Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ALO LÕHMUS
Erakonna Mõõdukad Tartu linnapeakandidaat Marju Lauristin usub, et Tartu on suuteline saama Põhja-Euroopa ülikoolilinnaks ja olema oma sotsiaalsetes lahendites ja demokraatia arengus teistele linnadele eeskujuks. Mõõdukad leiavad, et Tallinna kogemustega poliitikute naasmine Tartusse aitab üle saada Tartu provintsistumisest.
Mõõdukate arvates peaks Tartu oma peaeesmärgiks seadma Põhja-Euroopa ülikoolilinnaks saamise, et olla konkurentsivõimeline Saksa, Skandinaavia jt. ülikoolilinnadega.
«See koosneb paljuski rahvusvahelisest imidzhist, mille kujundamisel saaksime teistelt ülikoolilinnadelt mõndagi õppida,» ütles Lauristin, kelle sõnul hoogustaks ülikooli areng ka kohalikku majanduselu.
Ta lisas, et ülikooliproblemaatikaga peab Tartus tegelema hakkama linnapea isiklikult, mitte mõni spetsiaalne abilinnapea.
«Aselinnapäid on vaja spetsiifilistes valdkondades, nagu sotsiaalelu ja linnamajandus, finantseerimine ning ettevõtlussidemed,» märkis linnapeakandidaat.
Lauristini sõnul on Tartus hakatud üliõpilasi võtma tulnukatena, ehkki tegelikult on nad tooni andev osa linnakodanikest. «Tallinnast ja Helsingist Tartusse õppima tulijate nõudmiste nivoo on linna suhtes väga kõrge. Kui Tartu ei vasta isegi üliõpilaste nõudmistele, siis mida rääkidagi ettevõtjatest!» ütles Lauristin, kelle sõnul Tartu jätkuv allakäik on probleem kogu Eestile.
Linnajuhtimises peavad Mõõdukad tarvilikuks avalikkuse probleemi lahendamist.
«See on sama probleem - võimu võõrandumine rahvast, mis vaevab kogu riiki,» märkis Lauristin. «Kas kohalik võim on ikka tegelikult elanikele kõige lähemal, nagu sõnakõlksuna öeldakse? Võim peab kaasama erinevaid huvigruppe, linnaelanikel peab olema võimalus otsuseid pidevalt mõjutada.»
Mõõdukad nõuavad ka ettevõtluskliima parandamist ja ettevõtlust ahistavate maksude vältimist.
«Arutada võiks sihtotstarbelisi koormisi, mille kasutamist saaks alati kontrollida. Kuid kehtestada tuleks neid vaid siis, kui selleks on saavutatud konsensus,» ütles Marju Lauristin.
Veel peavad Mõõdukad vajalikuks üürnike probleemide lahendamist üürnike-omanike-linna kolmepoolsete kokkulepetega, linnavalitsuse reformimist ja linnavolikogu töökorralduse analüüsimist.
«Tartu volikogul ja linnavalitsusel ei ole kindlat joont, on vaja selgeid ja pikemaajalisi kokkuleppeid, mis peavad mõistagi olema avalikud,» rääkis Lauristin. «Linnavalitsus vajab noori ja haritud ametnikke, kelle silma- ja ilmavaade oleks erinev praegu valitsevast nurgatagusest suhtumisest.»
Mõõdukate sõnul ei ole Tartu kasutanud kõiki võimalusi linnale raha teenimiseks, näiteks suviseid vabaõhuüritusi. Samas möönis Lauristin, et linna põhiline sissetulekuallikas, üksikisiku tulumaks, sõltub Tartus kui haridus-, meditsiini- ja teadusasutuste rohkes linnas ennekõike avaliku sektori palkade tasemest.
«Tartust võiks saada demokraatia ja sotsiaalsete lahenduste mudellinn,» ütles Marju Lauristin.
Ta kritiseeris paljude erakondade tava võtta oma valitsusliitudele valimiste ajaks eksitavad varjunimed, mis tekitavad valijates segadust ega kanna vastutust üle Riigikogu erakondadele.
«Seetõttu kandideerivadki Mõõdukad oma nime all, mitte näiteks Murukannikestena,» märkis Lauristin.
