Vene kodanike arv Eestis täpsustub, Eesti kõrgharidus vajab kvaliteedi kontrolli, Vajalikud on eksperdid, Põgenikud toodi piiri äärest Võrru taksoga, Võrus jätkub kohtuprotsess kurdismugeldajate üle, Põgenikud esinesid sugulastena, Abivallavanem käis kaup

ENNO TAMMER

Elamislubade taotluste vastuvõtmise ja lubade väljastamise protsess peab andma Eesti riigile ka suurema selguse, kui palju ning kus on riigis Vene Föderatsiooni kodanikke.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist ütles «Postimehele», et elamislubade väljastamine annab riigile statistilist materjali välismaalaste kohta ning Eesti peaks saama teada oma andmed Vene kodanike arvu kohta.

«Praegu käib jutt 108 000 Vene kodanikust. Kuid need on Vene saatkonna andmed. Minul ei ole andmeid, palju neid tegelikult on. Ma eeldan, et Vene saatkond annab tõepäraseid andmeid,» tõdes Kollist.

«Postimees» täpsustas eile Vene suursaatkonnast Eestis elavate Vene kodanike arvu. Saatkonna pressinõunik Andrei Jakushev kinnitas, et 1. augusti seisuga on end Vene kodanikuks registreerinud 113 000 inimest.

«Suurem osa neist kavatseb Eestisse jääda,» vastas Jakushev küsimusele, kuivõrd selle arvu puhul on arvestatud asjaolu, et osa inimesi on Eestist võibolla juba lahkunud.

«Minu arvates tuleks saatkonna antud arvust maha võtta grupp, kes on end Eestis Vene kodanikuks registreerinud, kuid tegelikult Venemaale lahkunud,» märkis kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor.

«Alles jääb muidugi suur hulk, sest eks äraminejate hulk on teada. Nii et ligikaudu 100 000 on tõenäoliselt ikkagi. Kuid riigil on oluline teada, kes nad on, kus nad elavad ja nii edasi. Need andmed saame siis, kui oleme elamisload sisse kleepinud, kui elamislubade väljaandmise protseduur on lõppenud,» seletas Kollist.

Saadavaid täpsustavaid andmeid nimetas Kollist riigi julgeoleku ja sotsiaalpoliitika kavandamise seisukohalt ülimalt tähtsaks.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor oli sunnitud möönma, et Eesti riigil on «rahvuse mõttes kasutada üsna vilets statistika».

«Tõttöelda ei oska öelda isegi seda, kui palju on Eesti kodanike hulgas mitte-eestlasi. See statistika praegu puudub. Üritame seda teha,» lisas ta.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KLAAS

Ülikooliseadus näeb ette, et alates seaduse jõustumisest 1995. aasta veebruarist tuleb nelja aasta jooksul läbi viia õppekavade akrediteerimine kõigis Eesti kõrgkoolides. Tartu Ülikooli prorektori Teet Seene sõnul aga pole Eestis veel õppekavade akrediteerimise ehk kõrghariduse kvaliteedi hindamisega vajalikul määral alustatud.

Teet Seene sõnul on ülikooliseaduses fikseeritud akrediteerimise tähtajad, kuid neist ei ole kinni peetud. «Ma ei mõista seda kui maksumaksja ja kui ülikooli prorektor, sest maksumaksjal on õigus teada, millisel tasemel õpet mingis ülikoolis antakse,» oli Seene kindel. Tema sõnul on Eestis praegu 28 ülikooli ja seda olevat «ikka natuke palju». «Pealegi ma ei tea, mis tasemel nad kõik on. Kas nad ikka on kõrgkoolid,» küsis Teet Seene ja lisas, et seda kõike peab teadma ka riik.

«Kui riik esitab ülikoolile riikliku tellimuse, siis ta peab ka teadma, mis tasemel seal õpetatakse. Nii toimivad normaalsed riigid,» selgitas prorektor Seene. Tema sõnul on kõrghariduse kvaliteedi kontrollimise tunnustatud nimetuseks akrediteerimine.

