Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TARMO TOMAK
Viis aastat pärast kommunismi kokkuvarisemist kontrollivad Venemaa majandust paljusid ettevõtteid ühendavad tööstusgrupid. Oma ärile majandusreformide algusperioodil algkapitali teeninud suurärimehed ostavad praegu kokku riiklikke tööstusettevõtteid ning kõikvõimalikku kinnisvara.
Venemaa 32 suuremat tööstusgruppi kontrollivad praegu juba 500 tehast ning 72 panka, milles töötab 2,5 miljonit inimest. Kujunemisjärgus on veel vähemalt tosin tööstusgruppi. Kuus suurimat Vene konglomeraati kontrollivad suurt osa Vene nafta-, gaasi- ja metallitööstusest ning teenivad suurema osa riiki tulevast valuutast.
Praeguste Korea konglomeraatidega sarnanevad Vene uued tööstusgrupid on arenenud tänu valitsuse senisele erastamisskeemile, mille kohaselt andis riik tööstusgruppidele võimaluse osta riiklike ettevõtete aktsiaid vastutasuks valitsusele antavatele sooduslaenudele. Selline skeem on toonud riigile sisse miljard dollarit, mis on loodetust poole vähem.
Venemaa kaks suurimat tööstusgruppi on koondunud Menatep-panga ja Oneximbanki ümber. 1990. aastate algul valuutaga kaubeldes ja kiire inflatsiooni perioodil raha laenates kasvasid nad väga kiiresti, kui valitsus hakkas riigiettevõtteid erastama, hakkasid mõlemad neid kokku ostma. Kokku on Menatepil praegu varasid 2,1 miljardit dollarit. Oneximbanki varade väärtus on 3,1 miljardit dollarit. Oneximbanki looja, praegune majandusminister Vladimir Potanin on öelnud, et tema eesmärk on luua grupp, mis kaupleks kaupade ja toormega globaalsel turul. «Te näete praegu Vene transnatsionaalsete kompaniide sündi,» on ta kuulutanud.
Kõik suured grupid nõuavad riigilt rahalist toetust, sest nii palju raha, kui erastatud vanade ettevõtete kiireks ümberstruktureerimiseks vaja läheb, uutel omanikel pole. «Meil pole tööstusgruppide loomiseks 150 aastat aega nagu Läänel,» põhjendas Menatep-panga juht Mihail Hodorkovski riigi toetuse vajalikkust.
Igal tööstusgrupil on Kremlis oma patroon, kes aitab vältida rohket bürokraatiat ning saavutada valitsuselt privileege: enamikul suurkontsernidel on maksusoodustused, vabastus tollimaksust või protektsionistlik kaitse välisfirmade eest. Patroonid muutuvad firmadele üha vajalikumaks, sest AP-BNSi teatel tühistab Venemaa valitsus 1. oktoobrist kümned impordi- ja ekspordimaksude soodustused.
Panused on nii ärimeestel kui poliitikutel väga kõrged, sest Venemaal on alati olnud võimul need, kes kontrollivad riigi tooraineallikaid ning omavad juurdepääsu riigieelarvele, kirjutab ajakiri «Business Week».
Pärast juulikuiseid presidendivalimisi majandusministriks saanud Vladimir Potanin on esimene Vene uuskapitalist, kel on võimalus suunata majandust otse Kremlist. «Potanin on üks meist, ta mõistab, mida me suudame teha ning mida me vajame,» ütles Menatep-panga omanik Vladimir Hodorkovski.
Potanin näib soosivat ettevõtete müümist konglomeraatidele. Ta pooldab Saksa majandusmudelit, kus domineerivad suured kohalikud finants-tööstusgrupid. 1. septembrini oli valitsusel õigus nõuda tagasi nende ettevõtete aktsiaid, mida suured tööstusgrupid on eelmisest suvest alates ostnud, kuid riik lasi tähtaja mööda.
Erastamise suhtes on Kremlis puhkenud aga suured vaidlused, Kremli üks võtmefiguure president Boriss Jeltsini personaliülem Anatoli Tshubais toetab ettevõtete avalikku müüki, kus kõigil on võrdsed õigused.
Välisekspertide hinnangul sarnaneb Venemaa praegu Teise maailmasõja järgse Jaapaniga, mis arendas samuti oma tööstust protektsionistliku seina taga. Tööstusgrupid on aga põhiline jõud, mis võib tõsta Vene majanduse jalule.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TARMO TOMAK
Üle hulga aja on maailmamajanduses märgata stabiilsuse märke: tööstusriikide inflatsioonitase on madal, suures osas maailmast võib täheldada majanduskasvu, börsid ja valuutaturg on stabiilne. Sellest hoolimata peavad paljud rahapoliitika kujundajad maailmamajanduse praegust rahulikkust ohtlikuks.
Teisipäeval alanud Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosolekul arutatakse, mis võiks praegust rahulikku arengut kõigutada.
Valuutafond on arvamusel, et isegi hoolimata USA keskpanga võimalikust intressimäärade tõstmisest ootab maailmamajandust ees hea 1997. aasta, kuigi probleeme jätkub endiselt küllaga. Valuutafondi ja Maailmapanga stsenaariumiga pole nõus ÜRO, kelle hinnangul on majanduskasv maailmas peatunud.
Valuutafondi esimene asedirektor Stanley Fischer tõstis ühe probleemikoldena esile Euroopa, kus 1999. aastal peaks hoolimata aeglasest majanduskasvust ja suurest tööpuudusest käivituma valuutaliit. Raskused võivad Fischeri hinnangul tekkida sellest, et majanduskasvu loodetad kiirenemine jääb tulemata, teatavad Reuter-ETA. Järgmiseks aastaks prognoositakse Euroopale siiski majanduskasvu kiirenemist. Princetoni ülikooli professori Peter Keneni meelest tekitab Euroopa võimetus tööpuudust vähendada ohtu kontinendi poliitilisele stabiilsusele.
Teine võimalik nõrk koht maailmamajanduse süsteemis on Kagu-Aasia, kus on näha kiire majanduskasvu aeglustumist. Näiteks on seal tekkinud suur ja ilmselt lahendamatu kaubandusbilansi defitsiit. Fischeri hinnangul aeglustub Kagu-Aasia kasvutempo järgmisel aastal 7-9%ni, mis on siiski endiselt parim näitaja maailmas.
Rahvusvahelise Valuutafondi kõrge ametnik teatas Reuteri-BNSi teatel, et probleeme võib tekkida ka USAs, mille majanduses võib märgata ülekuumenemise märke. «Me hoiame hinge kinni,» ütles tundmatuks jääda sooviv ametnik.
Olukorras, kus majandust näib ootavat hea aasta, pööravad Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank rohkem tähelepanu maailma vaesemate riikide võlakoorma kergendamisele. Mehhiko 1994.-1995. aasta kriis on Rahvusvahelises Valuutafondis tekitanud idee luua spetsiaalne fond, millega saaks abistada raskustesse sattunud riike.
Maailmapank on dpa teatel avaldanud kindlat soovi võidelda aktiivselt vaesuse vastu, ettevalmistamisel on programm miljardi vaesuse all kannatava inimese abistamiseks. Maailmapanga kinnitusel ei saa enam lubada olukorda, kus iga päev sureb maailmas nälga 40 000 inimest, enamik neist maal.
Varem jutuks olnud Rahvusvahelise Valuutafondi kullareservide osaline müük vaeste riikide abistamiseks on esialgu edasi lükatud, sest AP-BNSi teatel olid selle vastu Saksamaa, Itaalia ja Shveits, kes leidsid, et kulda tohiks müüa vaid erandjuhtudel.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EVA LUTS
Viimastel aastatel on rahvarikastes kohtades koogutavatele habetunud kerjustele lisandunud kahetsusväärne grupp rahapalujaid - vanurid ja puuetega inimesed. Enamik neist jätab puhta ning korraliku mulje. Tavaliselt räägivad nad tasumata korteriüürist või hädavajalikust arstirohust. Mõni paluja ostab saadud raha eest pool pätsi leiba ja toob ülejäänud sendidki tagasi.
«Lapsukene, ma maksin just elektriarve ära,» ütleb kenas sügismantlis vanaproua. Sama jutuga pöördus ta minu poole ka samal tänavalõigul nädal tagasi. «Aastaid on mul üle 70, pensioni saan 750 krooni. Kolm aastat tagasi kaotasin ainsa poja ja teised sugulased on veel vanemad kui mina. Oleks ma hingeski seda aimanud, et ma kunagi nii kaugele jõuan,» ohkab ta.
«Mul on ühetoaline mugavustega korter, mille üüri ma ei jõua maksta. Ainult 50 krooni saan soodustust.» Kas te sotsiaalosakonnas käisite? «Käisin, aga neil ei jätku vahendeid.» Hooldekodusse ei taha proua minna. «Ma ju käin ja liigun, minu olukord pole nii hull.» Arvame mõlemad, et vanainimese elu on raske.
«Mul on validool kogu aeg keele peal,» ütleb proua ja kiirustab rohkete vabanduste saatel minema. Kui kunagi polnud kerjamine tema jaoks harjumuspärane, siis nüüd küll. Elektriarvet tuleb ju pidevalt maksta.
Sotsiaalametnik Tiina Sild hoiatab, et kerjuste seas on palju petiseid, kes neile antud raha eest nurga taga õlut ostavad. «Mõne inimese süda lubab tänaval kerjata, mõnel mitte,» ütleb ta. «Abivajajatega tegelevad piirkonna sotsiaalabiametid. Oma piirkonna kerjused on meile hästi tuntud. Enamasti käib selle palumisega ikka väike või suur pettus kaasas.»
Tiina Sildi sõnul on kerjajate hulgas nii sulisid kui ka hädasolijaid, kuid osale inimestele on kerjamine lihtsalt elustiil.
Rahvast täis rongi astub umbes neljakümneaastane naine, kes jätab oma kaaslase eesruumi. «Halastage vaesele vanainimesele, kes ise raha küsida ei julge. Näete, mina hakkasin tema vabatahtlikuks abiliseks. Andke raha, olge head.» Mõni annab, mõni vihastab. «Kus see vanainimene siis on?» küsib üks reisija. Teine on tähele pannud, et naine pole üksi. Reisijad avastavad eesruumist alkohoolikust keskealise mehe. «Andke mulle mu raha tagasi!» hüüab keegi. Paar ronib peatuses kiiresti maha ja jääb järgmist rongi ootama. Vagunitäis rahvast oleks aga nendega meelsasti mõne sõna juttu ajanud.
Käidavamates kohtades näeb sageli treppidel konutamas habemikke kerjuseid. Nad pole vanad, kuid näevad vanad välja. Nad istuvad, selg kühmus, pilk maas ja müts jalge ees. Nad ei käitu agressiivselt, nad lihtsalt on. «Neil on lihtsalt niisugune elustiil,» ütleb sotsiaaltöötaja Tiiu Sild. «Ega nad seda ametit maha ei pane. Nad on sellega harjunud. Päevas teenivad nad arvatavasti päris kopsaka summa. Mõni teine korraldaks selle rahaga oma elu päris kenasti ära.»
Nemad kerjavad raha enamasti mingil kindlal põhjusel ja tunduvad seda tõesti vajavat. «Kui juhtub õnnetus, näiteks tulekahju või vargus, siis on võimalik saada kriisiabi politsei või tuletõrje tõendi alusel,» ütleb Tiina Sild. Seoses külmade ilmade tulekuga kerkib esile ka kodutute probleem. «Ropka varjupaigas on aga ainult hoone, paljad seinad, muud midagi.» Kuid Tiina Sildi sõnul on lootust leida kodututele talvel veel mingi majutusvõimalus.
Nooremad ja tervemad kerjused on niisuguse eluga harjunud, nad ei püüagi oma elus midagi muuta. Mõned valetavad, spekuleerivad juhtunud õnnetustega ja mõtlevad välja raskeid olukordi. Alkohoolikule antud raha on aga sama hästi kui maha visatud.
Üksikutel vanainimestel, kes on oma eluga hädas, jääb võimalus pöörduda piirkonna sotsiaalabisse või hooldekodusse. Hooldekodusse pöördumine ei tähenda veel sinna elama asumist. Kui aga vanainimesel on sugulased olemas, siis võiks nendega nõu pidada, kas ikka peab kogu oma pensioni maksudeks maksma, või on olemas maksusoodustusi, millest vanakesed ise midagi ei tea.
Kerjavad vanainimesed võiksid leida kedagi, kellele oma muredest rääkida, sest vanade elu on psüühiliselt tõesti raske.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
GLAIDI OLESK
Et Eestisse jõudis aids tunduvalt hiljem kui näiteks lääneriikidesse, ei saa väita, et meil on haigestumise tase väga madal. Paraku võib aidsi levik Eestis tunduvalt suureneda, ütles tervisekaitseameti aidsi ennetuskeskuse spetsialist Nelli Kalikova «Postimehele».
