindarängenist Tallinna suunas startinud postilennuk Junkers F13, mida juhtis Svenska Lufttrafik AB piloot Hans Eichler, tegi esimese ametliku lennu. Proovilend oli olnud nädalapäevad varem. Samal päeval kell 15 algas tagasilend Stockholmi.
Edaspidi toimus postilend kahe maa pealinnade vahel kaks korda nädalas. Lisaks Junkersile kasutati ka Itaalia vesilennukit Saviola S16. Oktoobrist tuli regulaarlennud halbade ilmastikuolude ja õnnetuste tõttu lõpetada.
Vaatamata viperustele ei läinud postisaadetised siiski kaduma, sest Rootsi postiametkond oli oma veekindlad postikotid varustanud korkujukitega.
Kahjuks oli Rootsi lennufirma majandusolukord 1922. aastaks sedavõrd halvenenud, et liiklust Stockholmi ja Tallinna vahel ei õnnestunud taastada. Ligi kolm tundi väldanud 450 kilomeetri pikkused lennud üle avamere, mis toimusid regulaarselt mitme kuu kestel, olid aga tollal Euroopas märkimisväärseks saavutuseks.
Rahvusvaheliselt tunnustatud ajakirja Eesti Filatelist kauane toimetaja Elmar Ojaste, kes elab Rootsis, on lisaks paljudele muudele Eesti filateeliaga seotud teemadele uurinud ka nende omaaegsete postilendude ajalugu.
Rootsi Postimuuseumi kogus on aga muu hulgas ka fotopostkaart esimese postilennuki saabumisest Tallinna, kus vesilennuki piloodil ja mehaanikul Helge Löfkvistil on vastas Eesti lennuseltsi Aeronaut direktor Jüri Ots.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MADE LAAS
2/3 Tallinna lastekodulastest on ebaseaduslikult lastekodus, neist enamiku on vanemad toonud riigi hoida vaid avalduse põhjal.
Eesti seaduste järgi on õigus riigi ülalpidamisele orvul ja kohtu poolt vanemliku hoolitsuseta tunnistatud lapsel. Lapse eraldamisel perest lastekodusse tuleb 10 päeva jooksul anda asi kohtusse.
«See on lapse õiguste tagamiseks, et ükski ametnik ei otsustaks ainuisikuliselt tema saatust,» märkis sotsiaalministeeriumi regionaalbüroo peaspetsialist Vaike Kuusk.
Tallinna 320 lastekodukasvandikust on vaid 126 orvud ja vanemliku hoolitsuseta. Ülejäänud on vanema avalduse põhjal lastekodus ajutiselt, umbes 40 vanemat on lapsest loobunud, mõnel ei ole teada mingit suhet lapsevanemaga.
«Eestis ei saa lapsest loobuda, perel on kohustus kasvatada teda,» kommenteeris Kuusk. Kui vanem annab lapse ajutiselt riigi hoida, tuleks tal selle eest maksta. «Praegu aga enamik selliseid vanemaid ei hoolitse oma lapse eest üldse.»
Vanem võib küll anda nõusoleku lapse lapsendamiseks teise perekonda, kuid kuni lapsendamiseni jäävad talle kõik kohustused lapse suhtes.
Mitmed ajutiselt lastekodusse toodud on viibinud seal aastaid. Näiteks üks laps on pandud vanema avaldusega Tallinna lastekodusse aastaks, kuid ta on olnud seal juba kümme aastat.
Kuuse sõnul peab Tallinn 194 lapse puhul selgitama, kas nad peaksid olema hoopis kodus vanemate juures. «See näitab ka, kas lastekodukohad on otstarbekalt kasutatud.»
Mustamäe lastekodus on 82 last, neist 67 vanema avaldusega, Mustamäe väikelastekodus vastavalt 110 ja 46, Kopli lastekodus 60 ja 20 ning Nõmme lastekodus 65 ja 26.
Vaike Kuusk ütles, et pealinn on taotlenud ministeeriumilt veel 10 lastekodukohta juurde. «Ei ütle, et neid vaja ei ole, kuid enne peaks hindama sisemisi ressursse,» märkis ta.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima kinnitas, et linn ei kaalu praegu lisakohtade saamist, probleemiks olevat hoopis olemasolevate alafinantseerimine. «Taotleme ministeeriumilt defitsiidi kaotamiseks 2 miljonit krooni.» Ta lisas, et küsimusega, kas laps on põhjendatult lastekodus, tegeletakse.
Keldrima sõnul on paljud Tallinna lastekodulapsed välismaalased, mistõttu nende ülalpidamine Eesti riigi kulul on üldse seadusevastane. «Laps ei ole ju milleski süüdi. Teda ei saa jätta nälga ega külma kätte, kuni bürokraatiamasinad veerevad.» Mõnel lapsel on vanemad Eestist lahkunud. «Enne võis nende kohta öelda - nende aadress on Sovetski Sojuz.»