«Akrediteerimine on selline hindamise viis, kus kõigepealt alustatakse enesehinnangust. Eestis on selleks ka ligi kaks aastat tagasi koostatud küsimustik, millele tuleks vastata,» rääkis TÜ prorektor.

Teet Seene sõnade kohaselt jõudis haridusministeerium sel kevadel nii kaugele, et esitas kõigepealt majandus-, õigusteaduse ja pedagoogika kohta enesehinnagu küsimused.

«Põhimõtteliselt tuleb nende analüüsiks kasutada väliseksperte, sest pole ju võimalik, et Eesti oludes erinevatest kõrgkoolidest kolleegid üksteist hindavad,» oli Teet Seene kindel.

Tema sõnade kohaselt kujuneb nii kohe olukord, et «kui mina hindan teid sel aastal, siis ma pean arvestama, et järgmisel aastal tulete teie mind hindama». Seene sõnul on nii väga raske rääkida objektiivsusest kõrghariduse kvaliteedi hindamisel.

Prorektor Seene sõnul peab Eesti maailmast leidma tunnustatud kvaliteedi hindamise eksperte, sest ainult nii leiab Eesti kõrgharidus rahvusvahelise tunnustuse.

«Osalesin juulis Austraalias Kullarannikul kõrghariduse kvaliteedi hindamise 8. konverentsil, kus püüdsin leida eksperte-akrediteerijaid,» rääkis ta. Seene sõnul sai ta selles osas kokkuleppele näiteks Indiana ülikooli prorektoriga, peale tema olevat Eestit nõus aitama inglased, hollandlased ja ka Austraalia ülikoolid. «See on kallis, kuid mitte nii kallis, et me ei suudaks seda läbi viia,» oli Seene kindel. Kuid mingil juhul ei tohi tema sõnul Eesti tuua hindajaid Ida-Euroopa ülikoolidest, mis on ise uuenduste teel. Seene sõnade kohaselt oleks see katastroof.

Tema selgitusel on sotsialismileeri lagunemine ja mitmete uute riikide tekkimine mitmel pool viinud selleni, et üliõpilased ja professorid ei saa enam aru, kes on kes ehk teisisõnu: võimatu on teada mingi ülikooli taset.

«Ülikoolidevaheline akadeemiline mobiilsus suureneb pidevalt ja kui üliõpilane ei tea mingi ülikooli taset või kui mina ülikooli juhina ei tea, kas ma võin mingis ülikoolis antud ainepunkti täisväärtuslikuna arvestada, siis on väga raske. Kui aga ülikool on akrediteeritud ja tema tase on kindlaks määratud, on kohe hoopis teine asi,» oli Seene kindel.

Prorektor Seene rõhutas samas, et ülikoolid ei peaks jääma ootama mitte üksnes väliseksperte, vaid vaja on teha ka sisemist hindamist. Tema sõnul tahab Tartu Ülikool sellega alustada tulevast õppeaastast. Seene selgitusel tuleb sisemist hindamist teha pidevalt, sest nagu kogu akrediteerimine, näitab ka see kätte ülikoolide nõrgad kohad.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TIIU RITARI

Sel neljapäeval jätkus Võrus 24. aprillil alanud kohtuprotsess võrulase Tõnu Kattai ja Türgi alama Ali Celiku üle, keda süüdistatakse Eesti Vabariigi riigipiiri ebaseaduslikus ületamises isikute grupi eelneval kokkuleppel ja Kattaid ka kuriteole kaasaaitamises. Kohtualused ise end 16 kurdi rahvusest isiku salaja Eestisse toimetamises möödunud aasta jaanuaris süüdi ei tunnista.

Tõnu Kattaid süüdistatakse kriminaalkoodeksi §17 lg. 6 ja §81 lg. 2 p. 1 järgi, Ali Celikut §81 lg. 2 p. 1 järgi EV riigipiiri ebaseaduslikus ületamises isikute grupi eelneval kokkuleppel. Vastavalt süüdistusele olevat A.C. üritanud toimetada 16 Türgi kodanikku, kes nimetasid endid kurdi rahvusest isikuteks, Türgist läbi Venemaa ja Eesti Rootsi. Eestisse aitas türklasi toimetada võrulane Tõnu Kattai.

Illegaalselt Eestis viibivad kurdi põgenikud peeti kinni möödunud aasta veebruaris ühes Tallinna korteris. Põgenike seas oli kaheksa last ja neli naist, pärast põgenike tabamist hoiti neid, sealhulgas ka lapsi, kinni Võru ja Põlva arestimajades. Vastavalt seadusele määrati seadusevastaselt Eestisse saabunud põgenikele 10 päeva aresti.

Pärast lastearstide, Eesti Punase Risti ja Lastekaitse Liidu sekkumist paigutati emad koos lastega, neist väikseim oli kaheksakuune imik, ümber Põlva haigla lasteosakonda. Kurdid viibisid Eestis viisata, nende endi sõnul põgenesid nad Türgi lõunaosa mägedes võimutsevate kurdi terroristide eest.

Võru maakohtu kohtunik Vambola Olli sõnul eitasid mõlemad kohtualused oma süüd. 24. aprillil arutati peaasjalikult Tõnu Kattai süüasja. Kattai kaitsja Tartu advokaadi Sirje Musta taotluse alusel liideti mõlemad süüasjad ja sel nädalal arutati Kattai ja Celiku asja juba koos, kuna tegemist on ühe ja sama juhtumiga.

Celikut kaitseb kohtus Sankt Peterburgi Eesti esinduse advokaat Aleksander Kustov. Et Celik räägib ka vene keelt väga viletsalt, siis kasutatakse kohtuistungil türgi keele tõlgi abi.

Vastavalt süüdistusele on Kattai juhatanud põgenikele teed üle piiri Venemaalt Eestisse ja aidanud kaasa kurdide veole Võrru. Eilsel kohtuistungil kuulati üle ka Võru taksojuht, kellele helistas möödunud aasta jaanuarikuus keegi vene aktsendiga mees ja pakkus head teenistust, kui taksojuht toob Vastseliina lähedalt Võrru tema sugulased. Taksojuht tõigi Vastseliina lähedalt Võru maantee äärest linna 16 inimest, sõites selleks kaks korda Vastseliina vahet. Eesti piirist tuldi mullu 21. jaanuaril üle Misso kordoni piirilõigus.

Ühe põgeniku, 23-aastase Suat Altuntagi, tollal kaheksakuuse poja ema jutu järgi pidid nad öösel kaks ja pool tundi sumpama üle põlvede paksus lumes, pärast mida lapsed haigestusid. Suati sõnul «Postimehele» küsis vahendaja Ali lubaduse eest viia pere Rootsi 10 000 dollarit, Suati pere olevat selle raha kokku laenanud, kuid Ali olevat saadud reisiraha kasutanud alkoholi muretsemiseks ja lõbumajade külastamiseks. Pärast asjaolude selgitamist saadeti türklased Vilniuse Türgi saatkonna kaasabil kodumaale tagasi.

Võru maakohtus andis tunnistusi ka piirivalveameti esindaja, sest tänu piirivalvuritele peeti Celik möödunud aasta märtsikuus kinni, kui ta üritas Eestist põgeneda.

Kohtuistungile ei ilmunud tunnistaja Vjatsheslav Sokolov. Kohtunik Vambola Oll ütles, et Sokolovi ei õnnestunud leida ja kohtusse tunnistusi andma toimetada ka politseil. Kuna kohtualused oma süüd ei tunnista, peab kohus tõendeid eriti hoolikalt ja täpselt kontrollima. Järgmine kohtuistung on 30. septembril.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TIIU RITARI

17. juuli õhtupoolikul kella poole kaheksa ja kaheksa vahel nägi Haanja vallas Ruusmäel asuva Jänku poe omanik, kuidas tema juba suletud kauplusse sisenes valevõtmeid kasutades varas. Omanik keeras varga tagant ukse lukku ja kutsus politsei. Sissetungijaks osutus Haanja valla Ruusmäe osavalla abivallavanem Andi Veski (s. 1953).

Jänku poe omanik T. V. rääkis «Postimehele», et alles aprillis avatud kaupluses avastati üks vargilkäimine juba juunikuu alguses, kui poest läks kaduma kallis pudel Martinit.