Ta lisas, et tema kandideerimine linnapeaks ei ole mingil juhul sissejuhatus tema naasmisele suurde poliitikasse.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ENNO TAMMER
Valitsus andis majandusministeeriumi ettepanekul eriliste teenete eest Eesti Vabariigi kodakondsuse Interrindega seotud Eesti iseseisvuse endisele vastasele, praegusele AS Nitroferdi direktorile Nikolai Kutashovile.
Kutashovile taotles eriliste teenete eest kodakondsuse andmist majandusministeerium, kuid «Postimehe» andmeil oli veel esmaspäeva õhtul selge, et Kutashovile kodakondsuse andmist ei ole valitsuse istungi päevakorras.
Vajaliku dokumentatsiooni valmistas ette siseministeerium ning «Postimehe» andmeil lükati alles eile hommikul siseminister Märt Raski algatusel kodakondsuse andmine päevakorda.
«On kasulik, et suurettevõtte juht pole Küprose ega mõne teise riigi, vaid Eesti kodanik,» tutvustas peaminister Tiit Vähi eilsel pressikonverentsil majandusministeeriumi taotlust.
Murmanski oblastis Poljarnõis sündinud Kutashov, keda töö tõi Kohtla-Järvele Põlevkivikeemia Instituuti, sai tuntumaks 1989. aasta lõpul, kui alustas Eesti iseseisvuse vastu suunatud poliitilist tegevust.
1990. aasta märtsist oli Kutashov Töökollektiivide Ühendnõukogu Kohtla-Järve linnanõukogu esimees ja ka ühendnõukogu presiidiumi liige.
Dvigateli peadirektori Vladimir Jarovoi juhtimisel tegutsenud Töökollektiivide Ühendnõukogu moodustas teovõimsama osa Interrindest. Koos direktorite Jarovoi ja Igor Shepelevitsiga osales ka Kutashov Eesti- vastastel kihutuskoosolekutel.
Eriliste teenete eest Eesti Vabariigi kodanikuks saanud Kutashov kuulus ka Eesti NSVs loodud nõukogude võimu ja kodanike õiguste kaitse komitee aktiivsemate liikmete hulka.
Aastatel 1989-91 NSV Liidu rahvasaadikuna oli Kutashov selgelt suurriiklike ambitsioonidega saadikurühma Sojuz liige.
«Postimehe» andmeil eesti keele oskus ei ole Kutashovi tugevamaid oskusi.
«Mis puutub veel Kutashovi, siis oli tal valed poliitilised arusaamad ilmselt mõned aastad tagasi, kuid praegu on ta suurettevõtte juht ja toonud Eestile miljoneid ja miljoneid kroone riigikassasse,» tõdes Vähi eile ajakirjandusele.
Kiviteri baasil moodustatud mineraalväetisi tootev AS Nitrofert kuulub 100-protsendiliselt Gazpromile.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Narva linnasekretär Ants Liimets ütles «Postimehele», et Narva kohalikel valimistel osalejate nimekirjadesse on kantud üle 14 000 Eesti kodaniku ning 4500 välismaalast, kelle andmeid registrifailis polnud ja on seetõttu seni veel kontrollimata.
Narva linnavolikogu 31 kohale kandideerimiseks on registreerunud kolm valimisõiguslike kodanike valimisliitu. Valimisliitu Meie Kodu - Narva Linn esindavad Alla Matvejeva ja Tatjana Nahtman, valimisliitu Õigsus Ljudmilla Svetlitskaja ning valimisliitu Narva praegune linnavolikogu esimees ja Balti elektrijaama direktor Anatoli Paal.
Valimisliit Narva ühendab senise linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmeid, kelle kohta esmaspäeval Narvas käinud peaminister Tiit Vähi ütles, et oleks tore, kui nad jätkaks. Valimisliitu Minu Kodu - Narva Linn esilagseks volinikuks oli Narva ajalehe andmeil Vene kodanike õiguste eest seisja Juri Mishini poeg.
