Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VALERI MAKSIMOV
Eesti maletajatel läks Jerevani maleolümpial oodatust kehvemini. Naiskonna esinemisele pole suurt midagi ette heidetud, kuigi taanduti kümmekond kohta eelmise olümpia kuuendast kohast tahapoole. Mehed aga vajusid lõpuks sohu, viiendasse kümnesse. Jaan Ehlvest ja Lembit Oll kogusid 6,5 punkti 12st, Mihhail Rõtshagov 4 punkti 10st, Olav Sepp 4,5 punkti 9st, Sergei Zjukin 4,5 punkti 8st ja Vladimir Zhavoronkov 2,5 punkti 5st. Eesti meeskonna teine number LEMBIT OLL nõustus eile olümpiamalet «Postimehele» kommenteerima.
Kui kõik koefitsiendid ja muu arvesse oli võetud, siis mitmendale kohale Eesti meeskond lõpuks platseerus?
Neljakümne üheksandale.
Iga punkt, isegi pool, luges palju. Mitu punkti jäi lahutama esikümnest?
Meie saime 28,5 punkti, viies koht 34 punkti... Esikümnesse pääses 33ga. Nii et tervelt 4,5 punkti.
Teeb välja, nagu oleks kaks kohtumist vähem pidanud. Mäletatavasti võeti enne olümpiat ja ka turniiri ajal korduvalt jutuks, et säästame energiat ja hoiame jõuvarusid lõpuks. Sellele vaatamata läks lõpp täiesti käest. Miks?
Pärast kümnendat vooru, neli kohtumist enne lõppu, oli seis täiesti korralik. Püsisime raudselt teises kümnes. Siis läksime kokku Bulgaariaga. Õnnetu matsh. Mina kaotasin väga pikas partiis - vastane surus lõpuks kivist vee välja. Olav Sepp kaotas heast seisust. Mihhail Rõtshagov kaotas valgetega, mida temaga väga harva juhtub. Kaotasime 0,5:3,5. Järgmise kohtumise võitsime 2,5:1,5 ja olukord polnud veel väga hull. Siis tuli aga täielik katastroof - Sloveenia on ikka tunduvalt nõrgem kui Bulgaaria, esimesel laual suurmeister, teistel rahvusvahelised meistrid. Ehlvest kaotas, mina jätsin oma võimalused kasutamata ja viigistasin, ka siin vajusime ära. Viimases voorus Taani vastu kaotasime esimesel ja viimasel laual, võita ei õnnestunud kellelgi. Seega viimasest kahest voorust ainult kolm viiki. Väga vähe, aga...
Ikkagi miks?
Ma ei oska seda seletada. Võimalik, et pärast kohtumist Bulgaariaga tabas mehi lootusetuse tunne. Väga raske öelda.
Endaga jäite rahule?
Olin pärast pikka partiid bulgaarlasega väga väsinud, kuid üritasin mängida ja tegin lõpus kolm viiki. Aga meeskonda see kahjuks ei aidanud. Enda esinemisega ma päris rahule ei jäänud, just kaotuse tõttu bulgaarlasele. Enne õnnestus kahte tugevat suurmeistrit võita. Võrreldes aasta algusega on väike edasiminek märgatav.
Meeskonnas oli paar debütanti, Sergei Zjukin ja Vladimir Zhavoronkov. Algus polnud laita, aga lõpp polnud ka nendel suurem asi. Mis mulje jäi seestpoolt?
Zjukin ei kaotanud lõpus ühtegi partiid, ainult viigistas. Temaga võib rahul olla. Zhavoronkov punkte vähe ei kogunud, aga tema laskis käest kaks head seisu, saades vaid pool punkti. Ta ise pole oma tulemusega kindlasti rahul.
Kas meeskond koosnes tugevaimatest, keda hetkel võtta?
Arvan, et meeskond ei koosnenud hetkel kõige tugevamatest. Viies-kuues võinuks olla ka keegi teine.
Näiteks?