Et asjasse selgust saada, korraldas poe peremees lõksu ja avastas, et paari päevaga kadus taas mitu pudelit alkoholi. Väikeses maakohas peetava perepoe omanikud hakkasid varitsema ja kahtlusaluseid otsima.

T. V. räägib, et valvas kuu aega, kogu jaanikuu öise aja, kuid varas käis poes hoopis valgel ajal - kas hommikul vara või õhtul hilja.

Jänku pood asub Ruusmäel kahekorruselise elumaja esimesel korrusel, samas asuvad ka Haanja valla Ruusmäe abivallavalitsuse ruumid. Et tegemist tundus olevat turvalise kohaga, ei olnud poeuksel erilisi lukke ja nii leidiski kratt vahest suuremast võtmekimbust endale sobiva võtme, arutleb omanik.

Kõigi vargustega tekitatud kahju hindab omanik 10 153 kroonile. Lisaks alkoholile on poest kadunud ka toiduaineid.

Kannatanud poeomanik räägib veel, et Ruusmäel on ka teistesse poodidesse sisse murtud. Puutumata polevat ka muud lähikonnas asuvad maapoekesed. Õieti ei olevatki maakauplust, kuhu ei oleks sisse murtud ja kust ei oleks varastatud.

Kui sai teatavaks, et ka Jänku poes vargil käiakse, siis olevat just kohalikud napsimehed olnud selle poolt, et varas korrakohaselt kinni võetaks ja karistust kannaks. Samas olevat Ruusmäel ka leebemaid inimesi, kes arvavad, et inimene on ekslik ja tilga viina pärast ei tasu kisa tõsta.

Haanja vald koosneb kahest osavallast, Ruusmäe ja Haanja poolest. Kummalgi osavallal on oma hoolduskogu, mis kahe peale kokku moodustavad Haanja vallavolikogu.

Haanja poole hoolduskogu eelmise koosseisu liige Sale Sokk kinnitas «Postimehele», et sel kevadel laiali läinud hoolduskogul oli vallavalitsusega tõsiseid probleeme. Hoolduskogu liikmete tagasiastumise põhjuseks sai asjaolu, et volikogu ei suutnud valla eelarvet vastu võtta, kuid tegelikuks tagasiastumise põhjuseks nimetab Sale Sokk, et vallas ei suudetud ausust ja ametnike kompetentsust ausse tõsta, toimus mitmeid vargusi, kuid osa vallaametnikest ja ka volikogu liikmetest ei olnud huvitatud tõe väljaselgitamisest. Nad püüdnud hoopis asju kinni mätsida, räägib Sale Sokk.

Sale Sokk ütleb, et temale ja veel mitmele eelmisele vallavolikogu liikmele ei olnud selles midagi üllatavat, kui sai teatavaks abivallavanema vargilkäimine.

Sale Sokk räägib, et selle aasta kevadtalvel tehti tühjaks Ruusmäe osavalla ruumides asunud seif. Valla kassast varastati üle 6000 krooni sularaha, kuid juttude kohaselt olevat rahakapis olnud koguni 10 000.

Sale Sokk oli volikogus revisjonikomisjoni esimeheks. Ta olevat soovinud korduvalt Ruusmäel revisjoni läbi viia, kuid temale töötatud silmanähtavalt vastu ja nii ei õnnestunudki revisjoni tegelikult teoks teha.

Ruusmäe osavalla raamatupidaja Maie Saks kinnitas «Postimehele», et valla kassast viidi tõepoolest suurem summa kui dokumentides kirjas, sest seifis olnud ka muud raha hoiul. Varguse kohta tehti politseile avaldus, kuid siiani ei ole varas veel selgunud, räägib Maie Saks. Täpset varastatud summat ei suutnud Maie Saks nimetada, sest Ruusmäe osavalla raamatupidamise dokumendid on hoiul Haanja vallamajas, sealt ei ole aga võimalik küsida, sest vallaametnikud on 1. juulist 5. augustini kollektiivpuhkusel.

Pärast abivallavanema tabamist otse vargusteolt tegid viis Haanja valla volikogu liiget ettepaneku kutsuda kokku volikogu koosolek, kuid mitmesugustel põhjustel ei ole see teoks saanud.

