Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TARMO TOMAK
Tshehhi valitsus peatas eelmisel nädalal pangandussektoris valitseva pingelise olukorra tõttu riigi nelja suurima panga erastamise. Tshehhi peaministri Vaclav Klausi sõnul pole pankade kiire erastamine kujunenud olukorras võimalik.
Eelmisel nädalal määras Tshehhi keskpank riigi suuruselt viiendale pangale ning suurimale erapangale - Agrobankale - halduri. 70 miljardi Tshehhi krooni (32 miljardi Eesti krooni) suuruse bilansimahuga Agrobanka on seega juba 11. pank, millele keskpank on kolme viimase aasta jooksul halduri määranud.
Valitsuse sekkumine Agrobanka tegevusse pani eksperdid arvama, et paljude investeerimisgruppidega seotud Agrobanka krahh võib põhjustada kriisi kogu Tshehhi finantssektoris.
Tshehhi pangandusringkondades valitseb arvamus, et põhilist rolli Agrobanka finantsraskuste tekkimisel mängisid neli suurimat riigile kuuluvat panka - Kommertspank, Tshehhi Kaubanduspank, Hoiukassa ning Investeerimis- ja Postipank.
Valitsuse poolt määratud halduri Jiri Klumpari sõnul otsustasid riiklikud suurpangad mingil põhjusel Agrobankale raha enam mitte laenata, mistõttu viimane ei suutnud oma likviidsuse tagamiseks nii kiiresti uusi rahaallikaid leida. Ilmselt lootsid riiklikud pangad koos keskpangaga suruda pangandusest välja riigi tugevamaid finantsgruppe - Motoinvesti, mis kontrollis Agrobanka ja pankrotistunud Pilseni Krediidipanka. Motoinvest püüdis edutult omandada ka suurt osa Hoiukassa aktsiatest.
Eksperdid teadsid juba ammu, et Tshehhi pangasektoris on probleeme. Pärast kommunistide kukutamist 1989. aastal võis pangalitsentsi saada iga soovija, kes oli võimeline saama kokku aktsiakapitali minimaalsuuruseks määratud 50 miljonit Tshehhi krooni (23 miljonit Eesti krooni). Litsentsisoovijate tagamaid keskpank dpa teatel tollal ei uurinud.
Tshehhi kriis sarnaneb Eesti omaga
Sarnaselt mõne aasta eest Eestis juhtunuga kasutasid paljud ärimehed võimalust laenata oma pangalt iseendale ja oma lähikondlastele suuri summasid, see on ekspertide hinnangul enamiku pankade laostumise peapõhjus. Pankade pankrotid on põhjustanud Tshehhi majandusele seni kahju kokku 60 miljardit Tshehhi krooni (27 miljardit Eesti krooni), vastutusele ei võetud aga esialgu kedagi.
Alles eelmise aasta 12 miljardi Tshehhi krooni suuruse (5,5 miljardi Eesti krooni suuruse) kahjumiga lõpetanud Pilseni Krediidipanga kokkuvarisemine sundis riiki pankade probleemidesse sekkuma. Pärast kolmenädalast uurimist arreteeriti kuus kahtlusalust, kellele heideti ette finantsmahhinatsioone.
Karistamata ei jää ka keskpanga järelevalveorganid, mis pidid teadma Pilseni Krediidipangas valitsevast korralagedusest juba kolm aastat tagasi.
Peaminister Vaclav Klaus näeb finantssektori ebastabiilsuses suurt ohtu Tshehhi majanduse stabiilsele arengule. Klaus on teatanud parlamendikomisjoni moodustamisest rohkete pangakrahhide uurimiseks.
Opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide esindaja Michal Kraus teatas, et pangandussektoris liigub must raha ja pankade ning erastamisfondide riskantsed investeeringud lubasid juba varem ennustada panganduskriisi.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TARMO TOMAK
Eelmisel nädalal kinnitas kriisis vaevleva Itaalia tehnoloogiafirma Olivetti juhatus ettevõtte uueks juhiks Roberto Colaninno. See oli kulminatsiooniks kaks nädalat väldanud kriisile, mille käigus langes Olivetti aktsiate kurss rekordiliselt madalale.
Tormilised sündmused Olivetti juhtkonnas algasid 18 aastat ettevõtet juhtinud Carlo De Benedetti tagasiastumisega kontserni presidendi kohalt 3. septembril. De Benedetti ei jõudnud aktsionäride ja firma uue juhatuse esimehe Fransesco Caioga kokkuleppele suurt kahjumit andva personaalarvutite tootmise ümberkujundamises.
Olivetti loodab arvutitootmise maha müüa või leida sellele tugeva partneri. Esimesel poolaastal müüs Olivetti 360 000 personaalarvutit, kasumisse jõuaks firma alles 900 000 arvutiga aastas.
Fransesco Caio vastu on dpa teatel algatatud kaks kohtulikku juurdlust, mis puudutavad kahtlustusi, et Olivetti juhtkond on võltsinud esimese poolaasta bilansi andmeid, ja Caio varasemat tegevust Olivetti mobiilsidega tegeleva tütarettevõtte Omniteli juhina. Finantsnäitajate võltsimist on ajalehe «Handelsblatt» teatel kinnitanud ka Olivetti endine finantsdirektor Renzo Fransesconi, kes astuks protestiks juhtkonna vastu üle-eelmisel nädalal kohalt tagasi.
Neljapäeval peatati Milano börsil finantsraskustes Olivetti aktsiatega kauplemine aktsia hinna tugeva tõusu tõttu, mis järgnes Roberto Colaninno uueks peadirektoriks nimetamisele. Aktsia hind tõusis juba pärast börsi avamist üle lubatud 10%. Diilerite hinnangul seisavad aktsiahinna taga De Benedettiga seotud rahandusinstitutsioonide suured ostud.
Uut juhti ei usaldata
Diilerid hoiatasid, et aktsiate hinna järsu tõusu puhul on tegemist pigem lühiajaliste spekulatsioonide kui usalduseavaldusega uuele peadirektorile, teatab Reuter-BNS. «Ei ole mingit mõtet rutata praegu Olivetti aktsiaid ostma, olukord ei ole veel kaugeltki selge ja uut meest peetakse De Benedetti koopiaks,» märkis üks Milano diiler.
De Benedetti, kes on ligi 15%lise osalusega Olivetti suurim aktsionär, oli tõenäoliselt Caio väljatõrjumise juures peamine niiditõmbaja. Analüütikute hinnangul võib Colaninno olla Olivetti eesotsas ajutine mees, kuni firma leiab endale uue juhi. Caio tegevuse ettevõtte juhina muutis raskeks asjaolu, et kontserni juhatuse viiest liikmest on neli tihedalt seotud De Benedettiga.
70% Olivetti aktsiatest kuulub välismaistele fondidele ning välismaised investorid soovivad kutsuda kiiremas korras kokku aktsionäride üldkoosoleku, et vahetada välja kogu juhatus.
Olivetti eelmise aasta käive oli ajakirja «Wirtschaftswoche» andmetel 69,55 miljardit ning kahjum 11,3 miljardit Eesti krooni. Esimese poolaasta lõpetas Olivetti 3,5 miljardi krooni suuruse kahjumiga. Olivetti on üks Euroopa suurimaid personaalarvutite ja kontoritehnika tootjaid.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996