Lihatööstuse lipulaev näeb vaeva kahjumist väljumiseks, Kaduma läheb vaid seakisa, Tooraine hinna tõus teeb muret, Ehitati Leningradi varustamiseks, Kombinaadi aktsia tuleb turule

ARGO IDEON

Eesti suurimal lihatööstusel, Rakvere lihakombinaadil ei õnnestu soovitud hulgal kodumaiseid sigu ja veiseid varuda. Ettevõtte tapatsehh töötab peadirektor Peeter Maspanovi sõnul vaid poole koormusega. Esimese poolaasta lõpetas kombinaat 653 000. kroonise kahjumiga. Kaasaegse ja hea mainega tööstuse aktsiad pakuvad erastamisagentuuri korraldatud järjekordsel avalikul enampakkumisel tõenäoliselt siiski suurt huvi.

Rakvere lihakombinaadi tsehhides ringi liikudes on esimeseks muljeks piinlikult säilitatav puhtus, millist silm ei ole nõukogude perioodist pärinevates tööstustes tabama harjunud. Mullu oktoobrist ettevõtte peadirektorina töötav Peeter Maspanov ütleb, et puhtuse tagamiseks tehakse suuri kulutusi ning kasutatakse hiliseid tunde, kui tsehhides tootmist ei käi. Vaid tapatsehhis ja jäätmetega tegelevates tsehhides võib märgata, et sigadest ja veistest vorsti saamise protsess päris siidkinnaste jaoks ei ole. «Ega peale seakisa midagi kaduma ei lähe, ainult harjastega ei ole suuremat peale hakata,» ütleb direktor.

Tapatsehhist võiks päevas läbi käia tuhat siga, aga nii palju ei ole kombinaadil neid kusagilt võtta. Maspanovi teada võib kogu Eesti praegu kohapeal kasvatatava sööda varal üldse ainult 200 000 siga ülal pidada. Eelmisel aastal tuli ettevõttesse neid sisse 125 000, lisaks 34 000 veist.

Ettevõtte sisseseade praegu investeeringuid ei vaja, sest see on täiesti kaasaegne ning nõukogude päritolu seadmete osakaal on tühine. Kombinaat on ka oma tiigrihüppe juba üle elanud: kõiki protsesse juhitakse arvutite abil ning ka arvestust tehakse kompuutritega, mille väljund- ja sisendseadmeid kohtab tsehhides tööliste kõrval igal sammul. Elusliha kokkuostuhinna tõus on peamine põhjus, miks kombinaat kahjumiga töötab. Aasta lõpuks loodab juhtkond poolaastakahjumist jagu saada ja nulli jõuda, eelmisel aastal kogunes kahjumit aga peaaegu 20 miljonit krooni.

Tulevikku näeb Maspanov siiski pigem ekspordis kui Eestis suurema turuosa haaramises. Viimane moodustas eelmisel aastal niigi viinerite osas üle poole ja pihvidest peaaegu 85 protsenti. Direktori sõnul on sel aastal juba tehtud 6 miljoni krooni eest kulutusi ettevõtte vastavusse viimiseks Euroopa Liidu nõuetele vastavat kvaliteeti tõendava eurosertifikaadi taotlemiseks ja 14 miljonit on selleks kavas veel investeerida. Rakvere lihakombinaadi olemasolu eest tuleb selle praegustel omanikel ja toodangu tarbijail hea sõnaga meelde tuletada kadunud Nõukogude Liidu plaanikomiteed, kus loodeti ettevõtte ehitamisest abivahendit Leningradi miljonite elanike toitmiseks Eesti kolhooside seakarja saadustega.

Projekti tegemine algas juba 1973. aastal ning ehitus läks lahti Eesti jaoks sisuliselt viimasel hetkel, 1987. aastal. Kombinaadi ehitas Soome Suomen Rakennusvienti OY (SRV) põhimõttel «võtmed kätte». Tööd alustas Rakvere lihakombinaat kuus aastat tagasi.

Kunagisel Eesti NSV liha- ja piimatööstuse ministril Tiit Kõuhknal tasus kombinaadi saamise ja valmimise nimel vaeva näha, sest koos poja Toomas Kõuhknaga on ta ASi Epeks kaudu tänaseks saanud üheks lihakombinaadi omanikest.

Ka peadirektor Maspanov töötas nõukogude ajal pikka aega samas süsteemis ja on praegugi seisukohal, et Eesti põllumajandusliku suurtootmise lammutamine väiketaludeks oli ränk viga. «Küsimus on efektiivsuses, paarikümnehektarilised talud ei suuda tasuvalt toota. Normaalne oleks sada hektarit, eesmärgiga laiendada viiesajale,» oli ta kindel. «Ka punaparunite väljajuurimine muutus kampaaniaks, mille vahele jäid sageli esimehed, kes elasid ehk veidi keskmisest paremini, kuid kelle tööd kadestada ei tasunud.» Kuigi põllumajandust on Maspanovi arvamusel tarvis toetada ning lihakombinaat on oma toorainebaasi normaalsest arengust eluliselt huvitatud, ei pea ei Rakvere lihatööstuse direktor ega juhatuse esimees vajalikuks Eestis kaitsetollide kehtestamist.

ASi Rakvere lihakombinaat juhatuse esimees Toomas Kõuhkna väidab «Postimehele», et ettevõtte suuromanik R-Lihatööstuse AS ei kavatse seni riigi hoitud 29 protsendi suurust aktsiapakki ise üles osta ning nii on kokku lepitud ka erastamisagentuuriga. Kõuhkna sõnul eelistaksid praegused eraomanikud, et suurem osa müüdavaist aktsiaist jõuaks mõne suurema investeerimisfirma valdusse, kes oleks huvitatud ka ise kombinaadi arenguks pingutusi tegema. Erastamisagentuur müüb aktsiad aga muidugi neile, kes vastavalt korrale rohkem pakuvad.

Juhatuse esimehe hinnangul saab Rakvere lihakombinaadi aktsiast järelturul likviidne väärtpaber, mida võiks põhimõtteliselt noteerida ka Tallinna börsil.

48% R-Lihatööstuse aktsiatest kuulub Nigula Põllumajandusühistule, kes omandas need mai lõpul. Tehinguga muutus lihakombinaadi omandisuhetes pigem vorm, mitte sisu, sest enamusaktsiate mullu sügisel toimunud erastamisel sai R-Lihatööstus 37% ja Nigula ühistu 34% aktsiaid. Viimane kasutas tollal erastamisseaduse paragrahvis 32 antud võimalust, mis reserveerib põllumajandussaadusi töötlevate ettevõtete müügil osa aktsiaid põllumajandusühistute vaheliseks konkursiks.

Teiseks R-Lihatööstuse taga seisvaks firmaks on mahlatootmisega tegelev AS Epeks, mille kaudu Rakvere lihakombinaat on ka osa Eesti toiduainetetööstuse suurimast valdusgrupist AS ETFC Grupp, mille Epeks koos Talinvestiga aasta algul moodustas. Gruppi kuuluvad peale Rakvere lihakombinaadi suurematena Tallinna Piimatööstuse AS ja AS Kalev.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

    Tagasi üles