Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EVA TAMMELO
Peale postiga saatmise on Eestis pakkide edasitoimetamiseks muidki variante. Kui saadetise kaal ei ületa 20 kilo, võib kasutada AS Cargobusi teenuseid, kuid raskemaid ning suuremaid asju toimetavad kohale teised mehed. Mitme sel alal tegutseva firma hulgast on üheks variandiks AS KaubaEkspress, mis veab kaupa nii regulaarliinidel kui ka ekspressteenusena.
«Meie tegutsemisvaldkond algab sealt, kus lõpeb Cargobusi oma,» seletab KaubaEkspressi direktor Tõnis Hintsov.
«Cargobus võtab peale kuni 20 kilo kaupu, meie maksimumkoguseks on autokoorem, 8-10 tonni. Elu näitab siiski, et suurem osa saadetisi on alates 50-100 kilost 2000 kiloni,» ütleb Hintsov. AS KaubaEkspressi teenus on kasulik eelkõige neile, kel on kaupa transportida vähem kui terve autokoorem, sest nad ei pea kinni maksma auto edasi-tagasi kilomeetreid, vaid ainult konkreetse saadetise kohaletoimetamise.
Kuigi KaubaEkspressi agendipunktid asuvad peale Tallinna veel ainult Tartus, Jõhvis ja Kuressaares, on teenus mõeldud kogu Eestile. Hetkel ei toimetata saadetisi ainult Hiiumaale. «Üldjuhul me viime kauba otse koju kätte, pakume nn. uksest ukseni teenust. Kliendil ei ole muud muret, kui ainult kas saata meile faks või helistada, me tõstame tema näidatud aadressil selle kauba peale ja viime antud aadressil kohale,» selgitab Tõnis Hintsov firma töökorraldust. Sihtpunkti jõuab saadetis hiljemalt 48 tunni jooksul.
Ehkki firma põhiklientideks on juriidilised isikud, ei öelda ära ka eraviisiliselt vedada soovijatele. Tõnis Hintsovi sõnul on praegu väljatöötamisel otseselt eraisikuile mõeldud terminaal-terminaal tüüpi teenus, mis maakeelde ümber panduna tähendab, et klient toimetab ise saadetise agendipunkti ning saaja tuleb sellele sihtkohas järele. Sellise töökorralduse eeliseks on teenuse oluliselt väiksem maksumus.
AS KaubaEkspressi abil saadetise edasitoimetamise hind sõltub vahemaast ning kauba kaalust. Vahemaade määramisel lähtutakse maanteede teatmikust, millele lisandub 25 km Tallinnas ning 5 km teistes linnades. Tõnis Hintsov:«Kuni 150-kilosed pakid võtame ühe hinnaga, sest kojutoimetamisel ei ole vahet, kas see on 20- või 100-kilone pakk, meilt peab auto välja sõitma ikkagi.»
Näiteks maksab kuni 150-kilose paki transport Tallinnast Tartusse käibemaksuta 204 krooni. Vedu vastupidises suunas on oluliselt odavam tänu sellele, et kaubavood Tallinnast teistesse Eesti linnadesse kipuvad koguseliselt ületama Tallinna suunduvaid kaubavooge.
Kaupa kliendilt vastu võttes sõlmib firma nn. kiirlepingu ehk teisisõnu täidab saatelehe, kohustudes sellega saadetist sihtpunktis tervelt üle andma. Kui kaup jõuab kohale vigastatult või rikutult, selgitab firma juhtunu asjaolusid, koostab akti ning maksab kliendile kahjutasu. Et vedu toimub vastavalt rahvusvahelise kaubaveo konventsioonile (CMR), siis on kindlustuse maksimaalseks piirmääraks 12 USD kilogrammi kohta, mis teeb Eesti rahas umbes 145 krooni. Terve autokoorma maksimaalseks kindlustuslimiidiks on 400 000 DEM, Eesti kroonides siis 3 200 000 EEK.
Õnnetusjuhtumite ärahoidmiseks kehtivad loomulikult mõningad nõuded ka klientidele, korralik pakend pole sealjuures sugugi tähtsusetu. «Eelistame selliseid kaupu, mis on transpordiks ette valmistatud, see tähendab, on pakitud kas euroalustele või on nii kerged, et saab käsitsi tõsta. Sest kui auto sõidab kliendi juurde, siis ei ole juhil muid abivahendeid kui pumptõstuk. Kui saadetis on raske, peame saaja ja saatjaga eraldi kokku leppima, et mõlemal oleks auto saabumise hetkel olemas mingi laadimismehhanism,» kommenteeris Tõnis Hintsov saadetise pakkimise nõudeid, lisades, et laadimismehhanismiks võivad olla ka lihtsalt mitme mehe ühendatud jõud.
«Loomulikult on meie klientide hulgas ka eraisikuid, kuid kui võtta näiteks eesti rahvustoit kartul, siis seda ei tasu kaugele vedada. Veokulud on küllaltki suured, ilmselt on tulusam kohapeal turult osta,» andis Tõnis Hintsov logistilist nõu.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EVA LUTS
Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt.
Anne Ostukeskuse reklaamikunstniku Kaire Kooli sõnul ei tea sellest sageli midagi ka puuviljade maaletoojad. Seda öeldes näitab ta nukralt korvitäit riknenud litshisid, mille kohta ei teadnud maaletoojad mitte kõige vähematki ütelda. Kurbadest kogemustest õpiti, et litshid toasoojas ei säili ja neid tuleb hoopis hoida mõõdukas külmas.
Troopikataim jänesekapsaliste sugukonnast. Sisaldab oblikhapet, seetõttu hapuka maitsega, ja palju C-vitamiini. Pärit troopikast, Malaisiast. Viljad toorelt rohelised, valmis kujul sidrunkollased. Süüakse koorimata. Lõigatakse viiludeks, mis jäävad väga efektselt tähekujulised. Sobivad magusate ja soolaste roogade kaunistuseks, tortidele, külma liha kõrvale. Mahlaga saab puhastada lõikeriistu ja käsi. «Hapukas, ilma suhkruta ei söö. Sobib hästi lisanditeks. Võileivale annab teise välimuse. Proovisin, kõik külalised imestasid, et ei olegi kurk. Igatahes äratab tähelepanu,» ütles Kaire Kool.
Vili sarnaneb kujult, ehituselt ja suuruselt meloniga. Valminud papaia on kollakaspunase koorega ning kollase või lõheroosa viljalihaga. Maitselt sarnaneb veidi vaarikaga. Toores papaia on roheline, valmib toatemperatuuril 5-7 päevaga, küps papaia säilib külmkapis kuni nädala. Toorest papaiat võib keeta nagu juurvilja, küps papaia sobib magustoitudeks. «Müügil on olnud ka kompotte, kus on papaiat sees,» ütleb Kaire Kool.
Näeb küpsena välja nagu punane pehme okastega muna. Meeldivalt magushapu. Viljaliha on zhelatiinitaoline, milles on kuni 24% kuivainet, peamiselt suhkrut. Külmhoidlates säilivad kuni kolm kuud. Puuvili on eriti armastatud Hiinas. Litshi sobib salatitesse ja kokteilidesse. «Kui nad meile sisse tulid, siis olid rohelist värvi, täiesti toored,» ütleb Kaire Kool. Asi on selles, et enamik eksootilistest puuviljadest rikneb väga kiiresti, seetõttu korjatakse ja transporditakse neid toorelt ja puuviljad vajavad järelvalmimist.
Lõuna-Ameerikas nimetatakse ka alligaatoripähkliks. Kodumaa on Mehhikos, Peruus, Brasiilias. Lõuna-Ameerikas kasutab vaesem rahvas avokaadot leivamäärdena, Põhja-Ameerikas ja Euroopas on aga avokaado kallis rikaste toit. Avokaado on pirnikujuline. Koor on kas sile ja läikiv või tuhm ja krobeline. Viljaliha on koore lähedal roheline, seespool kollane. Seest tumenenud vili on riknenud. Värvus hele- ja tumerohelisest pruunikaspunase ja mustani. Küps avokaado tundub katsumisel pehme. Tumedad, peaaegu musta koorega avokaadod on tavaliselt toored. Lahtilõigatud avokaado tumeneb kiiresti, selle vältimiseks pigistatakse viljalihale veidi sidrunimahla. Järelvalmimiseks hoida toasoojas, külmkappi pannakse alles küpsena. Avokaado on õli- ja mahlarikas, maitselt meenutab kreeka pähklit. Sisaldab vähe suhkrut, seetõttu sobib kaalujälgijatele. Süüakse värskelt. Avokaado kas kooritakse või lõigatakse pikuti pooleks, eemaldatakse kivi ja pannakse asemele suitsukala- või krevetisalatit. «Avokaado seemne võib panna potti kasvama,» soovitab Kaire Kool.