Üks variant on Aleksander Veingold, teine Riho Liiva, kolmas Kaido Külaots. Kõik nad oleksid lõpulaudadele mängima sobinud. Kolmas ja neljas laud maletasid nõrgalt just matshis Sloveeniaga. Põhikoosseisuga mängisime vaid neli matshi: Iisraeliga viigistasime, Ungari vastu saime poolteist punkti ja kahes kohtumises vaid pool punkti. See põhikoosseis (Ehlvest, Oll, Rõtshagov, Sepp - V.M.) mängis väga ebakindlalt.
Sageli kostis kohapealt kaebeid mängijate tervisehäirete kohta. Kas haigused rikkusid mängu?
Meeskonnas olid peaaegu kõik ajuti haiged. Ehlvest jättis mõne partii sellepärast vahele. Mul oli ka väike pisik sees. Haiguse tagajärjed võisid tunda anda lõpus.
Kas vastased olid tervemad?
Võistkonnad paigutati erinevatesse hotellidesse. Enamik vastastest elas hotellis Armeenia, mis oli meie omast tunduvalt parem. Ka magamata ööd mõjutavad teatud määral tulemusi. Meie jõudsime kohale kell kolm öösel, ainult mõni tund enne esimese vooru algust. Ja muidugi Armeenia kõrgmäestik, see surus, raske oli harjuda. Kohanemiseks kulub kolm-neli päeva. Garri Kasparov ja mõni teinegi kuulsus hakkas mängima alles neljandas või viiendas voorus.
Kas maleolümpia korraldus käis armeenlastele üle jõu? Niisuguseid märke oli.
Seal ei olnud maleolümpiaks vajalikke tingimusi, eriti alguses. Toitumine oli Jerevanis problemaatiline. Kuna alati ei õnnestunud teada saada, kes on järgmine vastane, tekkis raskusi oma koosseisu väljapakkumisega. Taktikalise plaani ülesehitamise peale mõtlesime seetõttu vähe.
Mõni sõna naiste kohta.
Naised mängisid täiesti rahuldavalt. Raske on midagi nõuda, kui üks tugevamaid mängijaid (Monika Tsõganova - V.M.) puudub. Nad mängisid tõusvas joones ja said lõpuks korraliku koha.
Põhijäreldus maleolümpiast enda jaoks?
Saadud koht näitab, et rahuloluks pole põhjust. Ei rahulda Eesti meistrivõistluste tase ja koondise koostamise kord, samuti ettevalmistus olümpiamängudeks. Need asjad tuleb läbi mõelda. Reeglid peavad olema kindlad. Viimane mees otsustati koondisse võtta hääletamise teel, parem oleks lähtuda kindlaksmääratud sportlikust tulemusest. Juba praegu peaks määrama kriteeriumid, mille alusel kahe aasta pärast olümpiakoondis kokku pannakse. Kui Eesti tshempionaat on nõrga koosseisuga, tuleb ka siin midagi ette võtta. Kõik, paari erandiga, võiks Eesti meistrivõistlustel mängida.
Kui koostataks stimuleeriv tshempionaat, mängiksite koos Ehlvestiga kaasa?
See pole päris selge. Aga praegu ei mängi isegi enamik rahvusvahelistest meistritest. Kui nemad õnnestuks kaasa tõmmata, võib aasta-paari pärast kõigi paremate osalemisest rääkida. Taset ei saa niimoodi tõsta, et üks tugev kutsutakse mängima ja teised ei tule. See oleks mõttetu.
Kas rahvusvaheline meister Kalle Kiik on Eesti meeskonna jaoks kadunud? Teda pole enam silmapiiril.
Kõigepealt, ta ei mängi Eesti meistrivõistlustel, maletades põhiliselt Soomes. Elo koefitsient pole Kiigel ka nii kõrge, et koondisse kindlalt kandideerida võiks. Tema tasemel mängijaid on meil mitu.
Kas maleolümpial on maailma maletajate silmis piisav autoriteet?
Enamik tippmaletajatest mängis kaasa. Mõni mees, näiteks Kortshnoi ja hollandlane Piquet, loobusid sellepärast, et neid ei rahuldanud mängutingimused Jerevanis. Need olid tõesti väga rasked. Aga tingimused olid kõigi jaoks enam-vähem võrdsed. Hotellide kohta ma seda ei ütleks.
Kuidas kommenteerite Kirsan Iljumzhinovi tagasivalimist FIDE presidendi kohale?