Vahur Keldrima nentis, et üle 20 lapse ootab Tallinnas pääsemist lastekodusse. Osad neist on olnud pikka aega Lilleküla turvakodus, mis tegelikult on lühiajaliseks viibimiseks.
Sotsiaalameti juhataja tunnistas, et linn on kaalunud luua Mustamäe lastekodusse pärast remonti lisakohti. «See on algjärgus idee,» rõhutas ta.
Linn on huvitatud ka endise lastesanatooriumi «Tervis» munitsipaliseerimisest, millest Keldrima sõnul võiks saada linna lastekodu. Kolmest hoonest ühe omanik soovib maja tagasi, teise maja omanik on valmis läbirääkimisteks, kolmandale pole tagastamisnõuet.
Tallinna tuletõrje- ja päästeamet on aga teinud endisele sanatooriumile ettekirjutise tuleohutusnõuete täitmiseks, milleks Vaike Kuuse sõnul kuluks ligi 3 miljonit krooni. «Reorganiseerimiskomisjon on otsustanud sinna lastekodu mitte luua,» ütles Kuusk.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MOONIKA SIIMETS
Tallinna Tehnikaülikoolis lõppes 10.juulil avalduste vastuvõtt bakalaureuseõppesse astumiseks. Sellel aastal võeti vastu ainult statsionaarsesse õppesse. Kokku esitati 1175 kohale 3169 avaldust.
Viimastel aastatel on Tehnikaülikooli pürgijate arv pidevalt suurenenud: 1994. aastal oli konkurss 1,63, 1995. aastal 2,3 ja tänavu 2,7 ühele kohale.
Erinevalt paljudest teistest koolidest saab TTÜs kandideerida ainult ühte õppevaldkonda, kusjuures konkursist väljajäämisel on võimalus kandideerida teise valdkonna vabadele kohtadele, juhul kui neid on. Sel juhul avalduse esitajate arv võrdub Tehnikaülikooli pürgijate füüsiliste isikute arvuga.
Kõige populaarsem on nii nagu varasematelgi aastatel haldusjuhtimine ja majandus. Konkurss sinna on vastavalt 5,10 ja 5,12 inimest kohale. Tehnikaülikool võtab kuldmedaliga keskkooli lõpetanuid vastu ilma eksamiteta, seega on konkurss eksami tegijate hulgas veelgi suurem. Haldusjuhtimisse on avalduse andnud 15 kuldmedaliga lõpetanut, seega ülejäänud 5 vabale kohale kandideerib 87 inimest-konkurss ühele kohale on 17,4.
Majandusteaduskonnas on 67 kuldmedaliga lõpetanut, sellest tulenevalt kandideerib 158 kohale 1086 inimest, ühele kohale on 6,87 soovijat.
Üle mitme aasta pole ühtegi alakonkursiga teaduskonda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MOONIKA SIIMETS
27.juunist - 7.juulini oli Läänemaal Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli uurimisgrupp. Ühisprojekti raames uuriti Läänemaa erinevaid kogudusi, kirikuid ja usulahke. Pikemalt oldi Martnas, Ridalas, Lääne-Nigulas. Kohalikel tuli täita vastava teemaline küsimustik, samas filmiti ning tehti intervjuusid. Eesti Rahva Muuseumi direktori Jaanus Plaadi sõnul oli suur abi ka kohalikest inimestest, kes väga avameelselt ja sõbralikult oma teadmisi jagasid. Haapsalus leiti mitu harvaesinevat ja erilist usukogudust, mis antropoloogidele peaks pakkuma suurt huvi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS KALDMAA
10. augustil Pärnu lennunduspäeval üritab Bornhöhe teosest tuntud isemõtleja Jaan Tatikas oma õhus, vees ja maa peal liikuvat imesõidukit «Kalewipoeg» lõpuks õhku saada. Peale Jaan Tatika sõiduriista on Pärnusse oodata veel vähemalt 25 lennumasinat, nende seas Leedu, Soome, Rootsi ja loodetavasti ka Ukraina lennukeid. Lennupäev toimub Pärnu sõjaväelennuväljal. Selle korraldavad Riiklik Lennusalk, Eesti Õhuvägi ja Pärnu linnavalitsus.
Riikliku Lennusalga majandusosakonna juhataja Aadu Lee sõnul võib praegu kindel olla, et lennupäeval osalevad Saksamaalt kingiks saadud neli helikopterit MI-8 ja kaks Riikliku Lennusalga lennukit L-410. Leedust on oodata Leedu õhujõudude treeninguhävituslennukit L-39, Soomest piirivalvelennukit Dornier ja kahekohalist helikopterit S-300 C ning Rootsist rannavalvelennukit. Ukrainast tahetakse praegu Vene õhujõududes kasutusel oleval õppetreeninglennukil L-29 kutsuda pilotaazhi kõrgeimat taset näitama meistersportlane vigurlennus.
Läbirääkimised käivad Taani, Rootsi ja Soome eksperimentaallennukite assotsiatsiooniga, et tuua Pärnusse ka huvitavaid ja omapäraseid eralennukeid. Samuti on Pärnu lennunduspäeval võimalik näha kahte õhusõidupalli.
