Mitmemiljoniline kingitus tundmatule

ENNO TAMMER

Riik andis pankrotihaldurite vahendusel käest ligi 11 miljoni krooni suuruse osaluse hotellifirmas Finest Hotel Group ja seda Briti Neitsisaarte tundmatule firmale.

Dokumendid annavad lihtsa skeemi, mis algab sellest, et AS Finest Hotel Groupile ja riigile kuuluv AS Imperial võtab laenu Tartu Kommertspangalt 7. juulil 1991. Alla kirjutasid kommertspanga poolt Rein Kaarepere ja AS Imperiali poolt Harri Veering.

Laenu on taganud spetsiifilise kohustusega toonane Tallinna Hotellikoondis, hilisem RAS Tallinna Hotellid ehk riik ning alla on kirjutanud sama laenaja Veering, kuid seekord Tallinna Hotellikoondise peadirektorina.

31. mail 1991 antud garan-tii on sõnastatud järgnevalt: «Käesolevaga garanteerime AS Imperial teie panga poolt eraldatud valuutalaenu 1 000 000 USD tähtajalise tagasimaksmise, samuti aga laenuprotsentide tasumise vastavalt sõlmitud laenulepingule nr V-56. Nimetatud laenu tagatiseks on ühisettevõtte Finest Hotell Group poolt Tallinna Hotellikoondisele tasutav hotelli Palace rent arvestusega 1 000 000 FIM aastas.»

Tartu Kommertspanga sundlikvideerimise käigus omandas Hansapank Tartu Kommertspangalt AS Imperiali kolmest laenulepingust tulenevad nõudeõigused, nende hulgas ka RAS Tallinna Hotellide poolt tagatava.

Hansapank tegi korra katse saada võlg kätte AS Imperialilt, siis pööras nõude hoopis laenu tagaja Tallinna Hotellide vastu. Rahandusminister Mart Opmann on 17. oktoobril 1995 kinnitanud viis päeva varem tehtud akti, millega RAS Tallinna Hotellid on likvideeritud. Vastavalt likvideerimisaktile RAS Tallinna Hotellidel võlgu ei ole.

Hansapanga avalduse põhjal kuulutas Tallinna Linnakohus välja RAS Tallinna Hotellide pankroti. Pankroti menetlemise käigus omandas RAS Tallinna Hotellide vastu suunatud võlanõude firma nimega Stock Development Co Ltd.

RAS Tallinna Hotellide pankrotihaldurite vahendusel andis rahandusministeerium võla tasumiseks Stock Development Co Ltd-le Finest Hotel Groupi aktsiad. Võla suurus oli viis miljonit, rahandusministeerium andis ära 104 aktsiat nimiväärtusega 103 000, mis teeb välja 10 miljonit 712 tuhat krooni. Andnud käest 104 aktsiat, kaotas riik ka oma osaluse AS Finest Hotel Groupis.

Rahandusminister kaitseb valitsuse otsusega

AS Finest Hotel Groupil tekkis uus omanike ring, kusjuures suurim protsent on riigi aktsiad endale saanud firmal Stock Development Co Ltd - 34,68 protsenti. Ülejäänud firmad on kõik omanikud 16,3 protsendiga: AS Silfin (Andres Eesmaa ja Toomas Sildmäe firma) ja Soome firmad SRV International, Saima Lines OY ja Arctia OY.

Asjaosaliste kinnitusel oli Finest Hotel Groupi omanike ringi pääsenud Stock Development Co Ltd esimene soov kokku kutsuda üldkoosolek ning teha muudatusi juhatuses.

«Tegu on sellise klassikalise varjatud ümberkantimisega, kus keegi süüdi justkui ei ole ning on raske tõestada ühe või teise firma või konkreetse isiku huvisid, kuid samas on riik üldkokkuvõttes jäänud lolliks ja oma osast ilma,» hindab «Postimehele» üks nimekas jurist.

