Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EVA LUTS
, «Marja- ja säilöntäopas», Otava 1992
Suhkur koosneb kolmest keemilisest ainest: süsinikust, veest ja hapnikust. Looduses esineb mitmesuguseid suhkruid. Nimetust «suhkur» kasutatakse üldiselt siis, kui räägitakse süsinikhüdraadist, mis koosneb ühest või mitmest suhkrumolekulist. Kõige levinumad söödavates taimedes sisalduvad suhkrud on tavaline suhkur ehk sahharoos, puuviljasuhkur ehk fruktoos ja viinamarjasuhkur ehk glükoos.
Sahharoosi esineb marjades, puu-, köögi- ja juurviljades, eriti rohkesti suhkruroos ja suhkrupeedis, millest suhkrutööstus eraldab suhkrut. Sahharoos on kaksiksuhkur, mis on moodustunud glükoosist ja fruktoosist. Sahharoosi, fruktoosi ja glükoosi vahekord erinevates taimedes muutub olenevalt sellest, kui küpsed taimed on.
Suhkru eriliseks omaduseks on magusus. Moosides, marmelaadides ja mehudes teeb suhkur peale magusaks muutmise veel palju muudki, mis säilitustulemust parandab. Suhkur toimib hoidistava koostisainena, struktuuri moodustajana, värvi säilitajana ja C-vitamiini hoidjana.
Suhkru tähtsaim ülesanne on hallituse, pärmiseente ja bakterite kasvu peatamine. Tema omadus säilivust parandada põhineb kahel teguril: osmoosil ja võimel vett siduda.
Osmoos on rõhuvahe, mis tekib siis, kui kahe kontsentratsioonilt erineva lahuse vahele panna poolläbilaskev membraan. Lahuste kontsentratsioonivahe hakkab tasanduma, aga kuna suhkrumolekulid ei pääse membraanist läbi, siis liigub tugevama lahuse poole vaid vesi.
Toiduainete kuivatamine on traditsiooniline säilitusviis. Kuivatatud marjad, puuviljad ja maitseained säilivad, sest suurem osa nende veest on eemaldunud. Riknemismikroobid ei saa hakkama ilma veeta.
Suhkruga keedetud moosid sisaldavad rohkesti vett, kuid säilivad ikkagi hästi. Säilivus ei sõltu alati vee hulgast tootes, vaid sellest, kui suur osa veest on mik-roobide käsutuses, s.o. kas vesi on seotud või mitte. Suhkur seobki suurema osa marjade veest ja takistab sellega riknemist soodustavate hallitus- ja pärmiseente tegevust. Seega saab rääkida nn. aktiivsest veest, mida saab mõõta vee aktiivsusarvuga (säilivus on seda parem, mida väiksem on vee aktiivsusarv).
Suhkruga säilitamisel, kuivatamisel, külmutamisel ja soolamisel vee aktiivsusarvu alandatakse. Mida rohkem säilitatav toode sisaldab suhkrut, seda väiksem on vee aktiivsusarv. Kui toode sisaldab rohkesti suhkrut, on aktiivse vee osa nii väike, et mikroobide riknev toime peatub.
Marjahoidistes parandavad säilivust marjade loomulik happelisus ja näiteks pohlades, jõhvikates ja murakates looduslikult sisalduv bensoehape ja muud ühendid.
Moosi keetmisel piisab 500-800 g suhkrust marjakilo kohta, kui vaid kuumutus on tõhus, toode kaanetatakse ja hoitakse külmas. Mõistagi valib perenaine hoidiste tooraineks veatud, esmaklassilised marjad ja hoolitseb, et anumad oleksid puhtad.
Marjade loomulik happelisus, ensüümide toime ja säilitusaegne kuumutus põhjustavad suhkru (sahharoosi) kiire täieliku või osalise lõhustumise fruktoosiks ja glükoosiks. Glükoosi ja fruktoosi ühendit kutsutakse invertsuhkruks ja lõhustumist invertiseerumiseks (Joon.1).
Moosi suhkrusisaldus on keetmise järel teistsugune kui enne keetmist. Valmis moosis on vaid osa lisatud suhkrust alles sahharoosi kujul (vt.joon. 1).
Sahharoosi lõhustumine soodustab suhkru lahustumist moosis. Tekkinud glükoosi ja fruktoosi ühend seob rohkem vett ja ka selle osmootiline rõhk on suurem kui sahharoosil, seega parandab suhkru lõhustumine säilivust.
Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut valmistatakse tavalisest suhkrust. See imendub sahharoosist aeglasemalt ja sobib seepärast hästi ka diabeetikutele.
Fruktoosi võib kasutada hoidistamisel peaaegu nagu tavalist suhkrutki. Fruktoos on veidi magusam kui tavaline suhkur. Mehude ja nektarite magustamisel ja marjade külmutamisel aitab seepärast väikesestki fruktoosikogusest. Fruktoosi magusus ei asenda suhkru paksendavaid ja säilitavaid omadusi: kui fruktoosi kasutatakse mooside, zheleede ja marmelaadide valmistamisel väiksemas koguses kui suhkrut, tulevad tooted vedelad ja säilivus väheneb. Konsistentsi ja säilivuse parandamiseks võib siis kasutada tarretus- ja säilitusaineid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EVA LUTS, Suomen Sokeri Oy infolehtede põhjal
Lisaks tavalisele suhkrule sisaldab moosisuhkur puuviljadest toodetud pektiini, sidrunhapet ja kaaliumsorbaati. Moosisuhkrus sisalduv pektiin on looduslik tarretav aine, mida on eriti rohkesti pooltoorestes sõstardes. Mitmetes marjades, näiteks maasikates, on pektiini siiski päris vähe. Moosisuhkru abil saab ka vähe pektiini või hapet sisaldavatest marjadest valmistada paksemat kodumoosi.
Moosisuhkrust moosi keetmine käib nii:
Ühe koti (1 kg) moosisuhkruga saab keeta kaks kilo (neli liitrit) marju.
1. Vala puhastatud, pestud ja nõrutatud marjad (2 kg või 4 liitrit) potti ja lisa 1 dl vett.
2. Kuumuta, kuni vesi hakkab aurustuma. Lisa moosisuhkrut (1 kott ehk 1 kg), vähehaaval ja ettevaatlikult segades.
3. Vähenda kuumust, kui segu hakkab keema.
4. Keeda moosi 10 minutit aeg-ajalt ettevaatlikult segades, kui keedad pehme kestaga marjadest. Kõva kestaga marjad nõuavad 5 minutit pikemat keeduaega.
5. Jahuta umbes 30 minutit, paar korda segades, kuni segu muutub paksemaks ja marjad ei tõuse enam pinnale. Vajaduse korral koori vaht. Moos tarretub lõplikult ööpäeva jooksul.
6. Vala moos pestud, kuumutatud klaaspurkidesse. Sule korralikult ja säilita eelistatavalt jahedas.
Marjades on looduslikult palju vett, näiteks maasikates umbes 90%. Moosisuhkruga keetes tarretub marjades sisalduv vesi tahkeks.
Kotitäiest moosisuhkrust ja kahest kilost marjadest saab 5 pooleliitrist purki moosi.
Kui sa ei kasuta kotitäit moosisuhkrut ühekorraga ära, vala see kaussi ja sega, et moosisuhkru koostisosad ühtlaselt seguneksid.
Pikka aega säilides võib moosisuhkur kivistuda. Saad selle jälle kasutuskõlblikuks, kui koputad kotti kergelt vastu kõva pinda.
Külmas hoidmise võimaluste puudumisel võib moosi säilitada toasoojuses, valguse eest kaitstult. Jahe säilituskoht on siiski parem, sest pikka aega toasoojas olles kaotavad marjad värvi.
Marjade looduslik happelisus koos lisatud suhkruga hoiab C-vitamiini oksüdeerumast. Keetmise järel on moosis alles kuni 80% marjade C-vitamiinist. Hoidistes säilivad ka kõik mineraalained.
Värviline pärlsuhkur on valge pärlsuhkru kõrval uus koogikaunistusvõimalus. Näiteks punase pärlsuhkru või punase ja valge pärlsuhkru seguga saab pagari- või kondiitritoodetele kergesti uue ilme anda.
Punase, kollase, rohelise või sinise pärlsuhkruga saab kaunistada ka erilisi tähtpäeva- ja pidupäevatorte: punane jõulude ajal, kollane lihavõttepühal jne.
Värviline pärlsuhkur kannatab küpsetamist nagu valgegi. Värvi püsivust kahjustavad kaunistatava toote niiskus, pakkimistingimused ja pakend. Otsene päikese või päevavalguslambi valgus võivad aja jooksul värvi kahjustada.