Ei olnud teist kandidaati, kes FIDEle raha võiks hankida. Iljumzhinov olevat malesse väga palju ka oma raha paigutanud. Karpovi-Kamski tiitlimatshi auhinnafondi raha leidis tema. Teistel selliseid sidemeid pole.
Mis saab MM-tsüklist? Siin tekkis probleeme.
Ei ole selge. Maailmameistri selgitamine lükati terve aasta võrra edasi, järgmise aasta lõppu. Tänavu detsembris on Las Palmases kõigi aegade tugevaim, 21. kategooria turniir. Osavõtjate keskmine Elo on üle 2725. Mängivad Karpov, Kasparov, Kramnik, Ivantshuk, Anand ja Topalov. Need kuus meest mängivad kaks ringi. Samal ajal on teisigi tugevaid turniire, seetõttu lükati MM edasi.
Kas Iljumzhinovi poolt pakutud maailmameistri ülikiire selgitamise viis on reglemendina vastu võetud?
See vaieldakse selgeks kahe-kolme kuu jooksul. Minul ja Ehlvestil jääb üle vaid oodata. Ilmselt me saame koha. Lähemal ajal meil kindlaid võistlusi pole, uurime, kus saaks võistelda.
Kas elate malega teenitud honorarist ära?
Ehlvesti kohta ma ei oska öelda. Mina olen piiri peal. Kui pool punkti vähem saan, siis... vist ei elaks ära.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RAIMO PEIKER, Postimees
Jerevani maleolümpial oli kõige tähtsam muidugi võistlus ise, kuid väga pingeliselt arenes ka FIDE presidendi valimine ning taas kerkis üles Garri Kasparovi ja Anatoli Karpovi vahelise MM-matshi korraldamine väljaspool Rahvusvahelist Maleföderatsiooni ja PCAd.
FIDE juhi valimistel Eestit esindanud Lembit Vahesaare sõnul kulus uue presidendi valimiseks märksa enam aega, kui algul planeeriti - kolm täispikka tööpäeva.
Vaevalt kümme kuud rahvusvahelist maleelu juhtinud Kirsan Iljumzhinovit (väidetavalt rublamiljardär on Kalmõkkia president ja Venemaa Riigiduuma saadik) üritasid troonilt tõugata Bachar Kuatly (Prantsusmaa) ja brasiillane Jaime Sunye Neto. Mõlemal oli välja pakkuda ka kaheksane meeskond. Iljumzhinov teatas vaid, et tema taasvalimise korral saab presidendi asetäitjaks kreeklane Georgios Makropulos, kel samuti vahepeal ka presidendiks saamise mõtted peas olid.
Lembit Vahesaar kinnitas, et istungite algus venis FIDE juhtkonna süül tavaliselt ühe tunni võrra, kuna kulissidetagune heitlus oli sedavõrd äge. Pingele ei pidanud vastu araabia päritoluga Kuatly, kes loobus. Oma hääled delegeeris ta Netole.
Eesti Maleliidu asepresident ja rahvusvahelise kategooria kohtunik Vahesaar (maleolümpial oli ta kohtunik number üks, kureerides liidrite matshe) iseloomustas Netot vaikse ja viisaka mehena. Ka polnud Netol õiget programmi ja tegevuskava, mees on korrutanud vaid üht: et tahab arendada malet Lõuna-Ameerikas.
Filipiinlane Florencio Campomanes juhtis maailma maleelu poolteist aastakümmet, Iljumzhinov sai teha seda vaid kümme kuud. Aga selle ajaga on kalmõkk male heaks suutnud palju ära teha. Väidetavalt on ta oma rahagi nelja miljoni dollari ringis mängu pannud.
Lääne-Euroopas ja mujalgi pole enam tahetud endise innukusega korraldada FIDE korralisi üritusi. Malevõistlused on kandunud rohkem Venemaale ja endistesse liiduvabariikidesse. Viimased maleolümpiad on peetud Moskvas ja Jerevanis, 1998. aastal koguneb aga maailma maleeliit Kalmõkkia pealinna Elistasse. Viimases paigas peeti juba meeste MM-matsh (FIDE egiidi all). Ka naiste maailmameister selgitati Venemaal.
Iljumzhinov siiski võitis. 137st valijast 87 andsid oma hääle senisele presidendile. Ka Lembit Vahesaar hääletas Iljumzhinovi poolt. 46 hääletusel osalenut olid kalmõki vastu ja neli jäid erapooletuks. Lisaks Makropulosele pääsesid Iljumzhinovi meeskonda ka Venemaa Maleföderatsiooni president Andrei Makarov, Armeenia Maleföderatsiooni president Vanik Zaharjan jt.
Teravalt tõusis päevakorda ka asjaolu, et MM-matsh on taas FIDEl käest libisemas. FIDEle seni äärmiselt truu ja kuulekas olnud Anatoli Karpov on nüüd valmis hoopis oodatud tülimatshi Garri Kasparoviga väljaspool FIDEt ning PCAd pidama. Kasparov on seni minimatshidega maailmameistri selgitamist teravalt kritiseerinud. Karpov on vaikinud, kuid ilmselt ei meeldi temalegi uus võistlussüsteem, kus aastakümnetega saavutatud positsioon võib mõne partiiga õhku haihtuda. See on alalisi konkurente teineteisele lähendanud. Iljumzhinovil ei jää ilmselt muud üle kui oodatud MM-matsh enampakkumisega FIDEle osta. Juba 15. novembriks oodatakse linnadelt sooviavaldusi, et nende seast parim välja valida.
Kuid enamikule suurmeistritele uus minimatshidega kaheksaetapiline võistlus meeldib, sest teel tippu võib igasuguseid üllatusi juhtuda ja tippsuurmeistreid konkurentsist välja kukkuda.
Juba avaringis väljalangenu teenib 6000 USA dollarit. Ja kuni kuuenda ringini kaotanutele makstavad summad kahekordistuvad. Võitja (maailmameister) saab viiemiljonilisest auhinnafondist 1,37 miljonit USA dollarit.
Lembit Vahesaar teavitas ka seda, et uue süsteemiga kavandatud MM-võistlused on aasta võrra edasi lükatud. Iljumzhinov on valmis muudatusi tegema ja isegi partiide arvu osas kõnelusi pidama. Uut moodi MM-võistluste korraldamiseks on juba raha pakkunud näiteks Jaapan ja Vietnam.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
PEETER REHEMA
Läinud reedel pälvis tartlaste tähelepanu Küüni tänavale püstitatud stardipoodium. Suur päismik teatas Emajõe rallist.
Kella poole kuue ajal suleti Tartu kesklinnas liiklus ja Vabaduse puiesteelt sõitis mööda Kompanii tänavat Raekoja platsile pikk reklaamikirjude autode rivi. Raekoja kivitrepi ees tervitas sportlasi ja pealtvaatajaid Tartu linnapea Väino Kull.
Veerand tundi hiljem algas võidukihutamine, mida Tähtvere kandi iidsed tänavad varem näinud pole. Esimeses VIP-autos istusid ralli üks peasponsoreid, Favora omanik Aivo Pärn ja kõigi üllatuseks ka linnapea ise. Veidi aja pärast järgnesid võistlusautod. 2850 meetrit kurve ja sirgeid läbiti pealtvaatajate müüri vahel veidi rohkem kui kahe minutiga. Asjatundjate jaoks polnud eriliseks üllatuseks, et esimese kiiruskatse võitis Eesti rallimeeste esinumbri Ivar Raidami ees tuntud ringrajaspets Erki Piirsalu. Kaks minutit ja kuus sekundit andis võitjale keskmiseks kiiruseks 81,42 kilomeetrit tunnis.
Loodetavasti andestavad võistlusrada julgestanud liikluspolitseinikud võidusõitjaile linnas lubatud viiekümnekilomeetrise kiiruselimiidi ületamise. Väike viperus esimeses kontrollpunktis lisas Emajõe ralli peafavoriidi Raidami koguajale kümme sekundit, nii et esimesele vaheajale läksid võidusõitjad üpris intrigeerivas seisus. Lootusi ralli võiduks hellitasid veel vähemalt kolm ekipaazhi.