Sama jurist tuletab meelde, et riik tegi ennegi AS Finest Hotel Groupiga seotud kingituse, kui 1994. aasta lõpus otsustas anda ära hotelli Palace hoone ja seda tunduvalt alla hoone tegelikku hinda. Nüüdseks on õigusjärgne omanik halduskohtus tehingu vaidlustanud.

«Selle taga on valitsuse otsus,» jäi rahandusminister Mart Opmann «Postimehele» 11 miljoni krooni suuruse osaluse loovutamise asjaolusid selgitades tagasihoidlikuks.

10. maist 1996 pärineb valitsuse korraldus nr 441-k, mis ütleb: «...rahandusministeeriumil anda riikliku aktsiaseltsi Tallinna Hotellid pankrotihalduritele üle riiklikule aktsiaseltsile Tallinna Hotellid kuulunud aktsiaseltsi Finest Hotel Group aktsiad nende arvamiseks pankrotivara hulka.»

«Rahandusministeeriumil kor-raldada nimetatud aktsiate üleandmine RAS Tallinna Hotellid pankrotihalduritele asjakohase lepingu alusel, mille kohaselt oleks välistatud riigile ja RAS Tallinna Hotellid täiendavate nõudmiste esitamine RAS Tallinna Hotellid ja AS Imperiali pankrotiprotsessides,» on korralduse teine punkt.

Puudub usaldusväärne selgus, kas selline leping on olemas ja millisel kujul. Samuti on küsitav, miks just AS Finest Hotel Groupi aktsiad. Minister Opmann ei pidanud vajalikuks enamat selgitada. Täiendavaid nõudmisi ei ole riigile esitatud, kuid samas on riik andnud käest korraliku hotellifirma aktsiad. Mitme asjatundja hinnangul võiks aktsiate hind olla kaks ja pool korda kallim nimiväärtusest.

Kes onBriti Neitsisaarte firma taga?

Soome firmad, millel polnud vähimatki aimu omanike ringi muutusest, ärkasid siis, kui Stock Development Co Ltd hakkas muudatusi taotlema. Olemasolevail andmeil tekkis Soome osanikel kahtlus, et Stock Development Co Ltd taga on AS Silfin ehk Sildmäe, kes tahtis saada Finest Hotel Groupis kätte 51 protsenti, mis võimaldaks muudatusi.

Sildmäe eitas «Postimehele» sellist võimalust ja väitis, et ei tea midagi Stock Developmendi taustast. «Kas teil Glikmaniga on juttu olnud? Arvan, et tema peaks olema see, kes teile vastab,» vastas ta «Postimehe» küsimusele, kui usutav saab olla, et tema kui firma üks omanik ja tegevjuht ei tea midagi uuest omanikust.

Vandeadvokaat Leon Glikman on «Äripäevale» öelnud, et Stock Development Co Ltd on suur ja konservatiivne firma. «Postimehe» andmeil on Stock Development Co Ltd asutatud 29. augustil 1995, registreeritud Briti Neitsisaartel ning juhtidena figureerivad nimed Leif Hansen ja Nils C. Boeskov.

«Postimees» küsis Glikmanilt, kas tema meelest saab suureks ja konservatiivseks nimetada aasta tagasi asutatud firmat ning ehk oskab ta nimetada selle suure ja konservatiivse firma mõned suured ja konservatiivsed ettevõtmised.

«Minu klient Stock Development Co Ltd lubas mul avaldada järgmist. Stock Development Co Ltd omandas aktsiad kohtu järelevalve all toimuva pankrotimenetluse käigus, kooskõlas kohtuotsuse ja -määrusega, mistõttu on tegemist heauskse omandajaga, kelle õigustele on tagatud kaitse sõltumata firma suurusest, vanusest või omanikeringist,» vastas Glikman.

21. augustil 1996 on AS Finest Hotel Groupi kolm Soome firmadest osanikku andnud Tallinna Linnakohtusse hagiavalduse AS Finest Hotel Groupi aktsiate võõrandamise kokkuleppe tühistamiseks. Tänaseks on peetud eelistungid ning asjatundjate hinnanguil tõotab protsessist kujuneda aasta üks juriidilisi tippsündmusi.

