Naisseltsid tõstavad kodumajanduse ausse, Kultuur algab kodust, Kohtusid eesti ja saksa naisseltsid

KRISTEL RÕSS

Eestlannad on koondunud arvukatesse naisseltsidesse ja -ühingutesse, millest vaid vähesed on poliitilise suunitlusega. Suurele osale eesti naistest jäävad feministlikud vaated võõraks, rohked naisorganisatsioonid on pühendunud peamiselt kodumajanduslikule ja -kultuurilisele tegevusele.

Eesti maanaised elavad aktiivset seltsielu ning on koondunud mitmetesse ühingutesse (Vändra Naisselts, Lääne-Virumaa Taluliidu Naisselts, Kaarma Maanaiste Selts, Obinitsa Maanaiste Selts jpt.). Tegutseb ka mitmeid akadeemilisi naisseltse (Eesti Naisüliõpilasseltsi vilistlaskogu) ja poliitilisi ühinguid (Eesti Sotsiaaldemokraatlike Naiste Ühendus).

Tartu Naisselts on neist vanim - asutatud juba 1907. aastal Eesti Naesterahvaste Seltsi nime all. See naisorganisatsioon pani aluse naisliikumisele Eestis. Et «naesterahvaid varaliselt, vaimselt ja kõlbeliselt edendada», korraldati õmblus- ja kangakudumiskursusi, asutati raamatukogu ja käsitöökoda, anti välja ajakirju ja trükiseid.

Pärast poolesajandilist tegevuskeeldu taasasutasid Tartu naised oma seltsi 1988. aastal. Üsna varsti asutati Rõngu Maanaiste Selts ja Naistenõukogu muudeti Naiste Ühenduseks. 1989. aasta mais taasasutati Eesti Naisliit (esinaine Krista Kilvet), millel on allorganisatsioonid üle Eesti.

Tänavu aprillikuus loodi Tallinnas Eesti Kodumajanduse Selts, mille esinaiseks valiti Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõud Kaie Luure. Seltsil on aastatel 1936-40 Eestis tegutsenud Kodumajanduse Koja õigused ja kohustused.

Tartu Naisseltsi esinaise Tiiu Müürsepa arvates on Eestis liiga vähe kodumajanduskoole, kus koolitataks majapidajannasid, laste ja vanurite põetajaid. Tema arvates on turumajanduslikus ühiskonnas raske edasi jõuda väiketootmiseta ja -majapidamiseta.

Kodu on iga üksikisiku ja kogu rahva elus kõige tähtsam paik, arvab Tiiu Müürsepp. Seepärast korraldab naisselts kodukultuuri kursusi (tervishoid, tervislik toitumine, perekonna planeerimine).

Varem tegeles naisselts ka kirbuturu korraldamisega, kuid Tiiu Müürsepa sõnul loobuti peagi väljamaa riiete jahtimisest. Saaja-mentaliteet on asendunud sooviga aidata jõudumööda hädasolijaid, kuigi heategevus pole tänapäeval kuigi populaarne.

Lastekaitsepäevaks kinkisid seltsi naised naistekliinikule enda õmmeldud emade ja imikute särke. Ka supiköögi korraldamine (kaks korda nädalas) on olnud naisseltsi initsiatiiv.

«Laste ja perekonna väärtustamise ning riigi toetuse suurendamise eest peaksid hakkama võitlema ka naisühingud,» leiab Tiiu Müürsepp. Esimene samm võiks olla näiteks perepoliitikat käsitlev seaduseelnõu Riigikogu menetluses.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

KRISTEL RÕSS

Eesti Tervisekasvatuse Assotsiatsiooni president Sirje Voronina, Tartu Naistekliiniku juhataja Virve Kask ning Tartu ja Elva naisseltside esindajad osalesid Saksamaal Augsburgis seminaril, kus käsitleti eesti ja saksa perede toimetulekut turumajanduslikus ühiskonnas.

Saime eeskuju ja kogemusi kodumajandushariduse arendamiseks ning tarbijanõustamiskeskuse rajamiseks, ütles Tartu Naisseltsi esinaine Tiiu Müürsepp.

Eesti naisseltside esindajad said küllakutse Katoliiklike Saksa Naiste Liitu kuuluvalt Ülesaksamaaliselt Koduperenaiste Ühenduselt Kölnis, Baierimaa Koduperenaiste Ühenduselt Augsburgis ja Rheinland Pfalzi Koduperenaiste Ühenduselt.

«Õppisime üksteiselt seda, kuidas korraldada paremini naiste- ja perekursusi, oskuslikumalt toime tulla koduse majapidamise ja laste kasvatamisega ning ühtlasi ka kutsetööga,» ütles Tiiu Müürsepp.

Tartu Naisselts saab supiköögi korraldamiseks sakslannadelt ka rahalist toetust.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele