Tiit Vähi ootab Siim Kallaselt vastust, Riigikogu liikmetel oli valimistel edu, Tartu meditsiiniprobleemid tulevad avalikule arutusele, Politseijuhid näitavad karmi kätt, Tartus ekslesid lambad, Viljandlaste teadlikkus ja rahulolu on kasvanud, Linnavalits

ENNO TAMMER

Koonderakonna esimees peaminister Tiit Vähi ja Reformierakonna esimees Siim Kallas arutasid eile sisepoliitilist seisu ning Vähi soovib Kallaselt vastust, kas Reformierakond jätkab Koonderakonnaga valitsusliidus või mitte.

«Postimehe» küsimusele, kas valitsusliidu juhtiverakondade esimehed leppisid eile kohtumise käigus ära, vastas Kallas: «Vähi ootab vastust.»

Millele? «Mis nüüd edasi saab, mis on Reformierakonna arvamus,» ütles Kallas. Ja õhus on endiselt ka valitsusliidu lagunemise variandid, küsis «Postimees» edasi. «Ei saa välistada,» tunnistas Reformierakonna esimees.

Mitmed poliitikud on avalikumalt hakanud rääkima vähemusvalitsusest, andis «Postimees» Kallasele võimaluse täpsustada. «See on üks variant kindlasti. Kuid nagu öeldakse, me alles arutame neid asju,» tõdes Kallas.

Te olete hommikul väitnud, et Reformierakond Tallinnas välistab koostöö paljuski just koonderakondlastest koosneva valimisliiduga Tallinn, kas jääte selle juurde. «Koostöö praktiliselt on küll võimatu. Nii et peaaegu võimatu, kuid võibolla siiski jääb mõni protsent võimalust, et koostöö toimub,» vastas Kallas.

«Ma ei ole arvanud, et me nii väga tülis oleme. Olid valimised ning parteid, mis ei olnud samas nimekirjas, olid konkurendid. Seoses sellega, eriti viimasel nädalal, oli üsnagi aktiivne võitlus oma positsioonide eest,» vastas Vähi «Postimehe» küsimusele, kas lepiti ära.

Koonderakonna esimees kinnitas, et kohtumine Kallasega toimus Vähi algatusel. «Mõte oli lihtne. Valimised on läbi ja nüüd tuleb kokku leppida, kas oleme riigis koalitsioonis või oleme omavahel opositsioonis,» lisas ta.

«Kui Siim Kallas tahab saada peaministriks, siis tal on vaba õigus seda kohta soovida. Kuid praegu on ta Vähi valitsuse liige. Ta ei saa seda peaministri kohta soovida avalikult. Küll aga võib ta sellest und näha või siis kodus vaikselt unistada sellest,» arutles Vähi.

Koonderakonna esimees väitis, et ootab Kallaselt selget otsustust, selget vastust, kas Reformierakond on liidus Koonderakonnaga või ei ole.

«Kui ta tahab olla liidus, siis peame läbi arutama, kuidas me seda teeme organisatsiooniliselt, kuidas me teeme seda programmiliselt. Sest ei saa olla korraga koalitsioonis ning opositsioonis. Ei saa olla korraga välisminister, istuda mu paremal käel ning samas soovida avalikult saada peaministriks,» selgitas ta.

«Ma ei saa kannatada seda, et selline ebamäärane situatsioon kestaks kaua. Kohalike valimiste lõpuni see võis kesta. Nüüd on paar-kolm päeva settimisaega. Aga pärast seda on minu limiit läbi,» ütles Vähi.

Koonderakonna esimees tunnistas, et eile õhtul tal seda vastust veel ei olnud. «Kuid tahan seda vastust saada üsna lühikese aja jooksul. Ma ei saa riigis lubada seda, et mul ei ole koalitsiooni ega opositsiooni, et kõik on ääretult segane ja ebamäärane,» teatas ta.

Kallas märkis eile õhtul «Postimehele», et enne 1. novembril toimuvat Reformierakonna volikogu ei saa ta valitsusliidus olemise või sellest lahkumise kohta midagi öelda.

«Kui me lepime kokku, siis on ju pärast kohalikke valimisi selge, et lisaks riigi tasandile on enamikus linnades meie liit võimul. Kui me ei lepi kokku, siis toimub lagunemine. Reformierakond läheb opositsiooni ja Koonderakond otsib uue võimaluse valitsuse moodustamiseks. Kui see ei õnnestu, võib Koonderakond ise opositsioonis olla,» seletas Vähi.

«Postimehe» küsimusele, kas Kallas mitte juba ei andnud vastuse, kui ütles eile hommikul, et Reformierakond välistab Tallinnas koostöö valimisliiduga Tallinn, vastas Vähi: «See on tähelepanuväärne, et Reformierakond ühel või teisel põhjusel ei soovi teha koostööd. Ootaks selgitust, miks ei taha ja mida nad siis edasi teevad.»

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

UUDISTETOIMETUS

Kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris 71 Riigikogu liiget. Tallinnas oli Riigikogu liikmetest ülekaalukalt edukaim Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Parlamendisaadikud said kohalikku volikogusse pürgides hääli järgmiselt:

Tallinn

Edgar Savisaar 4479 (Lasnamäe, Keskerakond) V

Valve Kirsipuu 2963 (Mustamäe, Reformierakond) V

Nikolai Maspanov 2131 (Lasnamäe, Vene Erakond Eestis) V

Toivo Jürgenson 2019 (Kesklinn, Isamaaliit) V

Kaljo Kiisk 1931 (Kesklinn, Reformierakond) V

Mart Laar 1709 (Nõmme, Isamaaliit) V

Siiri Oviir 1255 (Nõmme, Keskerakond) V

Paul-Eerik Rummo 1135 (Nõmme, Reformierakond) V

Feliks Undusk 1098 (Nõmme, Reformierakond) V

Vootele Hansen 1016 (Haabersti, Parempoolsed) V

Endel Lippmaa 985 (Nõmme, Koonderakond) V

Uno Mereste 941 (Pirita, Reformierakond) V

Kristiina Ojuland 804 (Pirita, Reformierakond) V

Viktor Andrejev 761 (Haabersti, Ühendatud Rahvapartei)

Liina Tõnisson 733 (Kristiine, Keskerakond) V

Lauri Vahtre 630 (Kristiine, Isamaaliit) V

Endel Eero 637 (Mustamäe, Koonderakond) V

Anti Liiv 564 (Kesklinn, Keskerakond) V

Ülo Vooglaid 538 (Kesklinn, Koonderakond)

Eiki Nestor 506 (Pirita, Mõõdukad) V

Valentin Strukov 468 (Mustamäe, Vene Erakond Eestis) V

Mart Siimann 316 (Lasnamäe, Koonderakond)

Mart Nutt 296 (Nõmme, Parempoolsed) V

Ülo Nugis 293 (Nõmme, Koonderakond)

Priit Aimla 268 (Kristiine, Keskerakond)

Igor Sedashev 199 (Pirita, Vene Erakond Eestis)

Aap Neljas 193 (Mustamäe, Reformierakond)

Vardo Rumessen 157 (Pirita, Isamaaliit)

Eino Tamm 137 (Haabersti, Koonderakond)

Ando Leps 126 (Eesti Maarahva Erakond)

Rein Karemäe 119 (Kesklinn, Arengupartei)

Peeter Lorents 94 (Lasnamäe, Koonderakond)

Märt Kubo 80 (Haabersti,Koonderakond)

Tõnu Tepandi 63 (Haabersti,Koonderakond)

Vahur Glaase 46 (Kesklinn, Koonderakond)

Kadri Ottis 11 (Lasnamäe, Koonderakond)

Tartu

Toomas Savi 1040 (Reformierakond) V

Tõnis Lukas 798 (Isamaaliit) V

Jüri Adams 532 (Isamaaliit) V

Mihkel Pärnoja 279 (Mõõdukad) V

Tõnu Kauba 253 (Keskerakond) V

Olev Raju 152 (Tartu 2000)

Sergei Issakov 150 (Meie Kodu On Eestimaa/Vasakvõimalus)

V - osutus valituks

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ARGO TAAL

Eilsel haridus- ja sotsiaalministri kohtumisel Tartu Ülikooli, ülikooli arstiteaduskonna ja kliinikumi juhtidega otsustati kliinikumi soovi kohaselt korraldada 5. novembril Tartus meditsiiniavalikkuse koosolek, kus ülikooli ja kliinikumi liitmise käigust huvitatud saaksid infot ning avaldada oma seisukohti. Meditsiiniavalikkuse ette astuvad kõigi eilsel koosolekul osalejate esindajad.