Haanja vallavanema Jüri Gotmansi sõnutsi on poevargast abivallavanem alates 18. juulist ebaväärika käitumise pärast vallavanema käskkirjaga töölt vabastatud.

Võru politseiprefektuurist öeldi, et alates 19. juulist on Andi Veski vahi alla. Tema vastu on algatatud kriminaalasi § 139 (salajane vargus) alusel. Juurdleja sõnutsi on Veski end Ruusmäe poe varguses süüdi tunnistanud, kuid uurimine jätkub. Andi Veski on tunnistanud, et käis poes valevõtmega.

Vallavanem Gotmans ütleb, et temale tuli abivallavanema kuritegelik käitumine suure üllatusena, kuid inimese teo eest peab ikka inimene ise vastutama. Ometi tunnistab vallavanem, et juhtunu on suur häbiplekk kogu vallale.

Abivallavanem Andi Veski töötas sellel kohal enam kui aasta. Tööle võttis ta eelmine Haanja vallavanem, volikogu kinnitas toona vallavanema otsuse.

Lähiajal tahab Haanja vald välja kuulutada konkursi uue abivallavanema leidmiseks, augustikuu jooksul tahetakse uus inimene tööle saada.

Abivallavanema palk on Haanja vallavalitsuse andmetel 3150 krooni. Jänku poe omaniku sõnul ei jändaks tema sellise palga puhul mingi poega, vaid hoiaks oma kohast kõvasti kinni ning käiks hommikust õhtuni hoolsalt ametis.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

MALLE TOOMISTE

Möödunud aasta detsembris vahetasid neli Viljandimaa metsaametnikku neljapäevase Londoni-reisi jaoks Hoiupangast 50-naelaseid rahatähti, mis osutusid valerahaks, nagu selgus Londoni kauplustes.

Vahele jäänud neli Viljandimaa metsaametnikku ei lepi Hoiupanga eitava vastusega nende ettepanekule hüvitada rahavahetusest tulenenud moraalne kahju.

Hoiupanga asedirektori Jaano Uibo allkirjaga vastuses neljale kahjukannatajale seisab: «Eesti Hoiupank on hüvitanud Teile seoses valenaelte vahetamisega tekkinud kahju, samuti vabandanud oma töötaja eksimuse pärast.» Hoiupangast 5. juulil saadetud kiri väidab, et panga hinnangul ei toonud kõnealune tehing kaasa rahaliselt hinnatavat moraalset kahju.

Neli Londonis käinud Viljandimaalast on arvestanud Hoiupangast neile vahetatud valeviiekümnenaelaste tõttu kaasnenud materiaalset kahju (telefonikõned Londonis, rahakursside vahe Inglismaal, sõidud välisministeeriumi Tallinna ning kaitsepolitseisse ja Hoiupanka Viljandis) ligikaudu 500-600 krooni, rääkimata närvipingest reisil.

Detsembrikuus hüvitas Hoiupank neljale valeraha saanule rahavahetusest tulenenud otsese kahju ning oli lubanud hüvitada ka moraalse kahju, kui asja uurimine selgust toob, kinnitasid kolm valerahaga Londonis käinud isikut «Postimehele».

Järgnenud kuudel on neli valeraha ohvrit püüdnud nii kirja kui ka telefoni teel rääkida panga juhtidega oma ettepanekust organiseerida neile valerahasekelduste tõttu nurjunud reisi asemel uus reis, kuid Hoiupanga juhid ei vastanud selleteemalistele kirjadele ega ilmunud kokkulepitud kohtumisele maikuu algul Viljandimaal.

Üks hüvitusreisi taotlev mees kahtlustas moraalse hüvituse venitamises panga juhtkonna ebakompetentsust või isiklikke huvisid. Tema kolleeg lisas: «Või oleme nii väikesed inimesed, et meid ei olegi vaja tähele panna.»

Hoiupanga ignoreerivast käitumisest häiritud valerahaohvrid soovivad Hoiupanga juhtidega moraalse kahju hüvitamisest siiski vestelda. Viljandi politsei abiprefekt Ester Tehu ütles «Postimehele», et valerahajuhtumi süüdlasi ei ole veel leitud, kuid politsei tegeleb asjaga.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ANNIKA PÄRNAT

Ruhnu ja Pärnu vahelisel mereteel hakkab sõitma uus, senisest kaks korda kiirem laev. Laeva rendib Soomest Eesti Vetelpäästeühing.

Uus laev kannab nime Bunch Craft ja mahutab 20 reisijat. Eesti Vetelpäästeühingu direktor Benno Luts ütles «Postimehele», et laev peaks alustama sõitmist järgmisel nädalal.

Endine laev, mis alustas sõitudega 22. juulil, teenindas kahel esimesel reisil umbes kahtkümmend inimest. Lutsu sõnul ei ole tänapäeva reisija nõus kulutama sajakilomeetrise meretee läbimiseks kuut tundi, seetõttu vahetatakse laev moodsama vastu.

Pärnust Ruhnu saab sõita igal reedel ja pühapäeval meretee halvenemiseni. Muudel päevadel on kavas hakata tegema rahvale lõbusõite Pärnu ja Liivi lahel, ütles Luts.

Inglismaal ehitatud Bunch Craft sõidab kiirusega 20 sõlme, Pärnu-Ruhnu vahelise ligi 100-kilomeetrise meretee läbib laev kolme tunniga.

Endine laev nimega Anne sõitis kiirusega 10 sõlme, Pärnust Ruhnu sõitmiseks kulus tal ligi kuus tundi, ütles «Postimehele» laevaliini piletimüüki korraldava reisibüroo Atlas juhatuse esimees Lembit Tomikas.

Tomikase sõnul paistis endine laev silma reisijatele tagatud turvalisuse poolest, selletaolise laeva uppumine on peaaegu võimatu. Uus laev vastab Tomikase sõnul keskmise tasemega Ameerika alusele.

Endine laev kulutas tunnis 20 liitrit diislikütust, uus aga ligi viis korda rohkem, ütles Tomikas, seetõttu kallineb ka laevapileti hind. Pärnust Ruhnu sai varem 100 krooni eest, uue laeva pilet maksab 150 krooni. Edasi-tagasi pilet maksis endisel laeval 180, uuel laeval aga 280 krooni.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ANDRES SANG, SIIM KALDER, STEN HANSSON, ANDO URBAS

Jah, kui oleks kvaliteetne kaup, siis küll. Aga minul nendesse kaitsetollidesse usku küll ei ole. Kaitsetollid Eesti majandust ei aita. Minu arvates Eesti kaup ikka väga kvaliteetne ei ole. Kui võtta Voimix ja see meie või siis... mina eelistan ikka margariini - Voimixi või Ramat.

Ma arvan, et kaitsetollid tõstavad toiduainete hindu. Aga see ei aita põllumajandust. Osaühistutes töötavad endised punased parunid ja seal käib ikka vanamoodi tootmine. Ma olen selle vastu. Suuremates taludes on ikka efektiivsem toota, väiksed talud kaovad ära.

Olen küll. Usun, et kaitsetollid kindlasti aitavad Eesti põllumajandust. Mina arvan, et kodumaine toodang on igatpidi parem, kõik parem - nii leib kui sai kui või. Või eriti. Raudselt eelistan eestimaist. Meie peres tõesti mitte keegi ei söö välismaist võid, sööme ainult Eesti võid. Joome Eesti piima. Kõik, mis on kodumaine, on kindlasti parem kui välismaine. Olen nõus rohkem maksma.

Miks mitte. Eelistan eestimaist - taluvõid ja muud... Kaitsetollid kindlasti aitavad Eesti põllumajandust. Ei ole vaja nii palju välismaist sisse vedada. Eesti toidukaupade kvaliteet? Minule küll maitsevad meie omad. Väga. Kõik meie toidukaubad. Mina näiteks eelistan meie vorste ja võid ja... kõike! Kui toidukaupade hinnad tollide tagajärjel tõusevad, siis - tuleb leppida. Muidugi - hinnatõusu küll ei taha, aga... põllumajanduse nimel tuleb. Muidu maal inimestel pole tööd ega midagi.