Lennunduspäev korraldatakse kahes osas. Hommikupoole on huvilistel võimalik õhusõidukitega lennuväljal tutvuda ja küsida nende kohta lähemat informatsiooni. Päeva teisel poolel saab lennumasinaid näha juba õhus lendamas. Korraldajate plaanide kohaselt peaks kahekohaline helikopter maanduma Pärnu südalinnas Rüütli platsil, päästeteenistus demonstreerib helikopteril MI-8 kesklinna silla juures uppumisohus olevate inimeste päästmist, oma oskusi näitavad Soome langevarjurid ja võimalik on teha ka õhupallisõitu.
Jaan Tatika etteaste kohta ütles Aadu Lee, et oleks suur prohmakas, kui kuulsa isemõtleja imesõiduk õhku suudab tõusta. Peale etteastet tõmmatakse Jaan Tatika «Kalewipoeg» angaari lae alla, kus seda kui muuseumieksponaati ka järeltulevad põlvkonnad vaadata saavad.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ANNIKA PÄRNAT
13. juulist 3. augustini toimuvad Pärnus USA teise pataljoni 10 eriväegrupi ja Pärnu üksiku jalaväekompanii ühisõppused.
18 liikmest koosnev sõjaväegrupp peaks Eestisse jõudma täna. Varustus tuukse kohale erilennukiga, ütles «Postimehele» Pärnu üksiku jalaväekompanii ülema abi sotsiaal- ja õigusküsimustes Maila Rahe. Neljaliikmeline eelgrupp pidi Pärnusse jõudma päev varem.
Õppustel osalevad kõik Pärnu üksiku jalaväekompanii sõdurid. Kahe nädala jooksul toimuvad loengud, kus õpetetakse tegutsema rahuvalveoperatsioonides, tutvustatakse inimõigusi, selgitatakse sõjaväe sidet ajakirjandusega. Aset leiavad meditsiinitreeningud, treenitakse ka lahingu juhtimist, miinide kasutamist ja evakuatsiooni.
Treeningud valmistavad sõdureid ette 30. juulist 1. augustini Uulus toimuvateks maastikuõppusteks. Õppuseid juhib USA meeskonna üldjuht kapten Relac.
Sõjaväelased ööbivad Pärnu üksiku jalaväekompanii ruumides. Rahe ütles, et õppuseid rahastavad USA riik ja Eesti P.F.P. fond. Rahe andmetel on Pärnus toimuvad õppused esimesed omalaadsed.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
SIIM KALDER
Tartu Toomemäe karukoopa nime all tuntud avaliku käimla asemele peaks järgmisel aastal valmima kolmekorruseline kohvikklubi. Ehitaja sõnul peab samasse kohta alles jääma ka keha kergendamise võimalus.
Maikuus alustatud tööde tulemusena peaks Toomele endise käimla kohale kerkima väliterrassiga klubilaadne kohvik, öeldi hoonet ehitavast AS K&Hst. Endisest käimlaehitisest jäävad alles vaid seinad ja osa lage.
Ehituse tellinud AS Imre omanik Jaanus Tammela ütles, et tahab Toomele teha tantsuplatsiga pubi tüüpi söögi- ja joogikoha, kus saaks kuulata ka elavat muusikat. Tammelal oli plaan teha endisesse tualetti ka plaadiäri, kuid see pole finantspõhjustel enam kindel.
Arhitektide Toivo Raidmetsa, Ülo Peili ja Emil Urbeli koostöös valminud projekti järgi valmiv hoone peaks sünnitusmaja poolt vaadatuna meenutama laeva, täpsemalt aurikut. Teise korruse 32-kohaline terrassikohvik ja sisekohvik 48 inimesele ehitatakse vana hoone katusele. Teisele korrusele tuleb ka köök. Esimesel korrusel on projekti järgi baar, plaadiäri, riidehoid, vestibüül, WCd ja abiruumid. Kolmandale korrusele tulevad majandusruumid.
Tiit Metsare AS K&Hst kinnitas, et keha kergendamise võimalus peab Toomele jääma.
Linnaga 20-aastase rendilepingu sõlminud Tammela ei karda, et kurikuulsa seksuaalvähemuste kogunemiskoha imidzh inimesi tema kohvikukohast eemale peletaks. Ümbrus ise on tema arvates kena. «Arhitekt soovitas isegi panna pubi nimeks NM,» ütles Tammela naljaga pooleks.
Ehituse finantsprobleemid on Tammela sõnul veel lahendamisel, seetõttu pole ka kindlaid plaane sisustuse osas. Praegu on ehitaja tulnud AS Imrele vastu ja teeb töid oma raha eest, tõdes Tammela, kes loodab, et hoone valmib kevadeks. Praegune ehitusluba kehtib selle aasta lõpuni.
Kogu ehitus läheb maksma 2,8 miljonit, koos sisustusega küünib maksumus üle kolme miljoni krooni.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996