TÜ rektor Peeter Tulviste ütles «Postimehele», et koosoleku eesmärgiks oli selgitada, kuivõrd on asjast huvitatud pooled nõus ülikooli meditsiiniasutuste minekuga ülikooli otsealluvusse. «Kõne all ei olnud mitte protseduurilised, vaid põhimõttelised küsimused,» sõnas Tulviste. Ta nentis, et nii ministrid kui ülikool deklareerisid nõusolekut kliinikumi liitmisega ülikooli struktuuridega. Kliinikumi juhtkond eesotsas juhatuse esimehe Vello Saluperega ei pidanud võimalikuks oma seisukohta välja öelda enne Tartu arstkonnaga konsulteerimist.

Sotsiaalminister Toomas Vilosiuse kinnitusel jõuti koosolekul seisukohale, et kliinikumi staatus tuleb sätestada normdokumentidega, milleks võib olla kas kliinikumi uus põhikiri või Tartu Ülikooli seadusesse tehtud uus alajaotus, mis käsitleks kliinikumi tegevust. «Mina avaldasin veendumust, et kliinikum peab kuuluma ülikooli koosseisu,» sõnas Vilosius «Postimehele». Ta lisas, et eilsel koosolekul ei jõutud lõpliku konsensuseni kliinikumi alluvussuhete küsimuses.

Vilosius ütles, et vastuolusid kliinikumi, ülikooli ja ministeeriumide vahel ei ole. «Pigem on tegu meedikute hirmudega, mille hajutamiseks ongi vaja kliinikumi olukord seadusega fikseerida.»

Tartu ülikooli teabetalituse andmetel jõudsid osapooled ühisarvamusele, et ülikooli kliinikumi põhikirja uue, teiste seadustega kooskõlas oleva variandi koostamist peab korraldama rektori poolt kliinikumi probleemide lahendamiseks ametisse määratud prorektor Mart Kull koostöös sotsiaalministeeriumi ja kliinikumi juhatusega.

7. oktoobril teatas ülikooli rektor Peeter Tulviste, kellele arstiteaduskonna nõukogu oli kliinikumi allutamiseks astutud sammude tõttu umbusaldust avaldanud, et liitmisprotsess on ajutiselt peatatud.

Sotsiaalminister Toomas Vilosius ja haridusminister Jaak Aaviksoo aga pöördusid valitsuse poole palvega mitte saata Riigikogule Tartu Ülikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt raviasutused läheksid ülikooli bilansilisse alluvusse. Kuigi valitsus oli eelnõu varem heaks kiitnud, leidsid ministrid, et enne otsuste tegemist tuleb uurida võimalusi seadusandluse ebakohtade kõrvaldamiseks, riivamata konflikti asjaosaliste ning kogu elanikkonna tervishoiu ja hariduse huve.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS SILDAM

Politseiprefektuurid on sel aastal loobunud eksinud politseinike noomimisest ning kasutanud tunduvalt rangemaid karistusi. Politseist on vallandatud juba 87 inimest.

Eesti politseis on praegu ligi 4850 ametnikku. Tänavu 9 kuuga said neist 635 distsiplinaarkorras karistada.

Politseiameti distsiplinaarosakonnas koostatud kokkuvõttest nähtub, et 467 politseinikule pandi süüks «teenistuskohuste täitmata jätmist või mittevastavat täitmist». 35 politseiametnikku tabati töökohalt joobnuna. 29 tõid oma tegevusega kaasa põhjendamatu varalise kahju. 95 inimest said hakkama muu «vääritu teoga».

Politseisisene karistuspoliitika on mitmete politseiametnike hinnangul muutunud varasemast tunduvalt rangemaks. Ametlikel andmeil vallandati selle aasta 9 kuuga erinevate distsiplinaarrikkumiste eest politseist kokku 87 inimest. Madalamale ametikohale viidi 49 ning madalale palgaastmele 177 politseinikku ja noomitus määrati 306 politseinikule.

Kõige mustem oli esimene kvartal, kui karistada sai 248 politseiametnikku. Teises kvartalis oli eksinuid 212 ja kolmandas 175.

«Karistuste võrdlemine näitab, et nende raskusaste on muutunud rangemaks. Ilmselt on prefektid ja teised politseiasutuste juhid nõudlikumaks muutunud ning asunud seisukohale, et täiskasvanud inimese töössesuhtumist tühipalja noomimisega ei mõjuta,» väidab politseiameti distsiplinaarosakonna ülem Ilse Raspel.

«Politsei juhtkond on veendunud, et täpselt nii nagu oma tegevuse või tegevusetuse eest vastutab iga tavakodanik, vastutab selle eest ka iga politseiametnik. Ja seda sõltumata ametikohast. Kusjuures politseiniku vastutus on veelgi suurem, kuna riik on andnud talle volitused kaitsta elanikkonna turvalisust,» selgitas politseiameti pressiesindaja Aet Truu.