Hansapank tegutses vaid ühel suunal

19. mail 1994 esitas Hansapank pankrotiavalduse AS Imperiali vastu, kuid ei mallanud ära oodata, mis sellest avaldusest saab, ning neli päeva hiljem, 23. mail 1994 tegi Hansapank juba pankrotiavalduse laenu tagaja ehk RAS Tallinna Hotellikoondise vastu.

Tallinna linnakohus vaatas avalduse 1. septembril 1994 läbi ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hallmäe. 6. oktoobril 1994 sai Hallmäe endale abiks Jüri Ploomi. Mõlemad on advokaadibüroost HETA.

12. veebruaril 1996 esitatud aruandes on ajutised pankrotihaldurid seisukohal, et RAS Tallinna Hotellid on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. «Samas on võimalus võlgniku omandist või valdusest välja läinud vara pankrotivara hulga tagasi võita,» teatavad nad. Likvideeritud RAS Tallinna Hotellide vara haldab ja valdab rahandusministeerium.

«Asi on kohtus, ei tahaks praegu väga palju kommenteerida ja oma seisukohti avada,» pareeris Soome osapooli esindav vandeadvokaat Aare Tark. Küsimusele, kas võib üheks juriidiliseks sõlmpunktiks pidada seda, kuidas tegeliku võlgniku AS Imperiali võlg sujuvalt kanditi ümber võla tagaja vastu, vastas Tark jaatavalt.

«See on spetsiifiliselt sõnastatud garantii. Juriidiliselt oli garantiikohustus RAS Tallinna Hotellide pankroti väljakuulutamise ajaks lõppenud. Sest valitsuse korraldusega oli hotell Palace enne antud riigipoolse mitterahalise sissemaksena käest. Antud tagatis lakkas selle üleandmisega olemast garantii kokkuleppes fikseeritud kujul ning sellega koos lõppes ka garantii. Uusi kohustusi Tallinna Hotellid endale ei ole võtnud,» selgitas ta.

Ehk selgitaksite lähemalt, millise õigusliku loogika põhjal te pöörasite võlanõude AS Imperiali vastu võlanõudeks RAS Tallinna Hotellikoondise vastu, küsis «Postimees» Hansapanga juhatuse liikmelt Indrek Neiveltilt.

«Tegelikult on kõik kohtulahendid,» tõdes Neivelt pärast selgitust, et jurist teab asjadest kõige paremini. Kuid miks te ei kasutanud kõiki seadustes ette nähtud võimalusi saada võlg kätte AS Imperialilt? «Tegelesime sellega, üritasime kellelegi müüa, torkisime finestit tagant,» märkis ta.

«Teate, kui ikkagi pakutakse, et ostetakse nõue meile sobiva summa eest, no saate ise aru, mis me seal ikka enam jändame,» muutus Neivelt lõpuks selgesõnaliseks.

Ka Neivelt tunnistas, et ta ei tea nõude omandajast Briti Neitsisaarte «suure ja konservatiivse» firma Stock Development Co Ltd taustast, sest võlanõude loovutamine käis advokaatide abil.

«Laenu taga oli Tallinna Hotellide garantiikiri. Kuna Imperialilt midagi kätte ei saanud, tulid nad garandi kallale,» rääkis «Postimehele» Riho Rasmann, kes on esindanud likvideeritud RAS Tallinna Hotelle, kuid samaaegselt kuulunud AS Finest Hotel Groupi juhatusse.

«Seal ei andnud midagi teha. Asja on analüüsitud ja arutatud. Sel ajal sellisena välja antud garantiikiri lihtsalt kehtis. Tollal ei olnud RASidel mingeid piiranguid peal, mida võisid, mida mitte, ning nad käitusid väga vabalt,» seletas ta vastuseks küsimusele, miks ei vaidlustanud ta võlanõuet RAS Tallinna Hotellide vastu.

Pankrotihaldurid tegutsesid seadusevastaselt?

