Tsikliga pangaröövlid seni tabamata, Paul-Eerik Rummo: reklaam on ETVs ja Eesti Raadios sobimatu, Finantseerimisviise saab varieerida, Ringhäälinguseadus vajab muidki muudatusi

JAAN VÄLJAOTS

Eile õhtuks ei olnud politsei veel tabanud kaht meest, kes olid röövinud ööpäev varem Kallastel asuvast Hoiupanga filiaalist umbkaudu 18 000 krooni.

Kaks pangaröövlit olid sisenenud pisikesse puust pangamajja kella poole nelja paiku pärastlõunal. Politseiameti pressiteenistuse teatel olid nad püstolitaolise esemega panga naistöötajat vene keeles ähvardades röövinud seifist 18 000 krooni.

Üks kurjategijatest oli pikemat kasvu, ta kandis peas punast kiivrit, tema nägu varjas kiivri värviline kaitseklaas. Teine oli lühem ja kandis seljas tumedat joppi. Pähe oli tal tõmmatud kapuuts, nägu varjas mask.

Kurjategijad põgenesid panga juurest punase mootorrattaga, mille esimesel rattal oli punane ketasvelg.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ALO LÕHMUS

Ringhäälingunõukogu esimees Paul-Eerik Rummo sõnul peavad Eesti Televisioon (ETV) ja Eesti Raadio (ER) reklaamist loobuma, kuna see tasakaalustaks avalik-õigusliku ja erameedia võimalusi, samuti ei näita reklaami esitamine avalik-õiguslikus meedias tema sõnul head maitset. Rummo sõnul ootab ringhäälinguseadus kompleksseid muudatusi, et kõrvaldada sealt ebatäpsused ja vaieldavused.

ETVst ja Eesti Raadiost reklaami kaotamine ühest küljest tasakaalustaks avalik-õiguslike kanalite ja erakanalite võimalusi, teisalt teeniks see aga ka puhtalt sisulist eesmärki, ütles ringhäälingunõukogu esimees Paul-Eerik Rummo.

«Avalik-õiguslik teenus on võrdlemisi täpselt defineeritav ja tema olemusega ei lähe reklaam päris hästi kokku. Avalik-õiguslik teenus kujutab objektiivset informatsiooni ja tasakaalustatud analüüsi, samuti kõigi ühiskonnakihtide sõnavõimalust, mis on üldkättesaadav kogu riigi territooriumil. Samuti lisandub sellele teatav kultuuriline ja hariduslik funktsioon. Ja nende reklaamiga segipikkimine ei näita võibolla kõige paremat maitset,» kõneles Rummo, rõhutades, et tegemist on esialgu vaid tema isiklike seisukohtadega.

Ringhäälingunõukogu esimehe sõnul tuleb kontrollida, kui adekvaatsed on ETV ja ER juhtide väited reklaamiraha hädavajalikkusest.

«Tuleb üle vaadata, kui palju tegelikult reklaamitulu saadakse, kuidas seda kasutatakse ja kas kulusid saaks kärpida. Samas tuleb ka vaadata, et ETV ja ERi eelarvesse ei jääks lootusetut auku,» ütles Rummo.

Tema sõnul otsustas ringhäälingunõukogu algatada objektiivsed prognoosuuringud selle kohta, missuguseid tulemusi võiksid kaasa tuua ETV ja Eesti Raadio uued finantseerimisviisid, nagu elektriaktsiisi rakendamine ringhäälingu finantseerimise huvides, lubamaksude kehtestamine, riigieelarve lihtne ümberjagamine vms.

«Tuleks kontrollida ka seda, kas süüdistused ETV ja ERi dumping-hindades vastavad tõele, samuti on vaja määratleda, milliseid kaupu üldse elektroonilises meedias reklaamida tohib,» märkis ringhäälingunõukogu esimees.

Küsimusele, kas Eesti Raadio kommertsprogramm Raadio 2 suletakse või erastatakse, vastas Rummo, et sellest on veel vara rääkida.

Rummo lisas, et reklaami kaotamine avalik-õiguslikust ringhäälingust on vaid üks osa muutustest, mida praegune ringhäälinguseadus vajab.

«Praeguses ringhäälinguseaduses on palju reguleerimata alasid. Samas ka mõned reguleeritud alad ei ole detailselt reguleeritud nendes kohtades, mis võiksid olla veidi täpsemalt. Teiseks on reguleeritud osas ka põhimõttelisi vaieldavusi, mis ongi kaasa toonud permanentse halva õhkkonna meediasfääri ümber,» kõneles Rummo.

Tema sõnul on veel võimalik täpsustada ka mehhanismi, mis peab tagama ETV ja ERi poliitilise neutraaluse.

Paul-Eerik Rummo avaldas lootust, et ringhäälinguseaduse muudatuste projekt võiks asjaomaste instantside koostöös valmida juba selle aasta lõpuks.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele