Paavsti õnnistuse saanud akadeemia jätkab Eestimaa esimese kooli traditsioone, Akadeemia - dominikaanide vaimu kandja, Muuseum, akadeemia ja kõrts?

TRIIN PARTS

Sel aastal möödub 750 aastat Eestimaa koolihariduse algusest. Samuti võib seitsme ja poole sajandilist juubelit tähistada Eesti raamatukogundus. 1246. aastal valmis Tallinnas kloostrikompleks Püha Dominicuse ordu munkadele, kes olid Tallinna asunud juba 1229. aastal. Kloostri juures hakkas tegutsema kool, mis oli üks esimesi Baltikumis, kloostri idatiiba rajati raamatukogu.

Dominiiklaste kooli ja raamatukogu traditsiooni kannab edasi Tallinnas kaks aastat tegutsenud Academia Catholica, mille ellukutsumine oli inspireeritud Tallinna dominiiklaste Püha Katariina kiriku ja kloostri ehitamise 750. aastapäevast. Sel talvel andis oma õnnistuse akadeemiale ka paavst Johannes Paulus II, kelle audientsil käis akadeemia kantsler Jaan Tepp.

Rändmunkadena kõikjal ringi liikuvad ja innukalt Jumala tarkust jutlustavad dominikaanid ja frantsiskaanid panid aluse keskaegsele ülikoolile.

Eestimaal tegutsenud dominikaani munkade hariduslikust tegevusest on säilinud rida ajaloolisi dokumente, mis muu hulgas jutustavad kloostri ja linna pinevatest suhetest. Üheks tüli põhjustajaks sai dominiiklaste vaimne ja hariduslik üleolek. Samuti hästiesitatud jutlused ja sellest tulenev populaarsus lihtrahva hulgas, mis muutus ohtlikuks omaaegsetele Toompea klerikaalidele.

16. sajandi alguse reformatsiooni käigus sai klooster kannatada ja peale suuri segadusi, kui dominikaani vennad keelasid Tallinna rael oma vara üle vaadata, sulgesid linnavõimud kloostri. 1531. aastal oli konvendis suur tulekahju, milles hävis kõik peale müüride. Liikvele lasti kuulujutt, nagu oleks vennad ise kloostri süüdanud, kuid kinnitust sellele ei ole leitud.

Alles jäänud osi, eriti idatiiba, kasutati pikka aega relvalaona. Nõukogude okupatsiooni ajal tehti siia restorani Euroopa juurviljaladu, mis see oli kuni kloostri renoveerimiseni, millest alates klooster läks Tallinna Linnamuuseumi käsutusse.

Praeguseks dominiiklased Tallinnas kloostrit veel taastanud ei ole, aga tulevikus saab see kindlasti teoks, arvasid Academia Catholica president, pedagoogikaülikooli teoreetilise filosoofia õppetooli professor Mart Raukas ja Academia Catholica kantsler Jaan Tepp. Et asutada konvent, peab olema vähemalt 12 venda, praegu on Tallinnas vaid üks dominikaan.

Dominikaanide ideid ja vaimu kannab praegu edasi Academia Catholica, elustades linna muuseumile kuuluvaid ruume, kus on dominiiklaste kloostri muuseum.

Academia Catholica on Vatikani kultuuri- ja teadusinstituut ning Mart Raukase sõnul afilieeritud Vatikanis asuva Pontifikaal Akadeemia struktuuri. Paavstlik akadeemia koondab väikeseid, kuid efektiivselt töötavaid instituute üle kogu maailma. Harmoneerudes üldinimlike väärtushoiakutega ja kinnitades katoliiklikku arusaama universumi kõiksusest ja inimese kohast selles, moodustavad nad justkui mosaiikpildi olemisest tervikuna, rääkis Mart Raukas. «Teadus on olemuselt maailmavaateline, siin on ühine tunnetus, et selle maailma taga on teatud transendents ja teadmine, et elu on väärtus, mida peab hoidma».

13. sajandi alguses lõi Dominikaani ordu Tallinna baasi, mille alusele sai rajada täiesti tänapäevase, keskaja traditsiooni ja kaasaja teadust ühendava teadusasutuse. Mart Raukase arvates on väga hea tulemuse andnud katoliikliku mõtterikkuse ja traditsiooni ühendamine kaasaegsete võimaluste ja meetoditega, «muidugi saab selline ühendamine olla vaid loominguline protsess, mitte mehaaniline,» ütles Mart Raukas.