Vabariigi valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja Alo Heinsalu ütles «Postimehele», et Narvas on valimisteks registreerunud ka Reformierakond, Eesti Demokraatlik Tööpartei (EDTP) ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei. Narva valimiskomisjoni sekretär Tiina Lomovtseva näitas esmaspäeval «Postimehele» dokumente, et lisaks neile kolmele on oma volitatud esindaja nimetanud ka Keskerakond. Tiina Lomovtseva kinnitas, et kõik andmed edastati ka Ida-Viru territoriaalsele valimiskomisjonile. Miks neist vabariikliku valimiskomisjoni sekretariaadis ei teata, ei osanud ta öelda.
Eile esitas EDTP oma Narva linnavolikokku kandideerivate isikute nimekirja. Volitatud isiku Helga Mihelsoni toodud nimekirjas on 33 nime. Reformierakonna volitatud isik Silvia Ilmenskaja ütles «Postimehele», et ka nende erakond tuleb Narvas valimistele täisnimekirjaga. Tiina Lomovtseva lootis, et erakonnad ei jäta nimekirjade esitamist viimasele päevale, s.o. 5. septembrile.
Vabariigi valimiskomisjoni sekretariaadist ei osatud eile «Postimehele» kommenteerida, miks Keskerakonna volitatud isiku registreerimisest Narva valimiskomisjonis neile teatatud ei ole. Neile oli Keskerakonna kandideerimine Narvas üllatus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
UUDISTETOIMETUS
Eesti kohalikud volikogud jätkavad tööd presidendi valijameeste selgitamisel. Vabariigi valimiskomisjoni esimees Enn Markvart hoiatas eile aga kohalikke volikogusid, et need ei kohustaks oma esindajaid presidendivalimistel kindla kandidaadi poolt hääletama.
Vabariigi valimiskomisjoni esimees Enn Markvart hoiatas eile kohalikke volikogusid, et need ei kohustaks oma esindajaid presidendivalimistel kindla kandidaadi poolt hääletama.
Presidendi valimise seaduse kohaselt ei saa volikogu anda kohustusi ega juhiseid, ütles Markvart BNSile. Ta märkis, et valimiskogu liikmed on otsuse tegemisel vabad ja neid ei saa mingi kohustusega siduda.
Oma eelistuste teatamine ja soovituste andmine ei ole Markvardi sõnul volikogudel ja nende esindajatel keelatud. «Seda seadus ei piira,» täpsustas Markvart.
Võru linnavolikogu esimehe Tõnu Antoni teatel valis Võru linnavolikogu 29. augustil oma esindajateks vabariigi presidendi valimiskokku Võru pensioniameti juhi Peeter Aleksashini ja Võru praostkonna praosti Andres Mäevere.
Antoni sõnul ei kujundanud volikogu oma kandidaadieelistust.
«Põgusal arutelul jäi kõlama ainult üks seisukoht: presidendil peab olema diplomaadikogemus, ta peab suutma olla esinduslik ja valda maailma keeli. Selles mõttes kaldub eelistus Lennart Meri poole, kui valida praeguse kahe kandidaadi vahel,» rääkis Võru linnavolikogu esimees «Postimehele».
Nõo vallavolikogu teatas «Postimehele», et 29. augustil valiti oma esindajaks presidendi valimiskogus vallavolikogu esimees Enno Ruusalepp.
Ajalehe «Sakala» andmeil valis Suure-Jaani linnavolikogu 29. augustil oma esindajaks presidendi valimiskogusse Raimo Ronimoisi.
Vabariigi valimiskomisjonile oli esmaspäeva pärastlõunaks ametlikult teatanud oma valijamehe valimisest presidendivalimisteks kümme linna- ja vallavolikogu, teatas BNS.
Jõgeva vald on oma esindajaks valinud Toomas Vahuri, Põlva linn KaljuAlberti, Ahja vald Riho Mooste, Vastse-Kuuste Enno Asuri, Saaremaa Pöide vald Leili Kommeli, Valga linn Peep Audova, Sangaste vald Hiivi Sireli ja Järvamaa Oisu vald Jaanus Marandi.
Valimiskomisjoni konsultant Ene Soop ütles, et vallad ja linnad peavad valijamehed valima 13. septembriks.
Presidendivalimiste korraldamine valimiskogus läheb maksma kuni 100 000 krooni ning riigikogu kantselei valimiste osakond ei taotle valitsuselt selleks eelarvevälist raha.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996