Alo Raun: nulltolerants haisule trammis

Alo Raun

FOTO: Peeter Langovits

Kes pealinlastest poleks astunud vahel Tallinna ühistransporti ja tundnud seal ebameeldivat alkoholi, prügi või mõne kehaeritise lõhna? Näiteks Kopli trammis on haruldane, kui sinuga samas sõidukis ei viibi haisvat või muul moel eemaletõukavat reisijat. Rääkimata sellest, kui tegelane otsustab istuda su kõrvalistmele ja hakata hiljuti prügikastist leitut nosima.



Niinimetatud asotsiaalide probleemist ühissõidukites rääkijad jagunevad üldiselt kaheks. Ühel pool on need, kes ajaksid kõik paadialused julmalt sõidukist välja, teised tunnevad elu hammasrataste vahele jäänutele kaasa ja on valmis taluma kõike, mida viimastel kaasreisijatele on pakkuda. Seda tõestas ilmekalt ka posti­mees.ee’s eelmisel nädalal üleval olnud üleskutse.


Lisaks lugejate arvamuste pärimisele üritas postimees.ee eelmise nädala lõpus küsida eri pooltelt, kuidas piirata haisvate ja räpaste reisijate võimu pealinna ühissõidukites. Selgus, nagu ikka, et tõde on nende kahe lähenemise vahepeal.



Näiteks tuli välja, et mupo andmetel sõidab tervelt kolmandik esmapilgul asotsiaalideks peetavatest reisijatest ühistranspordis piletiga. Samuti üritavad öömajad ja varjupaigad tagada, et inimesed lähevad nende juurest välja pestuna ja küll kasutatud, ent siiski puhastes riietes. Seega oleks patt lüüa asotsiaale ühe lauaga. Kui inimene ei ole viimase moe järgi riides, ent sõidab piletiga, on end puhtaks kasinud ja ei häiri oma käitumisega kaasreisijaid, siis ei peaks kellelgi olema midagi selle vastu, kui ta ühissõidukit kasutab. Pigem väärib ta kiitust, sest üritab võimaluste piires ühiskonna normidega sammu pidada.



Paljud eluheidikud aga varjupaikadesse ei satu ja nende puhtuse järele ei saa ka linn valvata. Mõned asotsiaalid külastavad küll öömaja või varjupaika, kuid keelduvad end pesemast ja riideid puhtamate vastu vahetamast. Kolmandad lähevad varjupaigast puhtalt välja, kuid suudavad end õhtuks ometi ära määrida.



Just need on isikud, kes vääriksid hukkamõistu ja karmi lähenemist ühissõidukis. Neile on antud võimalus puhtaks ja paremini riidesse saada, kuid nad on valinud teise tee. Kui nemad vastanduvad ühiskonnale, ei pea ka ühiskond kummi lõputult venitama.



Seega, Tallinna autobussikoondis ning trammi- ja trollipark, ehk on aeg üle vaadata reisisaatjate töö tulemuslikkus. Nemad peaksid aitama tagada, et ühissõidukis on reisijateveo eeskiri täidetud, mitte peitma pea liiva alla, kui tuleks nina lahti hoida ja kogeda sama, mis kaassõitjad. Kui on korrahoidja, aga korda pole, siis milleks teda pidada?

Tagasi üles