Muidugi ei ole. Üldiselt on see kaitsetollide asi mulle küllalt segane, aga ma võtan ikka tarbija seisukohalt - tahaks nagu odavamalt saada. Pensionäri seisuses olen, nii kõrge elatustasemega ei ole. Loomulikult ma vaatan seda asja natuke omakasupüüdlikust vaatevinklist. Ja põllumeeste osas ma ütlen, ise olen talumaade mõõtmisega tegelnud, mul sai hing täis selle peale, et põhitalunikud on praegu need, kes said endise taluseadusega võõraste meeste maid ja metsi. Tegelikult ma vaatan - nende õigusjärglaste seas on väga vähe põllumehi. Perspektiiv on väike.

Kahtlemata ma eelistan eestimaist. Aga see on suhteliselt kallim - toiduainete osas küll. Eestimaist tarbin siiski rohkem. Ainult see Rama on põhiline või asendaja, mida ma välismaistest toiduainetest kasutan. Muu kõik on ikka Eestist. Ise käin turgupidi ja proua mul ka.

Eesti ja välismaa toidukaupade kvaliteedi erinevuse suhtes ei oska ma nii asjatundja olla. Mul ei ole suurt välismaa toidu tarvitamise kogemust.

Kahjuks on pension niivõrd väike, et mina küll ei saa midagi toetada. Tegelikult toetada oleks küll vaja. Mul on omal vend põllumajanduses ja tema tahaks kah kindlasti toetust saada. Väga raske on praegu. Näiteks tehnikaga võiks toetada, kasvõi üürimise või laenutamise võimalus luua, et saaks kasvõi hooajaliselt kasutada. Ega mu vend ei tahakski masinaid osta, ta juba vana kah, mis ta ikka sellest tehnikast enam muretseb.

Ei ole, see pole lahendus. Minu arust põllumajandus ei vaja toetamist. Küsimus ei ole põllumajanduses, vaid regionaalpoliitikas tervikuna. Küsimus on maaelus tervikuna. Informatsioonis, inimese teadlikkuse tõstmises ja selle edasiviimises. Inimestele võimaluste andmises, mis tähendab, et asi pole mitte selles, et maal põllumajandus ei toimi. Toimib küll ja toimib hästi, võibolla seda turgu ei ole nii palju kui vanasti oli ja osal inimestel ei ole tööd. Vat, selles suunas tuleks hoopis midagi liigutada, et inimesed saaksid töökohti juurde, aga see ei ole põllumajandus, see on lihtsalt maaelu. Ega kogu Eestit ei saa ainult põllumajandusega üleval hoida.

Mina eriti pretensioonikas toidu suhtes ei ole, valin lihtsalt seda, mis hetkel sobib.

Raske öelda, ma arvan, et mitte. Tõenäoliselt põllumajandus toetust vajab, kulutused on suuremad kui välismaal, aga kuidas seda tegema peaks, seda ma küll öelda ei oska. Riik peaks kuidagi toetama, subsiidiumid või tollid või... Ma ei oska öelda, pole maaeluga kuidagi seotud.

Toidupoes mõne asja puhul eelistan küll eestimaist kaupa.

Jah, ilmselt oleksin. Maal ei ole tegelikult tööpuudust, ma olen ise maalt pärit. Hoopis head tööjõudu napib ning firmad on hädas, et kedagi tööle saada. Need, kes on töötud, on tegelikult niivõrd allakäinud, et nendest ei ole töötegijaid.

Poes teen vahet ainult või ostmises, ülejäänutel pole oluline. Eesti võid ostan.

Jah. Toetamine on vajalik, põllumajandus on praegu katastroofilises olukorras. Selle eest oleks kindlasti nõus rohkem maksma. Põllumajandus on meile ju esmatähtis, kust see toit tuleb muidu. Praegu tuuakse kõik välismaalt sisse, samas on maad söötis... Talunikele võiks anda rohkem pikaajalisi laene, väikse protsendiga. Mul on endal vanematel talu, niimoodi ei saa midagi nagu praegu on. Mul samuti, mure on see, et loomapidamine tuleb ära hävitada. Piimakombinaat on võlgu, raha pole, tehnikat ei saa osta...