Septembrikuus osalesid Eesti spetsialistid kolmel rahvusvahelisel konverentsil, mille mõte oli leevendada aidsi nakatumise ohtu, muuta efektiivsemaks aidsi haigestunute ravi ning organiseerida koostööd erinevate maade HIV-positiivsete ja arstide vahel.
Kalikova sõnul tõuseb aidsi-epideemias üha enam narkomaanide osa, eriti endistes sotsialismimaades. Ukrainas oli paaril viimasel aastal ligi 2000 HIV-positiivset inimest, kaheksa kuuga suurenes nende hulk veel 2000 võrra.
Eestis ei ole registreeritud HIV-positiivseid narkomaane. See aga ei tähenda, et Eestis pole narkomaane, kes on aidsi viiruse kandjad. Et narkodispanserisse või politseisse jõuab vaid väga väike hulk narkomaane, pole neid eriti uuritud.
Aidsi levimisele viitab ka see, et narkomaanide seas on täheldatud B-hepatiiti haigestumise sagenemist sellel, eelmisel ja üle-eelmisel aastal. B-hepatiit ehk kollapalavik on haigus, mis sarnaselt aidsiga levib vere ja süstalde kaudu ning sugulisel teel. B-hepatiidi levik viitab sellele, et narkomaanide puhul on võimalik ühe inimese vere sattumine teise organismi. Seega võib HIV-positiivne narkomaan nakatada mitmeid teisi.
Sellest sügisest käivitub projekt, millega püütakse ennetada HIV viiruse levikut narkomaanide seas. Arvel on vaid ehk kümnendik narkomaanidest Eestis, arvas Kalikova.
Eestis on praegu 54 aidsi haigestunut või viiruse kandjat. aidsi probleemid esinevad meil varjatud kujul. Kalikova sõnul HIV-positiivsete diskrimineerimist töökohtadel üldjuhul ei esine, sest tavaliselt ei teatagi viirusest või haigusest. «HIV-positiivsus on nagu marker, mis teeb kindlaks tõelised sõbrad,» arvas Kalikova.
Juba neli aastat tegutseb Eestis ühiskondlik mittetulundusühing ESPO, mis ühendab HIV-positiivseid inimesi. Algul kuulus ühingusse vaid 12 inimest, praegu ligi 30. Iganädalastel kohtumistel on tavaliselt kohal 10-15 inimest, kes on üksteisele psühholoogiliselt toeks.
Kalikova sõnul on ka arstidel ühingu tegevusest abi, sest loodud on head sidemed välismaa organisatsioonidega. Endiste Nõukogude Liidu maade seas on Eesti unikaalne, sest nagu Läänes, on ka siin palju intervjueeritud HIV-positiivseid. Läti, Leedu ja Venemaa ühingud on Kalikova arvates veel väga nõrgad.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
KRISTEL RÕSS
Enamikus Euroopa maades tegutsevad pereplaneerimise liidud on tavaliselt seksuaalkasvatuse peamised lülid (näiteks Prantsusmaal, Ungaris, Hollandis jm.) ning on kaasatud koolide seksuaalkasvatustöösse. Nende maade kooliprogrammides ei ole tabuteemasid.
Eesti pereplaneerimise liidu bülletääni andmetel on seksuaalkasvatuse integreeritus haridussüsteemi erinev. Paljudes maades ei ole seksuaalkasvatus liidetud kindla õppeainega ja võib olla mistahes aine osa (Taani, Poola, Rootsi).
Belgias, Hollandis ja Suurbritannias otsustab kooli juhatus, kas seksuaalkasvatus kuulub õppekavasse või mitte. Kuid näiteks Soomes, Prantsusmaal, Ungaris ja Türgis on liidetud seksuaalkasvatus bioloogia, terviseõpetuse või loodusteadustega.
Mõnes riigis on kooliprogrammis spetsiaalsed seksuaalkasvatust käsitlevad õppeained: perekonnaõpetus (Türgi, Slovakkia), eluõpetus (Prantsusmaa) ning isiklik ja sotsiaalne areng (Portugal).
Pereplaneerimise liitude seas läbiviidud küsitluste andmetel on enamikus Euroopa maades avalik arvamus seksuaalkasvatuse suhtes positiivne, ehkki esineb ka hirmu ja vastuseisu.
Seksuaalharidus on kõige edukam Soomes, Taanis, Hollandis ja Rootsis, kus hariduse ja infoprogrammidega on ühendatud ka nõustamine. Nendes maades on olnud edukas soovimatute raseduste vältimine ning HIVi ja suguhaiguste leviku piiramine.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996