Vaino Väljas ei kandideeri presidendiks

TOOMAS SILDAM

Eesti Demokraatliku Tööpartei esimees Vaino Väljas kinnitab, et ei seosta oma nime presidendivalimistega, kuna tema arvates peab iga poliitik oskama õigel ajal areenilt lahkuda.

Tööpartei üks liidreid Hillar Eller ütles möödunud laupäeval, et poliitiline mäng Toompeal andis ka neile omad shansid ning ei välistanud, et valimiskogus võidakse ühe presidendikandidaadina esitada Tööpartei esimees Vaino Väljas.

«Sellel ütlemisel on märksõna tähendus, et ergutada parempoolseid erakondi mõtlema,» selgitas Vaino Väljas, kes sai Elleri sõnadest teada laupäeval õhtustest uudistest. «Parlamendis esindatud erakonnad väidavad pea kõik, et nad esindavad parempoolset ilmavaadet. Aga vaatamata sellele ei suutnud nad leida sobivat presidendikandidaati. Miks mitte siis nüüd öelda: kui teie ei suuda, võib oma kandidaadi esitada Eesti poliitilise maastiku äärealale surutud ja ainsana vasakpoolseid väärtusi hindav erakond.»

Enda osalemise presidendivalimistel ühe võimaliku kandidaadina välistab Vaino Väljas täielikult. «Mul on küllalt tervet mõistust, analüüsivõimet ja vastutust ning ma ei seosta oma nime käimasoleva presidendivalimise kampaaniaga,» oli ta kategooriline.

«Iga poliitik peab endale aru andma, millises ajas ja ruumis ta tegutseb. Minul on see arusaam olemas. Ükskord tuleb ütelda, et aeg on otsas, mis muidugi ei tähenda loobumist kaasamõtlemisest. Kuid vaja on õigel ajal taibata, et see aeg ja see tegutsemisruum ei ole enam sinu jaoks. Õigeaegne tagasiastumine ja loobumine ei ole nõrkuse tunnus,» mõtiskles Vaino Väljas.

Ta pareeris kiiresti «Postimehe» küsimuse, kas niisugune mõttekäik ei või riivata mõnda nendest, kes aastatel 1988-1991 seisid Vaino Väljase kõrval.

«Pidasin silmas ainult iseennast. Mina ei ole kellegi teise jaoks soovitaja, veel vähem otsustaja. See puudutab ainult minu arusaamu,» vastas ta.

Kaheksa aastat kõrgdiplomaadina Venetsueelas ja Nikaraaguas töötanud Vaino Väljase hinnangul võib presidendi valimise ebaõnnestumine Riigikogus mõjuda negatiivselt Eesti rahvusvahelisele mainele.

«Suutmatus parlamendis kokku leppida näitas, et Eesti poliitilisel maastikul puudub poliitiline stabiilsus. Selle asemel, et otsustaval hetkel leida poliitiline konsensus, eelistatakse erakondlikku rebimist.

Eesti küsitav poliitiline stabiilsus võib teisi riike sundida ettevaatusele edasistes investeeringutes. Kui nüüd ei suudetud Toompeal leida ühist teed riigipea valimises, siis tekib kartus - kas teistes strateegilistes küsimustes, mis peaksid väljuma kitsalt erakondlikest huvidest, ei võida eelistada taas viimaseid riiklikele huvidele,» hoiatas Vaino Väljas.

Tema arvates on «erakonnad, kellel puudub kindel ilmavaateline suunitlus, põhiliselt grupihuvide teenistuses». See toob endaga paratamatult kaasa, et rahvas eemaldub üha seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust, mis tekitab usaldamatust, pessimismi, tülpimust. «See annab väga tõsise hoobi Eesti sisepoliitilisele stabiilsusele, mis peaks olema ka meie välispoliitilise stabiilsuse üheks garantiiks,» resümeeris Vaino Väljas.

Ta on kindel, et Lääne demokraatiamaade valitsused ei pea Eesti stabiilsuse ja välispoliitilise maine huvides vajalikuks siin presidendi vahetamist. «Tasuks meele tuletada, et koolmekohal hobuseid ei vahetata,» tsiteeris Vaino Väljas ameerika pioneeride ütlemist.

Lennart Meri võimalusi valimiskogus hindas Vaino Väljas «üsnagi problemaatiliseks». Samas peab ta väga kujundlikuks valimiskogu võrdlemist põlluga. «Põllule minejad peaksid väga hästi silmas pidama, kas nad adrakurge oskavad hoida. Või siis merele minnes hakkavad nad ainult ühelt pardalt - olgu parempoolselt - sõudma, mille kohta rannarahvas ütles, et see paat pole edasimineja, vaid hakkab ringiratast käima nagu neeruhaige lammas. Või kas oma suure iseenese tarkusega metsa minnes arvatakse, et metsas on ka valmis vokiratas? Ei, rahvaasemikud peavad ikka õige puu üles leidma ning kui nendel oskust ja mõistust on, siis ise selle vokiratta valmis tegema,» rääkis Vaino Väljas hiidlase muhedal kombel.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996