Kaneelsuhkur on kergesti kasutatav maitseainesegu, eriti vajalik leivatehastes ja suurmajapidamistes. Lisaks tavalisele suhkrule ja kaneelile sisaldab see taimeõli. Nii on saadud ühtlaselt jagunev, tolmamatu ja kergesti pealeraputatav kaneelsuhkur, mida kasutatakse taigna maitsestamiseks ja kaunistamiseks.
Suhkru kristalsus on oluline vahulelöömist vajavate õhuliste toodete puhul. Taignamassi koos rasvaga vahule löömisel hoiab kristallsuhkur õhku märkimisväärselt paremini kui teised suhkrud.
Vahel on vaja, et suhkur toiduvalmistamise käigus kiiresti sulaks. Suhkru sulamiskiirust võib reguleerida, valides antud toote puhul sobiva kristallisuuruse. Kui tainas sisaldab vähe vett ja rohkesti rasva, on suhkrukristallide suurus väga tähtis. Väikesed kristallid sulavad kiiremini. Kristallsuhkrul on rasva-suhkrutaigna vahulelöömisel hõõruv, rasva pehmendav mõju. Mida peenekristallilisem suhkur on, seda rohkem sisaldab see sama kaalu kohta efektiivset kristallipinda.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
iga müüja vastutab nende kaupade eest, mida tema on sulle müünud;
kaup peab olema ohutu ja nende tarbilmisomadustega, mida sa tavaliselt eeldad;
sa pead saama kauba kohta tõest infot.
Need on sinu seaduslikud õigused tarbijakaitseseaduse järgi.
Kõik kauplusest, tänavalt, turult, kataloogi- või postimüügist ostetud kaubad peavad nendele nõuetele vastama.
Eespool loetletud õigused kehtivad ka allahinnatud kaupade puhul,aga ainult siis, kui hinda ei ole alandatud kauba defekti tõttu ega ole tegemist komisjoni- või kasutatud kaupade müügiga. Sellisel juhul peab olema kauba juures märge kauba puudusest.
Loe alati korralikult läbi kaubaga kaasa antud kasutamisjuhend ja pane tähele hooldustähistust, et saaksid kaupa sihipäraselt kasutada ega rikuks seda oma oskamatu tegutsemisega.
Iga müügiks välja pandud kauba peal või juures peab olema hind, millega see kavatsetakse sulle müüa.
Kui soovid osta kaupa, mille kogust mõõdetakse kilogrammides, liitrites või meetrites, peab lisaks müügiks pakutava koguse ja selle hinna kohta olema kauba juures ka selle ühe ühiku (kilogrammi, liitri või meetri) hind. Juhul, kui kaupa müüakse standardpakendis, s.o 100, 250, 500 g või 0,33 ja 0,5 l kogustes, ei ole müüja kohustatud esitama ühe kilogrammi või liitri hinda, kui ta võib seda teha.
Kui müüja ei ole ühikuhinda kauba juurde märkinud, arvuta see ise välja ja võrdle sarnaste kaupade hindadega.
Ära unusta ostu sooritamisel jälgida, et müüja annaks sulle koos kaubaga kaasa ka ostmist tõendava dokumendi (ostutsheki, maksekviitungi jne.), kus peavad kirjas olema järgmised andmed:
1) müüja rekvisiidid (firma nimetus, asukoht, registreerimisnumber);
2) kuupäev;
3) iga üksiku kauba nimetus ja hind;
4) arve kogusumma.
Garantiiga kauba puhul peab olema vastav märge maksekviitungil või siis garantiikiri eraldi kaasas. Sellel peab kirjas olema nii iga üksiku kauba maksumus kui ka arve kogusumma.
Lisaks kirjalikule teabele peab müüja oskama sinu soovil anda suulist teavet kauba omaduste, rahvusvaheliselt kasutatavate tingmärkide jms. kohta.
Kui kaupmees müüb puudusega või kasutatud kaupa, peab kauba juures olema kindlasti vastava sisuga teave. See annab sulle võimaluse teha teadlik valik.
Toidukaupade ja mõnede tarbekaupade (näiteks kosmeetika, tarbekeemia) kvaliteedi säilimine ja nende tarvitamine on ajaliselt piiratud. Sel juhul kannab tootja kaubale vastava märgistuse, mille abil saad teada, kui kaua säilivad kauba parimad omadused õigetel hoiutingimustel.
Kui kaubal on märgistus «kõlblik kuni», siis on tegu kiirestirikneva toidukaubaga, mida tohib nii müüa kui tarbida vaid kaubale märgitud kuupäevani (kaasa arvatud).
Märgistusega «parim enne» kindlustab tootja kauba parimate omaduste säilimise nimetatud ajani.
Näiteks: «parim enne 05.04.1996» märgistusega kaubale on nimetatud tähtajani garanteerinud kvaliteedi tootja, pärast seda kuupäeva peab müüja selle kauba teistest eraldama ja lisama teabe tähtaja möödumise kohta.
Pea meeles: kui kaupmees on kindel, et kaup, mille tähtaega «parim enne» on möödunud, on sulle ohutu, võib ta seda ka hiljem müüa. Sel juhul peab ta asetama selle kauba teistest eraldi, juures olgu selge teatis, et tähtaeg «parim enne» on möödunud.
Müüja ei tohi sulle seada tingimusi, et ühe kauba ostmisel pead ostma teise kauba. Näiteks kui kaupluses on kingituspakk kahest raamatust, pead sa saama neid raamatuid ka eraldi osta.
Kui avastad, et kauplusest ostetud kaup sulle siiski ei sobi - kas värvi, suuruse, kuju vms. poolest -, siis võid selle kahe nädala jooksul ümber vahetada. Seda aga ainult siis, kui sa ei ole kaupa kasutanud. Kaup tuleb tagastada koos pakendiga, vigastusteta, märgistusega ja kõigi müügidokumentidega. Toidukaupa vahetada ei saa.
Müüja peab garantiiajal aitama korraldada puudusega kauba veo, kui kaup on suur või raske. Näiteks teleri, külmkapi jms. garantiiremonti toomise ja sealt äraviimise.
Kui sa soovid, kontrolli enne kauplusest lahku mist ostetud kauba kaalu ja mõõdu õigust. Võimaluse seda teha peab sulle tagama müüja.
Restoranis, baaris, kohvikus jm. tuleb sulle esitatav arve koostada vastavalt menüüs näidatud hindadele. Teenustasu ei ole lubatud arvele eraldi lisada. Meeldiva teeninduse eest kelnerile või ettekandjale lisatasu, nn. jootraha andmine on aga sinu enda otsustada.
Toitlustuskohtade peasissekäigu läheduses peab olema pakutavate roogade ja jookide hinnakiri, et sul oleks võimalik enne sisseastumist otsustada, kas see on sulle meelepärane ja rahakotile sobiv.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RIIGI TARBIJAKAITSEAMET
Kui sa avastad kaubal puuduse, mis ei olnud müügil tingimuseks seatud, s.t. kaup ei vasta eespool loetletud nõuetele, pöördu võimalikult kiiresti müüja poole. Müüja on kohustatud sinu probleemidega tegelema. Ta ei saa keelduda ja öelda: «See on tootja viga.»
Müüjal on kohustus hüvitada sulle tekitatud kahju. See võib olla põhjustatud mittekvaliteetsest kaubast, arvelduse mõõtmise ebatäpsusest, ebatõesest teabest kauba omaduste kohta jne.
On oluline, et hoiaksid pärast ostu tegemist alles kõik müügidokumendid, eelkõige maksekviitungi. Ilma müüki tõendava dokumendita võib müüja probleemi lahendamata jätta.
Kui sa ei tea täpselt oma õigusi, võta ühendust tarbijakaitseameti infotelefoni või tarbijaühingu infokeskusega.
Esimeseks sammuks pärast kaubal puuduse avastamist on müügidokumendid kokku koguda ja minna kauplusse tagasi. Selgita probleemi ja esita omapoolne lahend: puuduse kõrvaldamine, müügihinna alandamine, kauba asendamine uuega või tagastamine.
Kui oled faktide esitamisel täpne, jääd mõistlikuks ja viisakaks, on suurem tõenäosus, et leiate koos müüjaga probleemile lahenduse.
Kui sa ei ole rahul müüja vastusega, tee kirjalik avaldus kaupluse juhtkonnale, kuhu pane kirja:
ostu sooritamise kuupäev;
rikke või puuduse ilmnemise kuupäev:
rikke või puuduse tunnused;
omapoolne lahendus.
Kui kauplus kuulub suuremasse kaupluste ketti või administratsioon asub mujal, adresseeri kaebus peakorterisse.
Kui sa ka sealt rahuldavat vastust ei saa, pöördu avaldusega ühiskondliku liikumise volitatud esindaja, linna-, alevi- või vallavalitsuse ametnike või Riigi Tarbijakaitseameti töötajate poole.
Viimaseks sammuks oma õiguste võitlemisel on pöörduda kohtu poole, sest on probleeme, mille lahendamiseks ei ole õigust isegi tarbijakaitseametnike.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996