13. veebruaril 1996 kuulutas Tallinna linnakohus RAS Tallinna Hotellide pankroti välja ja ajutistest pankrotihalduritest said pankrotihaldurid.

RAS Tallinna Hotellide ainsaks võlausaldajaks tõusis Stock Development Co Ltd, mis 9. mail omandas Hansapanga nõude 4 924 662 krooni ulatuses ja 24. mail AS Tallinna Soojuse nõudeõigused 88 379 krooni ulatuses. Kokku siis summa 5 013 041 krooni.

15. mail 1996 andis rahandusministeerium üle ja pankrotihaldurid võtsid vastu pankrotivara hulka arvamiseks RAS Tallinna Hotellidele kuulunud AS Finest Hotel Groupi 104 aktsiat nimiväärtusega 103 000 krooni.

27. mail 1996 sõlmisid pankrotihaldurid Andres Hallmägi ja Jüri Ploom ning tollal Briti Neitsisaarte firmat Stock Development Co Ltd esindav vandeadvokaat Kristina Roosalu kokkuleppe.

Kokkuleppe kohaselt «RAS Tallinna Hotellid annab üle ja Stock Development võtab vastu RAS Tallinna Hotellid kuuluvad AS Finest Hotell Group 104 aktsiat nimiväärtusega 103 000 krooni». Kokkuleppes ei märgita, et kogusumma on ligi 11 miljonit.

Samal päeval esitati avaldus Tallinna linnakohtusse, et vastava kokkulepe põhjal lõpetada pankrotimenetlus. «Käesolevaks ajaks on võlausaldaja nõuded kaitstud ning võlausaldaja on saanud täieliku rahulduse 27. mail pankrotihaldurite poolt üleantud AS Finest Hotel Group aktsiate näol,» on kirjas avalduses.

«Just nimelt täieliku rahulduse - saada viie miljoni eest ligi 11 miljoni ulatuses nimiväärtuses aktsiaid,» muigab kokkuleppe vaidlustanud vandeadvokaat Tark. Targa kinnitusel rikkusid pankrotihaldurid pankrotiseadust ja äriseadustikku, mis näeb ette vaid ühe võimaluse - panna vara müüki, mitte aga «üle anda».

AS Finest Hotel Groupi Soome osanikke esindav vandeadvokaat väidab, et seaduste kohaselt pidanuksid pankrotihaldurid esmalt küsima, kas antud aktsiaid ei soovi osta AS Finest Hotel Groupi teised aktsionärid. Seda ei tehtud.

Pankrotihaldurid Hallmägi ja Ploom ei andnud «Postimehele» vastuseid, miks nad talitasid nii, aga mitte teisiti. Vandeadvokaat Üllar Talviste samast advokaadibüroost, kes esindas RASi Tallinna Hotellid pankrotimenetluse lõpetamise protsessil, võttis oma kolleegide kaitsmise enda hooleks.

«Pankrotihalduritel oli siin vaieldamatult ahvatluseks see, et see võimaldas kiiresti lõpetada. Vara pankrotipessa saabus rahandusministeeriumilt. Hallmägi ja Ploom ei saanud ju seda taevamannat ise kusagilt välja kaevata. Kuid rahandusministeerium andis tallele pandud varast vaid ühe pisikese osa tagasi. See võimaldas rahuldada nõuded ning pankrot ära lõpetada,» seletas ta.

«Kui riik selliselt toimis, siis võinuks riik ju kaaluda, kas see antud aktsiate hulk on täpselt adekvaatses vastavuses või mitte tolleks ajaks teadaolevate kreditoorsete nõuetega. Mina seda ei oska kommenteerida. Kui midagi antakse, siis alati tuleb majanduses see vastu võtta,» andis Talviste hinnangu.

Põhiistung on Tallinna linnakohtus 28. novembril. «Tulemust on praegu raske ennustada. Tegu on keerulise tsiviilõigusliku probleemiga, kus esmakordselt on esitatud hagi pankrotihaldurite vastu,» tõdes Tark.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996