Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KARL TAKLAJA
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise ökonoomikadirektor Mart Moosuse väitel on oht, et Tallinna ühistranspordi plaanitava erastamisega võib tabada neid samasugune saatus nagu hingusele läinud Eesti Tubakat ja Leiburit.
Transpordiameti juhataja Kalev Kallo sõnul otsustab ühistranspordi saatuse järgmine linnavolikogu. «See on lihtsalt omandivormi muutumine, mille tingis uue äriseadustiku vastuvõtmine ning kindlasti tuleb see linna sajaprotsendilise osalusega,» kinnitas Kallo.
Moosuse väitel on Tallinna ühistransport läinud suure hooga allamäge. «Remondi ja korrashoiukuludega on munitsipaalettevõttes pikka aega koonerdatud, mis on viinud Trammi- ja Trollibussikoondise selleni, et kiiremas korras on vaja välja vahetada kuni 40 protsenti trammidest ja trollidest,» märgib ta.
Moosuse sõnul on Tallinna linnavolikogu 1993. aastal vastuvõtnud transpordikontseptsiooni, mille esimene punkt ütleb: «Toetada ja soosida linna ja linnalähise ühistranspordi arengut eesmärgiga kujundada see konkurentsivõimeliseks sõiduautodele. Pidada vajalikuks elektritranspordi kui keskkonnasõbralikuma ja energiasäästlikuma veoliigi osatähtsuse suurendamist.»
Trammi- ja trollibussikoondise andmetel aga vähenes Tallinna ühistranspordi läbisõit 1995. aastal võrreldes 1993. aastaga 17 protsenti. Rahapuuduse põhjendusel on viimase võimaluseni hõrendatud liine, neist paljud puhkepäeviti enam ei tööta, uutest liinidest pole juttugi.
Transpordiameti juhataja Kalev Kallo sõnul on reisijate vedu kolme aasta jooksul vähenenud umbes 13 protsenti.
Ühistranspordi mahtu kavatsetakse iga aastaga suurendada 10 protsenti, et paari aasta pärast taas 1993. aasta tasemeni jõuda, märkis Kallo ning kinnitas, et enne ei ole mõtet rääkida liiklusummikute vähendamisest, kui ühistranspordile on taas elu sisse puhutud.
Kallo ei pidanud lahenduseks ka selleks laenu võtmist, sest linn on niigi võtnud palju laene ja varsti on aeg hakata neid tagasi maksma.
Transpordiameti juhataja sõnul ei saa ka pileti hinda lõputult tõsta. «Tulusid on võimalik suurendada suurendades kontrollide arvu, seoses sellega on transpordiameti algatusel Tallinnas käibel ka uued võltsimiskindlad «turvapiletid»,» rääkis Kallo.
Valimisnimekirjas Paremerakonnad ja Mõõdukad volikogusse kandideeriva Moosuse väitel püütakse tihtipeale vastandada kahte linna põhivedajat - autobussikoondist ning trammi- ja trollibussikoondist. Kallo sõnul on kahe ettevõtte probleemid kindlasti erinevad, sest elektritransport on märksa kallim, kuid transpordiameti tasandil ei saa mingist vastandamisest juttugi olla.
«Suurim tagasilöök linna ühistranspordile tuli riigilt, kes lõpetas omapoolse doteerimise,» ütles Kallo, märkides, et «riigi poolt oli see täielik sigadus».
«Põhjuseks on siin nii linnas kui ka riigis võimul olev partei, kes kasutab enne uue volikogu valimisi «põletatud maa» taktikat, nullides kõik riigi dotatsioonid,» arvas valimisliidu Keskerakonna liit nimekirjas uude volikogusse kandideeriv Kallo.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JAANUS PUTTING
Juba teist nädalat on Koidu tänaval asuvat Kassisaba kauplust ja ümbruskonna poode terroriseerinud 4-5-liikmeline jõuk vene keelt kõnelevaid kuni 30-aastasi mehi, kes müüjaid ja ostjaid kartmata haaravad vitriinidelt kaupu ning lahkuvad nende eest maksmata. Seni pole poepidajate jõud huligaanidest üle käinud.
Nädala algul pöördus Kassisaba pood lõpuks politsei poole, kes on lubanud pättide jultunud tegevuse lõpetada.
Kassisaba kaupluserahva kannatus katkes läinud laupäeval, kui omavolitsejad haarasid poest 4,5-liitrise, rohkem kui tuhat krooni maskva «Johnny Walkeri» viskipudeli ning tormasid poest välja. Seepeale otsustasid poepidajad asjale piiri panna ja politsei appi kutsuda. Politsei on lubanud hakata huligaane otsima.
AS Lada juhataja Teet Annus, kellele kuulub ka Kassisaba kauplus, rääkis «Postimehele», et kamp on nende poodi terroriseerinud juba poolteist nädalat. «Nähtavasti on nad hiljuti vangist vabanenud, nii umbes 30-aastased vene keelt kõnelevad ning üsna agressiivsed ja tugevad mehed, kes ei karda ei müüjat ega ka kaupluses olevaid inimesi,» iseloomustas Teet Annus kurikaelu. «Meil on üks kõhnuke müüja, kes ei ole julenud neile seni vastu hakata, kuid üks suuremat kasvu naisterahvas on korra ühel neist rinnust kinni võtnud ja poest minema ajanud,» rääkis Annus. Tema sõnul sisenevad mehed kauplusse tavaliselt kolme-neljakesi, arvatavasti ootavad paar meest kaaslasi veel väljas.
«Üks neist on pisut kirgiislase nägu, ühel on pikemad heledad lokkis juuksed, üks on teistest veidi lühem,» kirjeldas AS Lada juhataja huligaanide välimust. Ta tunnistas, et see kamp on teistest samas piirkonnas tegutsevatest jõukudest ning pättidest, kes Kassisaba poodi «külastavad», peajagu üle - nad on palju tugevamad ning kavalamad. «Läinud pühapäeval nägin neid noormehi ka ise. Paar neist teevad ühele tüübile «tee» valmis, see läheb ja kisub vitriinidelt kaupa kaasa.»
Kui vargad poest lahkusid, sõitis poepidaja neile autoga järele ning märkas, et jõuk sisenes majja Adamsoni 33. «Nähtavasti on neil ka üks taksojuht kambas, kes veab nii neid kui ka poest varastatud kraami,» arvas Annus. Pärast seda helistati politseisse, kust peagi saadeti poe juurde patrullmasin kahe korravalvuriga, kes soovitasid poepidajatel kirjutada juhtunu kohta avaldus. «Tegimegi siis politseile avalduse ning ootame nüüd tulemusi,» ütles aktsiaseltsi juhataja. Ühes asjas on Teet Annus kindel: pättide ees ta värisema ei hakka.
Kassisaba elanike sõnul paistab see rajoon ja sealsed vanad majad üldse meelitavat endisi vange ja kõikvõimalikke kahtlasi tüüpe. Sellepärast ei söandata pimeda saabudes enam ninagi välja pista, kuigi enamasti hirmuks ehk põhjust polegi. Kurjategijad muutuvad sellest aga päev-päevalt jultunumaks.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996