Poes ostan ikka eestimaist. Jah, samad sõnad. Põhiliselt ostan naturaalseid aineid, eelistan eestimaist. Kodumaisel toodangul on ka väga hea valik, pole häda midagi.

Ei. Ma arvan, et kaitsetollid oleksid põllumeestele kasulikud, aga linnainimestele mitte.

Eesti põllumajandus läheb praeguse seisuga isevoolu teed. Lääne kaupadest on talle kahju küll, aga inimene mõtleb nii, kuidas talle momendil kasulikum on. Kui ma hakkan mõtlema, kuidas üldiselt kasulik on, siis ma saan aru, et neid tolle oleks vaja, aga nii päevapealt praegu ei tahaks.

Jah, oleks küll.

Kas eelistan eestimaist? Ikka, et Eesti põllumajandust toetada. Toodete vahel põhimõttelist erinevust ei ole. Arvan, et Lääne kaubad kujutavad põllumajandusele ohtu. Ilmselt võiks kehtestada kaitsetolle.

Kallimat kui praegu ei tahaks maksta, aga toetada tahaks. Ma mõtlen, et on valitsuse kohus põllumajandust mingil määral toetada. Ükski neist valitsustest pole olnud põllumeestesõbralik. Sellest on väga kahju, olgugi, et ma ise olen linnainimene.

Praegu eelistan hoopis Voimixi, sest see on odavam. Üldiselt mulle meeldivad Eesti tooted, sellepärast, et neis teistes on liiga palju keemiat sees. Küpsiseid ja muud sellist ostan kõiki kodumaiseid. Proovin edaspidigi meie oma eelistada. Aga näiteks mujal tehtud võitooted on praegu odavamad, esialgu ostan neid.

Ma kardan, et ei oleks. Tavaliselt on oma väikesed huvid ikka üsna lähedal.

Ma arvan, et välismaised toidukaubad ei ohusta põllumajandust, sest selle edendamiseks on ka teisi võimalusi. Ma ei ole nii suur spetsialist, aga usun, et mingid majanduslikud toetused on võimalikud.

Kui võimalik, eelistan ikka eestimaist, see tundub kuidagi kindlam olevat. Välimus on tavaliselt viletsam, aga maitse on mu meelest täiesti korralik.

Ei oleks. Kas praegu eelistan eestimaist? Ikka. Seal ei ole säilitusaineid, juba sellepärast. Tahaks, et oleks odavam, aga mis teha.

Ei usu, et Lääne tooted Eesti põllumajandust ohustavad. Igal kaubal on ostja, arvan nii.

Ei oska öelda, kõik sõltub kvaliteedist. Ma üldiselt ei jälgi, mida ma ostan, võtan ette, mis kätte juhtub, ei vali eriti. Kõik sõltub sellest, palju raha hetkel kasutada on. Kaitsetollid on kahe otsaga asi, kas tahetakse siseturgu kaitsta või tahetakse lihtsalt kätte saada raha, mis muidu ära kaob. Kui mingit toodangut tuuakse sisse mõttetult madala hinnaga, siis keegi paneb selle vahe kuskil tasku ja see on seesama raha, mis on praegu puudu kasvõi näiteks meditsiinis. See on kaupmeeste kutse-eetika.

Piret, 22, farmatseut

Ei oleks. Välismaiseid toidukaupu ostan praegu küll, aga ei ole kindel, et ostaksin neid ka siis, kui nad kallimaks läheksid. Kaitsetolle läheks Eestile kindlalt vaja.

Arvan, et võibolla isegi oleksin, see soodustab konkurentsi Eesti firmade hulgas. Kaitsetollide rakendamist tuleks kaaluda mõningate kaupade osas, aga enamiku kaupade osas on see kindlalt efektiivne.

Aivar, 36, tegevdirektor

Kindlasti ei oleks. Ma olen ise toiduaineid kasvatanud, nii et poest ostsin vaid piima ja leiba. Viimasel ajal olen selleks küll liiga hõivatud, aga olen ikka kindlalt eestimaise kauba poolt. Arvan, et kaitsetollid peaksid kindlasti olema.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

Tagasi üles