Konkurentsitult on kõige nõudlikumad prefektid Tallinnas (kolmandas kvartalis karistati seal 67 eksinud politseinikku), Ida-Virumaal (20) ja Tartus (12). Ainsa prefektuurina ei karistatud ühtegi politseinikku Järvamaal.

«Ma olen põhimõtteliselt mätsimiste vastu ega ole alluvate eksimusi varjanud, kui olen neist teada saanud,» ütles Ida-Viru politseiprefekt Helmut Paabo «Postimehele». Tema sõnul on elu näidanud, et kui esimesel korral silm kinni pigistatakse, siis teine eksimus võib olla juba palju suurem ja lausa traagiliste tagajärgedega.

«Ei ole ju loomulik, et politseinik rikub üldkehtestatud käitumisnorme või, mis veel hullem, seadust. Ja on absoluutselt ebaloomulik, kui seda tähele ei pandaks või see lihtsalt andeks antakse,» väitis prefekt Paabo.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Eile hommikul tõid Tartu tuletõrje- ja päästeameti töötajad oma depoosse neli lammast, kes olid miskitmoodi linna peale ekslema sattunud.

Tartumaa Häirekeskuse dispetsher Anne Tamm ütles, et esimese teate linnas kõndivatest lammastest sai häirekeskus juhuslikult möödujalt kell 8.45. Lambad olid siis parasjagu Vaba ja Võru tänava nurgal.

Anne Tamm rääkis, et häirekeskus teatas lammastest munitsipaalettevõttele Komre (mille üks tegevusvaldkondi on hulkuvate koerte püüdmine) ja politseile, kes teatas looduskaitsele.

«Looduskaitse ei olnud sellest huvitatud, Komrest öeldi, et nemad tegelevad ainult koertega, kuid praegu ei ole neil ka ühtki koerapüüdjat,» sõnas Anne Tamm. «Politsei ütles meile siis, et korjake kokku, kui tahate.»

Viimane teade lammastest tuli kell 9.30, siis olid lambad jõudnud Võru ja Kastani tänava nurgale bussipeatuse juurde.

Kaks minutit hiljem, kell 9.32 sõitsid lambaid otsima Tartu tuletõrje- ja päästeameti tuletõrjepaakauto ja mikrobuss kokku kuue mehega.

«Läksime välja, aga lambaid ei olnud. Tiirutasime natuke, otsisime,» rääkis päästekorraldaja Margo Lempu.

Seejärel sõitis appi kolmas auto, sõiduautoga läks lambaid otsima väljaõppeinspektor Mart Kunmann. Tema lambad avastaski, villakandjad olid Alevi ja Võru nurgal hoovis.

«Sõitsime siis sinna,» rääkis Margo Lempu. «Lambad olid ühe maja hoovis, kohalikud elanikud olid nad seal kätte saanud ja nurka surunud. Tõstsime lambad autosse ja tõime ära.»

Lambad - üks emalammas koos ilmselt kolme tallega - pandi Tartu tuletõrje- ja päästeameti depoo õuele ühte metallist konteinerisse. Kui «Postimees» eile hommikul lambaid vaatama läks, seisid nad vaikides ajutises kinnipidamiskohas ega teinud katset ära põgeneda ka siis, kui uks kogemata lahti vajus ja kedagi läheduses ei olnud.

Margo Lempu kinnitusel ei olnud lammaste kinnivõtmisega raskusi, loomad olid täiesti rahulikud. «Arvata võib, et nad on shokis,» nentis Lempu.

Häirekeskuse dispetsher Anne Tamm ütles, et häirekeskuse palvel edastas teadet leitud lammastest Tartu Raadio.

«Teatasime ka Tõrvandi ja Ülenurme konstaablitele, et äkki on seal kuskil lambad kaduma läinud. Paistab, et Võru tänavat pidi on lambad linna tulnud.»

Tõrvandi politsei teatanudki tagasi, et ühes talus on vargus toime pandud ja seitse lammast ka laudast kadunud. Häirekeskuse dispetsher avaldas lootust, et võibolla need neli lammast pääsesid varaste käest.

Eile õhtupoolikul saidki lambad taas koju. Anne Tamm ütles, et kell 16.10 tuli Tõrvandi politseinik koos varguse ohvriks sattunud talunikuga lambaid vaatama. Talunik tundis lambad ära. Tagasi koju said loomad Moskvitshi «pirukakäruga».

