Eesti kirjandust on Internetis vähe, Eksperiment lastega ehk kired riiklike lõpueksamite ümber, Õpetajad teadmatuses, Ministeerium hilineb, Ülikoolid aktsepteerivad osaliselt, Surma toonud juht ei saanud roidemurru tõttu kohtusse tulla

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
PILLE RUNNEL

Lähema paari aasta jooksul võib eesti kirjasõna hulk Interneti lehekülgedel mitmekordselt kasvada, praegu on kättesaadava informatsiooni hulk selles valdkonnas minimaalne.

«Niipea kui tekib kasutajaskond ja nõudlus, kasvab eesti kirjanduse hulk Interneti lehekülgedel mitmekordselt,» arvab kirjastuse Ilmamaa peatoimetaja Mart Trummal.

Eesti kirjanduse tutvustamine arvutivõrgu kaudu sai alguse erinevatel skandinaavia kodulehekülgedel. Näiteks on eestikeelsed katkendid «Eesti luule antoloogiast» võrku jõudnud põhjamaade klassikalise kirjanduse vahendamise projektiga «Project Runeberg» (alguse saanud 1991). Sealsetel lehekülgedel on luulet varasematelt eesti autoritelt, alates Kristjan Jaak Petersonist Marie Heibergini. Autorid on esindatud eestikeelsete luulenäidetega.

Vähesed olemasolevad tekstid, sealhulgas keskkoolile koostatud valimik eesti luuletajatest, on kättesaadavad peamiste eesti andmebaaside kaudu, näiteks üldaadressidelt http://www.ee/www , http://www.ciesin.ee.ESTCG ja http://www.neti.ee.

Ilmamaa on praegu Eestis peamine, kes oma raamatuid on Interneti kaudu kättesaadavaks tegema hakanud. Kirjastuse peatoimeteja Mart Trummal ütles «Postimehele», et praegu on eesmärgiks raamatusarja «Eesti mõttelugu» paralleelne väljaandmine nii trükitud raamatuna kui ka arvutivõrgu kaudu. Tööd selles suunas algasid EENeti toetusel aasta eest, paralleelväljaanneteni loodab kirjastus jõuda käesoleva aasta lõpuks.

Praegu on osaliselt või täielikult aadressil http://www.ilmamaa.ee kättesaadavad sarja raamatud, näiteks Juhan Luiga raamatud «Mäss ja meelehaigus» ning «Hingejõu ilmed», Karl Ristikivi «Viimne vabadus» ja Jaak Rähesoo «Hecuba pärast». Mart Trummal rääkis, et lähiajal valmib võrguversioonis ka Lennart Meri raamat «Presidendikõned», praegu käivad lõppläbirääkimised autoriga. «Presidendikõned» on esimene «Eesti mõtteloo» sarja raamat, mis on kavas ka osaliselt tõlkida.

«Kui seda tüüpi raamatute tiraazh Eestis on praegu enamasti 2000 ringis, siis on ilmne, et inimeste hulk, kes neid tekste mingil hetkel suuremal või vähemal määral vajavad, on umbes kümme korda suurem. Meie eesmärk on tekstide vahendamine nendele, kellel pole tahtmist või võimalust neid raamatuid osta, edaspidi eriti õpilastele,» selgitas Trummal.

«Kirjanduse levitamine Interneti vahendusel muutub palju aktuaalsemaks ja selle arenguks annab põhjusi tiigrihüppe käivitumine. Ma arvan, et see arenguetapp tuleb äkiline,» rääkis Mart Trummal, arvates, et lähiaastail suureneb Interneti teenuste kasutajate ring mitmekordselt.

«Sedamööda, kuidas nõudlus suureneb, oleme me võimelised rohkem pakkuma ja ma arvan, et oma raamatutega tulevad peagi välja ka teised kirjastused,» kinnitas Trummal. «Vahe on ilmselt selles, et meie alustasime «Eesti mõtteloost», mis juba iseenesest polegi mõeldud tulutoova ettevõtmisena,» arvas ta.

Trummal prognoosis, et edaspidi hakkavad kirjastused oma raamatuid rohkem reklaamima ja isegi müüma. «Ma arvan, et ilukirjanduslike täismahus tekstide pakkumisel pole suurt mõtet, nende puhul on olulisem tutvustuste pakkumine. Hoopis põhjendatum on teatmeteoste ja teaduskirjanduse vahendamine,» arvas ta.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

MADE LAAS

1997. aasta gümnaasiumilõpetaja peab tegema vähemalt kaks riiklikku eksamit. Kuidas neid eksameid läbi viiakse ja millist taset nad eeldavad, on paljudele õpetajatele seni selgusetu.

«Kas ülikoolid aktsepteerivad neid eksameid sisseastumisel?» küsivad õpilased. Haridusministeerium vastab sellele alles novembris.

Tallinna Reaalkoolis õppiv Merilin Tofert ei oska öelda, milliseid eksameid ta poole aasta pärast tegema hakkab. 25. märtsil kirjutab ta kindlasti kirjandit.

Teise riikliku eksami valib kool inglise ja saksa keele, ajaloo ning keemia hulgast. Katseliste riiklike eksamitena on välja pakutud matemaatika ja bioloogia.

Soovi korral võiks Merilin need kõik riiklike eksamitena teha. Valiku tegemiseks tahab ta aga teada, milliseid neist tunnustavad kõrgkoolid.

Merilin oletab, et valib veel kolmandagi riigieksami. Sellisel juhul peab ta eksamitules olema maikuu kahel laupäeval. Kui aga samal ajal käib õppetöö ja vabu päevi eksami ettevalmistamiseks ei anta? «Siis ma võtan need päevad,» nendib tüdruk. Ta leiab, et enne eksamit võiks tundides korrata vaid eksamiainet või õpilased kooliskäimisest hoopis vabastada.

Tartu Tamme gümnaasiumis jõutakse eesti keele ja kirjanduse programm läbi mai lõpuks. Õpetaja Külli Saiale on vastuvõetamatu, et küpsuseksam toimub enne, kui materjalid on läbi võetud.

Kui seda arvestades jäetakse kirjanditeemade hulgast välja kirjanduslikud, on see siis eesti rahvuskultuuri seisukohalt õige, küsib Saia. «12. klassi õpilase elukogemus ei ole ka nii suur, et mingil suvalisel teemal argumenteerida ja põhjapanevaid väiteid esitada. Kirjandus annab selleks hea materjali.»

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja kahtleb ka kirjandi hindamise objektiivsuses, mõttekam oleks teha test või kontrolltöö.

Külli Saia soovib ka ise oma õpilaste töid näha. Samuti tahab ta teada saada, mis kriteeriumide järgi on neid hinnatud.

Inglise keele õpetaja Pilvi Kapp tahaks teada, milliseks eksamiks ta oma õpilasi ette peab valmistama. Kas tuleb kirjalik või suuline eksam, test või essee? Iga eksamitüüp nõuab erinevat harjutamist.

«Töö ümberkorraldamiseks peab olema varuaeg,» nendib Kapp. «Kui tulevad muudatused, siis peaks need tõsiselt läbi mõtlema ja koos töötegijate - õpetajate ning õpilastega - arutama.»

Pilvi Kapp on mures ka õpilaste koormuse pärast. Õppetöö kõrvalt eksamiks valmistumine on tema sõnul raske. Kirjand on aga määratud vaheaja keskele, mis teeb võimatuks varem planeeritud välisreisi. «Ka õpilasel on õigus puhata,» tuletab Kapp ministeeriumiametnikele meelde.

Riiklike lõpueksamite läbiviimiseks pidi haridusministeerium koostama juhendi 1. oktoobriks. Seni pole minister seda kinnitanud, valminud on vaid mitu juhendi eelnõu.

Meelis Kond järelevalvetalituse osakonnast loodab, et hiljemalt detsembriks on paigas eksamite korralduslik ja sisuline pool.

Sel aastal teeb riigieksameid üle 10 000 õpilase. Kirjand kirjutatakse Kondi sõnul märtsis, et selline suur hulk töid ära jõutaks hinnata. Tulemused peaksid selguma mai lõpuks. Nii kirjandi kui ka teiste eksamite hindamise objektiivsuse tagab tööde anonüümsus.