«Akadeemia puhul on oluline rahvusvahelise väljundiga ja absoluutselt hea tasemega teadusproduktsioon,» ütles Mart Raukas, rääkides ülikooli ja akadeemia vahest. «Ülikool kui õppeasutus peaks olema regionaalne ja akadeemia kui teadusasutus maksimaalselt rahvusvaheline». Seda põhimõtet järgib ka Academia Catholica Estoniensie oma teadusuuringutes, mis käsitlevad analüütilist religioonifilosoofiat. «Kuna ma olen filosoof ja täpsemalt öeldes analüütiline filosoof, siis olen ma endale seadnud ülesandeks keskaja dominikaani filosoofi Aquino Thomase ideede mõtestamise kaasaja filosoofia keeles,» selgitab Mart Raukas oma lähenemisnurka keskaja filosoofiale.

Katoliku kiriku osa riigivõimu haldamisel on kaasajal väike võrreldes keskajaga. Ka ei oma kirik enam monopoli teaduse, filosoofia ja kirjanduse vallas. Ambitsioonide vähenedes on vähenenud ka konfliktid. Selline olukord laseb objektiivselt kasutada katoliikliku teaduse ja kultuuri loodud väärtusi.

Akadeemia on isemajandav asutus, mis finantseerib end mitmetest rahvusvahelistest projektidest saadud summadega. Mart Raukas arvab, et kunagisest ETAst peaks alles jääma väikesearvuline superkoosseis ja see peaks ennast võimalikult soodsalt liitma mingi kõrgkooli struktuuriga.

Näiteks Academia Catholica on seotud filosoofia magistrantide koolituse kaudu Tallinna Pedagoogikaülikooli filosoofia osakonnaga. Esmakordselt sel aastal on filosoofia magistrantuuri tuldud õppima Inglismaalt, Poolast ja Itaaliast.

Academia Catholica uhkuseks loeb Raukas kloostri esimese priori Mauritsiuse ruumis asuvat raamatukogu, mis on ekspertide hinnangul parim omalaadne Baltikumis.

Jaan Tepp rääkis, et praegu kuuluvad endised dominiiklaste, praegused akadeemia ruumid linnamuuseumile ning on muinsuskaitse all. Linnamuuseumi heatahteaktina saab neid kasutada dominiiklaste traditsioonide säilitamisel. Vastutasuks pakub akadeemia omapoolset abi teadusprojektide koostamisel.

Ruumides, kus asus ja asub ka praegu raamatukogu, on tehtud vaid elementaarne remont, kuna müürid ja katus on sellises seisundis, et siia ei ole võimalik midagi peale ehitada. Pealegi ohustaks Mart Raukase arvates igasugune ehitustöö kloostrit ja ta ei usu, et meie aeg võiks siia midagi lisada, «kloostri puhul on kõige olulisem vaikus,» ütleb ta.

Vaikus on muuseumis ja vaikus on akadeemias, kloostri keldris aga vaikust ei ole. Kunagi hoidsid mungad siin oma juurvilja ja veini tagavarasid, kuid praegu on sinna üles seatud lauad ja baarilett.

Tallinna Muinsuskaitseamet peaspetsialist Mati Himma, kes on ka restorani Voorimehe kelder omanik haldab dominiiklaste kloostri keldrit juba sellest ajast alates, kui need puhastati restorani Euroopa poolt maha jäetud kartulitest aastal 1974. Sel ajal oli Mati Himma Tallinna arhitektuurimälestusmärkide inspektsiooni juhataja ja ametlikult kuulusid need ruumid sellele asutusele.

Mati Himma ütles «Postimehele», et tema on neid ruume üürinud klubilise iseloomuga üritusteks. Keldris toimuv ei ühti aga Academia Catholica ettekujutusega klubist. Jaan Teppi sõnul iseloomustavad neid üritusi kõrvulukustav muusika ja ühekordsed süstlad. Tema arvates ei ole vali muusika mitte ainult ebameeldiv ja sobimatu ülemistel korrustel toimuvaga, vaid ohustab ka maja arhitektuuri. Mati Himma ei arvanud, nagu ei sobiks kõik need asutused - muuseum, akadeemia, kõrts - ühte majja, kuna ühe jaoks on öö, ja teiste jaoks päev.

Muinsuskaitseamet seda kommenteerida ei osanud, samuti nagu ka kloostrikeldri omanike probleemi, teades vaid, et need ruumid on antud Mati Himmale vastutavale hoiule. Ruumide vastutav hoidmine oli Mati Himma arvates ainult formaalsus, millele teeb lõpu tema AS Hansa ja fond Hereditase vahel sõlmitav leping. Keldri ruumid lähevad tema haldusesse ning ta tahab seal säilitada «klubilise iseloomuga asutuse».

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996