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

MALLE TOOMISTE

Viljandi linna elu on viimase kolme aasta jooksul veidi paranenud, väitsid augustikuus Viljandi linna avaliku arvamuse küsitluses 65 protsenti vastanutest.

Kolme aasta eest korraldatud küsitluses hindasid viljandlased kõige tõsisemaks probleemiks Viljandis kuritegevust ja turvatunde puudumist. Tänavu augustis pidas 78 protsenti küsitletutest tõsiseks probleemiks linnas võimalust saada soovitud tööd.

Viljandi avaliku arvamuse uuringu korraldaja Ülle Lumi ütles, et oma isikliku elujärje kohta vastates on kolme aasta taguste küsitlusandmetega võrreldes lisandunud umbes 20% neid, kes väidavad, et nende majanduslik olukord on viimasel aastal paranenud.

Samas ei ole 60% vastanutest rahul oma pere materiaalse olukorraga (nendest 15% ei ole sellega üldse rahul).

Sagedasemate vastuste järgi võiks viljandlast iseloomustada inimesena, kes on rahul oma suhetega teiste inimestega (94%) ja oma perekonnas (92%). Pisut vähem on vastanud rahul eluga Eesti Vabariigis (68%) ja oma koduümbrusega (67%; kusjuures üldse ei ole rahul koduümbruse, linnajaoga 29%).

Augustikuus küsitletud viljandlast võiks iseloomustada veel sellega, et ta peab tõenäoseks jääda ilma oma tööst lähema kuue kuu jooksul (44%), kuigi ta ise jääb oma tööga praegu rahule (65%). Küsitluse põhjal on viljandlane rahul oma haridustasemega (58%) ja elamistingimustega (68%; kusjuures üldse ei ole elamistingimustega rahul 11%).

Pere materiaalse olukorraga jääb 32% vastanutest rahule ning üldse ei ole rahul 15% küsitletutest.

Võimalikke muutusi oma elukorralduses vaagides tahaks 62% vastanutest leida korraliku sissetuleku ja 60% olla rohkem kodus ja kodustega.

Enamik vastajatest ei soovi vahetada töö- ega elukohta (väga tahaks töökohta vahetada 12% ja korterit Viljandi piires 14%).

Valdav enamik küsitletud viljandlastest ei osanud hinnata, kas nende majanduslik olukord, ühiskondlik seisund ja ametialane positsioon aasta pärast halveneb või paraneb.

Küsitluse korraldaja Ülle Lumi täheldas, et võrreldes eelmise uuringuga kolm aastat tagasi on siiski kasvanud lootusrikaste inimeste osa. Lumi nentis, et kolme aastaga on viljandlaste arvates tähtsamaks muutunud mure tuleviku pärast ning headuse ja inimlikkuse vähenemine.

Viljandi linna teravaimaks probleemiks 15 pakutud variandi hulgast peab 78,3% vastanuid võimalust saada soovitud tööd. Järgnevad teede ja tänavate halb olukord (77,7%) ning kuritegevus ja turvalisuse puudumine (75,5%).

Veel nimetas 20% vastanutest viimase aasta kurvastava asjaoluna Viljandi järve ja ranna kehva seisukorda.

Positiivsena nimetasid viljandlased seda, et linna heakord ja haljastus on paranenud ning 41% väitsid, et linn on muutunud kaunimaks ja puhtamaks.

Eluvaldkonniti jäädi sagedamini rahule kaubandusega ja kultuuri arenguga. Rahulolematust avaldati enam heakorra (pooled vastanutest), olme (47%) ja õiguskorra (41%) üle.

Lähema viie aasta jooksul pidasid vastanud oluliseks ohjata kuritegevust ja kindlustada turvalisust, hoida tööpuudust minimaalsel tasemel, taastada Viljandi kui kauni suvituslinna maine ning tagada noortele heal tasemel gümnaasiumi- ja kutseharidus.

Ülle Lumi täheldas, et võrdluses 1993. aasta küsitlusega on märgatavalt vähenenud nende osa, kes ei oska hinnata oma suhtumist linnavolikogu ja -valitsuse ning linnapea töösse. Augustis märkis 11% vastanutest, et nemad ei ole linnajuhtide tööga kursis.

Avaliku arvamuse küsitluse korraldaja Ülle Lumi lisas, et augustikuu teisel poolel küsitleti Viljandis 350 inimest juhuvalikul 1996. aasta valijate nimekirjadest. Küsitluse tellis Viljandi linnavalitsus.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996