Laupäev algas tibutavas vihmas, mis muutis Tartumaa saviliivased teed väga libedaks. Kell 8.20 anti Rõhu lähedal start esimesele maanteekatsele. Kitsal metsateel pani koos Indrek Ilometsaga sõitnud tänavune Eesti rallimeister Ivar Raidam asjad enda kasuks paika. Raidami kolmesekundiline võit Aleksander Käo ja tartlase Markko Märtini üle ning kuuesekundiline edu linnakatse võitja Piirsalu ees andis märku, et konkurents on läinud veelgi teravamaks.
Sajad pealtvaatajad ääristasid Tartumaa ralliradade ühte ehet: Vapramäe, Viisjaagu ja Vellavere kiiruskatset. Viie- ja poolekilomeetrise lõigu läbisid Raidam ning Märtin võrdse ajaga 2.31, mis teeb keskmiseks 131,13 kilomeetrit tunnis.
Kohe järgnes Lätiküla kiiruskatse, mis seekord rajameistri tahtel startis Aiamaalt. Raidam lõpetas 19-kilomeetrise kihutamise ajaga 8.59, mis viis ta Piirsalu ette ralli üldliidriks. Äärepealt oleks see katse õnnetult lõppenud number kahe all startinud Markko Märtinile ja tema kaardilugejale Robert Lepiksonile, sest Unipiha mõisa teeristil trügis otse nende 190-kilomeetrise kiirusega kihutava Fordi ees läbi pealtvaatajate ja julgestajate müüri teele hallikassinine sõiduauto. Noore tartlase külm veri ja sõidumeisterlikkus hoidis ära võimaliku kohutava avarii, kuid favoriitide sekka arvatud ekipaazhi hea tulemus sel kiiruskatsel oli läinud... Arutu teeletrügija pääses vaevu raevunud pealtvaatajate omakohtust.
Edasi tuli läbida metsane ja mägine Illi kiiruskatse, seejärel ootas väike puhkepaus Elvas. Jätkati taas Vapramäe, Aiamaa ja Illi katsetega. Üheksandaks kiiruskatseks olid ralli korraldajad kavandanud kihutamise Kammerist Kambjasse, kuid valla juhtkond otsustas, et külatee ja kohalike elanike rahu ei kannata seda välja. Niisiis sõitsid rallimehed otse Tatrale, kus algas viimane kiiruskatse. Seal said oma selle ralli ainsa katsevõidu Mitsubishi Lanceril sõitnud Aleksander Käo ja Meelis Pihel, kes võitsid sekundiga üldliidreid Raidamit-Ilometsa.
Võistlejaterivi lõpuosa venis, sest Illi teisel kiiruskatsel oli tekkinud seisak, kui rajale naasid VIP-1 all sõitnud Aivo Pärn ja Väino Kull. Väike vääratus viimases kurvis oli viinud nende Opel Senatori teelt ning auto tagasitoomine sundis korraldajaid stardi seiskama. Kõik läks aga siiski suuremate viperusteta.
Kella viieks oli Tartu laululaval välja kuulutatud Emajõe ralli pidulik lõpetamine. Lausvihm oli aga peletanud oodatud pealtvaatajate hulga - rallinumbritega autosid oli uudistamas vaid paarkümmend huvilist. Seetõttu otsustasid korraldajad võistlejate säästmiseks pidada autasustamistseremoonia laululava banketisaalis. Pritsis shampanja, võidumehed Ivar Raidam ja Indrek Ilomets said traditsioonilised tammepärjad.
Auhinnalaua, millel olid värvitelerid, mikrolaineahjud, tolmuimejad ja kümned muud hinnalised esemed, olid katnud sponsorid - Katalor, Favora, Rand & Tuulberg, Estiko. Ralli esimese kiiruskatse, Alexandri linnakatse võitjad Erki Piirsalu ja Toomas Kitsing said Tartu Õlletehaselt eriauhinnaks kaks kasti Alexandri õlut, mis kiiduavalduste saatel kohapeal ära tarbiti.
Peeti meeles ka veoautodel kihutanud julgeid mehi, kelle võidusõit oli lõppenud juba Elvas - esikoha pälvisid Aare Müil ja Tiit Vanamölder.
Ivar Raidami seekordne kaardimees Indrek Ilomets sai lisaks tammepärjale ja värvitelerile ka veel kohvimasina, sest temal langes rallivõit kokku sünnipäevaga.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996