Müügil kuivatatult. Indias tehakse datlitest armujooki, proosalisemad eestlased panevad neid lihtsalt kompoti sisse või serveerivad lihatoitude lisandina. Sisaldavad vähe vitamiine, kuid palju kaaliumi ja kuni 70% suhkrut. Eriti hinnatakse Iraagi ja Alzheeria heleda viljakestaga datleid, kuid ka Iraani tumedaid datleid. «Datlid lähevad hästi kasvama, kuid ajavad alguses idu alati allapoole. Kes Karlssoni moodi seemne üles kaevavad, et näha, kui palju ta on kasvanud, ei pruugi idu pärast ärevusse sattuda. Ta pöörab hiljem ise õigesse suunda,» ütleb Kaire Kool.
Peamiseks väljaveosadamaks on Amazonase suudmes asuv linn Belem, mis on ühtlasi Para osariigi pealinn. Vilja läbimõõt on 30 cm. Selle sees on 15-25 tugeva krobelise koorega seemet, mida nimetatakse parapähkliteks. Pähklid on piklikud, veidi suuremad tavalisest sarapuupähklist. Müügil kooritult.
Müügil kuivatatult, kasutatakse kompottides, tehakse ka marmelaadi ja veini. Pärit Vahemeremaadelt. Viigimarja vili sisaldab suurel hulgal pisikesi pähkleid. Suhkrut on viigimarjas 9-24%. Kaire Kool näitab kena korvikest, mille sisse on pakitud viigimarjad. Ilus pakend lisab hinnale muidugi juurde.
Mango on pärit troopikast, kõige tuntum on india mango. Värvuse järgi on raske otsustada, kas mango on küps või ei ole, sest on olemas rohelisi, punaseid ja kollaseid mangosid. Kuid küps mango on pehme. Kui mango on veel kõva, siis vajab ta järelvalmimist toasoojas. Mango ei talu muljumist ja külma, säilib külmutuskapi allosas umbes 2-3 nädalat. Toorel viljal on veidi tärpentini maitse, kuid küps vili on maitselt hõrk ja pikantne. Söömiseks tuleb varuda palju salvrätikuid, kuna ta on väga mahlane. Kõige parem on mango pikuti pooleks lõigata ja süüa lusikaga. «See mango, mida mina maitsesin, oli lihtsalt eksootilise maitsega,» iseloomustab Kaire Kool. Mangost saab valmistada marinaadi, mehu, marmelaadi, sobib hästi lisanditeks salatitele, külma liha ja suitsukala juurde, lisatakse kastmena magustoitudele.
Välimuselt meenutab tomatit, on kollakaspunane. Pärit Aasiast ja Lõuna-Euroopast. Jaapanis kasutatakse dieetpuuviljana. Vili sisaldab 82% vett, 16% suhkrut. Süüakse värskelt ja kuivatatult, kasutatakse salatite, hoidiste, pastilaa valmistamiseks. Enne söömist soovitatav asetada kuuma vette ja lasta seal aeglaselt maha jahtuda. «Maitsesin, ei olnud magus, vaid kuidagi imal, aga küllap oli vili veel toores,» kommenteeris Kaire Kool.
Hübriid greipfruudist ja tangerinist (mandariinisort). Mahlane, aromaatne. «Magusam kui apelsin,» kommenteerib Kaire Kool.
Kaire Kooli sõnul ostjad üldiselt nõuavad eksootilisi puuvilju, eriti kui nad on otsa saanud. Heaks tavaks võiks olla see, kui poes on eksootilise ja tundmatu vilja kõrval kirjas mitte ainult hind ja nimi, vaid ka see, milleks puuvilja kasutada võib ja kust ta pärit on.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996