Kond kinnitab, et tagatakse ka eksamite hindamise ühtsed kriteeriumid ja õpetatakse välja hindajad. Seda tööd teevad ainerühmad, kuhu on kaasatud ka ülikoolide õppejõude.

Õppeprogrammi läbimist kommenteerib Kond: «Lõpukirjand ei käsitle juba aastaid mingit kindlat autorit või teost, mida ei ole selleks ajaks läbi võetud. On välistatud, et märtsist juunini paraneb tunduvalt õpilase kirja- või kirjandikirjutamise oskus.»

Maikuu eksamite ajal käib korraline õppetöö. Ministeerium rõhutab, et eksamiteks valmistutakse kogu õpiaja jooksul, mitte päev enne eksamit. «Loomulikult saab iga kool oma õppetöö sättida nii, et tekib konsultatsiooni- või vaba päev,» möönab Kond.

Inglise ja saksa keele ning keemiaeksam viiakse läbi eelmise aasta katseeksami eeskujul. Näiteks inglise keele Year 12 tüüpi eksamil on keelestruktuuride kontroll, lindi kuulamine, lugemine, essee kirjutamine ja suuline osa.

Õpilasele, kes mõjuval põhjusel ei saa eksamit kindlaksmääratud päeval teha, määratakse selleks uus päev. Kõik eksamitulemused on positiivsed, 1-10 pallini. Korduseksamit sellel õppeaastal teha ei saa, küll aga järgmisel. Riiklikke eksameid saavad teha ka varem keskkooli lõpetanud inimesed, samuti kutsekoolide õpilased.

Tunnistuse riiklike eksamite hinnetega saab õpilane kätte koos koolilõputunnistusega.

Eksameid hindavad üleriigilised hindamiskomisjonid, mis luuakse siis, kui õpilased on eksamiteks registreerunud, seega jaanuaris. Komisjonidesse kuuluvad Kondi sõnul suuremas osas õpetajad, kuid ka ülikoolide esindajad.

Jaanuaris luuakse ka eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, mis hakkab edaspidi eksamitega seonduvat koordineerima. Eksamite läbiviimiseks ja keskuse tööks eraldatakse raha järgmise aasta riigieelarvest. Pedagoogide laupäevase töö saab kompenseerida vabade päevadega, leiab ministeeriumiametnik.

Meelis Kond ütleb, et riiklike eksamite ja kõrgkooli sisseastumiseksamite ühitamise küsitavus ei sega riiklike eksamite läbiviimist. «Ühitamine on hea kaasnev nähtus,» märgib ta. Ministeerium saab kõrgkoolide vastused ühitamise kohta novembris.

1. oktoobril pidasid nõu kuue ülikooli esindajad, kes otsustasid põhimõtteliselt tunnustada riigieksameid.

Tartu ülikooli nõukogu otsustas, et aktsepteerib emakeele, inglise ja saksa keele, ajaloo ning keemia riigieksameid sisseastumiseksamitena. Õppeprorektor Teet Seene sõnul arvestatakse neid eksameid üldainetena. Juhul kui õpilane läheb mõnd ainet neist erialana õppima, tuleb tal teha lisaeksam. Ka siis arvestatakse riigieksami tulemust.

Eesti, inglise ja saksa keeles ning ajaloos ei saa ülikooli juures eksamit sooritada see, kes pole teinud vastavat riiklikku eksamit. Erandiks on ainult keemia.

Seene lisab, et katseliste riigieksamite - bioloogia ja matemaatika - osas teeb ülikool otsuse kuu aja jooksul.

Tallinna Pedagoogikaülikooli nõukogu otsustas riiklikke eksameid tunnustada. «Jätame endale siiski õiguse erialaeksamite puhul lisaeksameid korraldada, kuid võtame arvesse ka riikliku eksami hinnet,» märkis akadeemiline prorektor Aleksander Monakov. Katselisi eksameid pedagoogikaülikool ei aktsepteeri.

Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu otsustas tunnustada emakeele ning inglise ja saksa keele riigieksamit. Kindlasti ei tunnusta tehnikaülikool katselist matemaatikaeksamit.

Eesti Muusikaakadeemia aktsepteerib prorektor Andres Punga kinnitusel emakeele eksamit.

Eesti Kunstiakadeemia tunnustab prorektor Krista Kodrese sõnul emakeele, saksa ja inglise keele ning ajaloo eksamit. Kunstiajaloo erialale astujad peavad sooritama ajaloos veel spetsiifilise eksami.

Eesti Põllumajandusülikool tunnustab sisseastumisel emakeele, inglise ja saksa keele ning keemia lõpueksamit.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Eile pidanuks Valga maakohus arutama mullu Valgamaal isa ja poja surnuks sõitnud Lembit Saare kohtuasja, kuid Tõlliste vallaarsti teatel murdis kohtualune roide ega saanud kohtusse tulla.

«Tõlliste vallaarst doktor Tatjana Laadi saatis kohtule ühe paberi, kus on kirjas, et Saar olevat õnnetult kukkunud ja murdnud roide,» ütles eile Valga maakohtu kohtunik Kalju Kutsar.

Kutsar märkis, et kohtualuse kaitsja, vandeadvokaat Eldur Eliste ei suvatsenud kohtule oma kliendi haigusest teatada ega tulnud ka ise kohale, samuti ei teatanud ta oma tulemata jätmise põhjust.

Nagu juba varem kirjutatud, sõitis Lembit Saar purjuspäi mullu detsembris Valgamaal Tõlliste vallas Valga-Uulu tee 4. kilomeetril surnuks isa ja poja ning põhjustas raskeid vigastusi pereemale. Õnnetusest teadasaamine viis haiglasse ka südamehaige 67-aastase naise, avariis hukkunud Raivo ema.

Esimene kohtuistung jäi tänavu kevadel ära seetõttu, et Lembit Saar olevat võtnud eelmisel õhtul nii palju rahusteid, et ei ärganud hommikul õigel ajal üles.

Suvel kogunes kohus taas istungile. Kohus jõudis kõik asjaosalised üle kuulata ning järg jõudis ekspertiisini, kui kohus otsustas istungi edasi lükata ning saata Lembit Saar statsionaarsesse kordusekspertiisi, sedapuhku Tallinna psühhiaatrihaiglasse.

Nimelt oli esimene, ühepäevane ekspertiis tehtud Taagepera haiglas, mille eksperdi sõnul oli Saar avarii ajal võimeline oma tegusid juhtima ning nende eest vastutama, kuid ei ole võimeline iseseisvalt kohtus esinema ja karistust kandma.

Tallinna psühhiaatriahaigla eksperdid tegid otsuse, et Saar ikka on võimeline oma tegude eest vastutama, neid juhtima ja kohtus esinema.

Kohtunik Kalju Kutsar ütles nüüd, et vallaarsti väitel vajab Saar neli nädalat voodirezhiimi. «Ehkki roie ei vigastanud kopsu ega midagi,» tähendas ta. «Minu teada liigub inimene sellise vigastusega üsna vabalt ringi, ei tohi vaid raskusi tõsta. Aga ju minu teadmised meditsiinist vist väga sügavad ei ole.»

«Postimees» küsis kommentaari Tartu Maarjamõisa haigla traumatoloogiaosakonna arstilt. Arst Eevi Lellep ütles, et kui inimene on murdnud roide ja muid vigastusi see ei põhjustanud, siis võib ja saab kannatanu kohe omal jalal edasi käia.

«Roidemurd ei vaja üldse voodirezhiimi, roidemurruga on väga raske pikali olla,» nentis Lellep. «Mõned inimesed käivad sellega isegi tööl, kui ei ole füüsiline töö. See ei sega üldse.»

Eevi Lellep lisas, et tavaliselt annab roidemurru valulikkus tunda kolm-neli nädalat. Kohtusse tulemist ei tohiks selline vigastus Lellepi sõnul küll takistada.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

    Tagasi üles