Eesti Rahvuskultuuri Fond jagab 3,9 miljonit krooni, Järgmisest nädalast hakkab käima tudengibuss, Ülikooli õppehoonest kaob ridamisi jalgrattaid, Varitsus valvelaua kardinate taga, Rekordiline trahv politsei sõimamise eest, Kordusvalimised Kihnus õnnestu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TAMBET KAUGEMA

Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF) toetab oma kuuendal tegevusaastal eesti kultuuri ligikaudu 3,9 miljoni krooniga, kinnitas ERKF juhatuse esimees Eri Klas eile ajakirjanikele. ERKFi tänuauhindu kultuuritegelaste elutöö eest anti välja neli.

Neljandat aastat antakse välja ERKFi tänuauhindu kultuuritegelastele, kelle elutöö on seda väärt. Seekord anti neid välja neli: tänuauhinna said kirjanik Ain Kaalep, kirjanik ja koduloouurija Voldemar Miller, dirigent Kirill Raudsepp ja disainer Bruno Tomberg.

ERKFi seitsmendaks stipendiumide jagamiseks laekus fondile 456 taotlust kogusummas 14 628 169 krooni. ERKFi juhatus rahuldas neist 232. Järgmise aasta stipendiumideks ja toetusteks jagatakse välja 3 343 256 krooni. Eri Klas oli rahul, et viie aastaga on see summa nii suureks kasvanud. Tema sõnul näitab see, et fondile tuleb toetajaid juurde.

Lisaks sellele eraldab ERKF ka kõrghariduse toetamise projekti raames 447 400 krooni üliõpilastele ning magistrantidele stipendiumideks. Üks stipendium on ka külalisõppejõule.

Tseremoonial Estonia teatri talveaias kirjutas Eri Klas ERKFi nimel alla kahele koostöölepingule. Hotelli Viru tegevdirektori Yrjö Vanhaneniga kirjutati alla leping ERKFi juurde Hotell Viru Fondi moodustamiseks. Viru annetas selle tarvis ERKFi 200 000 krooni ning fondi eesmärk on toetada ning arendada dzhässmuusikat Eestis.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

KATRIN KURSS

Tartu ja Tallinna vahel hakkab käima 35-kroonise piletiga eribuss tudengitele, leppisid kokku Eesti Üliõpilaskondade Liit ja bussifirma Taremal.

Esialgu on sõidud esmaspäeval, neljapäeval ja pühapäeval, ütles Tartu Ülikooli üliõpilaskonna valitsuse esimees Tarmo Sild. «Kui leitakse, et reedel on rohkem sõitjaid või on sõitjaid iga päev, saab graafikut muuta,» lisas Sild. Tema sõnul valmistutakse nii uueks aastaks, mil sõidusoodustus ära kaob.

Bussiga saavad sõita vaid rahvusvahelist üliõpilaspiletit omavad tudengid. Teised tudengid ja tavakodanikud selle bussiga sõita ei saa.

Et Tallinna kõrgkoolides ja põllumajandusülikoolis on rahvusvahelisi üliõpilaspileteid antud välja rohkem kui Eesti omi ning ka Tartus on selle pileti omanikke üle 2000, siis sõitjate puudust ei kardeta.

Taremal on väike rahvusvaheliste vedudega tegelev bussifirma, mis ei saa tudengite sõidutamiseks riigilt dotatsiooni. «See võiks olla teistele bussifirmadele eeskujuks,» ütles Sild.

Buss väljub Tallinnast Balti jaama parklast kell 8.15 ja tehnikaülikooli parklast 8.30. Tartusse Vanemuise parklasse jõuab buss kell 11, kust väljub jällegi kell 11.30 ning jõuab tehnikaülikooli parklasse kell 14.

Uuesti väljub buss kell 15.30 Balti jaamast ja 15.45 tehnikaülikooli parklast ning saabub Tartusse kell 18.15. Vanemuise parklast väljub buss kell 18.45 ja jõuab tagasi tehnikaülikooli juurde kell 21.45.

Tudengeid hakkab vedama Scania buss, kus on video, baar ja tualett.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

VILLU PÄÄRT

Tartu Ülikooli Tiigi tänava õppehoonest on vargad viie kuu jooksul ära viinud kuus jalgratast. Politsei on rattavarguste uurimise peatanud, ühtki varast tabamata.

Tänavu 23. juunil kadus Tiigi 78 õppehoone koridorist üliõpilase jalgratas Conway. Omanik oli selle jätnud lukku panemata.

Kaks kuud hiljem, 22. augustil läks maja sisehoovist kaduma vaneminseneri Turist, see oli olnud lukustatud.

26. augustil varastati lektori Ukraina, mis oli koridoris radiaatori külge lukustatud.

4. septembril varastati sotsioloogiatudengi Huffy, omanik oli selle radiaatori külge lukku pannud.

30. septembril jäi laborant ilma rattast Terminator, mille ta oli jätnud koridori valvuriputka kõrvale.

3. oktoobril kadus jalgratas Fischer, mis kuulus dotsent Aavo Luugile. Tol päeval oli sellega kooli tulnud tema magistrandist poeg. Kolm kuud vana 3500 krooni maksnud ratas oli olnud raamipidi radiaatori külge lukustatud. Puruks näpistatud trossluku leidsid politseinikud prügikastist.

Komandant ja mõned õppejõud olid kümmekond minutit enne ratta kadumise avastamist koridoris telefoniautomaadi juures näinud vene rahvusest noormehi.

Pärast seda, kui augusti lõpus, septembri algul kadus kümne päevaga kolm ratast, korraldas politsei õppehoone valvelauas varitsuse. «Olime kardinate taga varjul ja käisime erariietes ümber maja. Meid ei nähtud, aga meie nägime kõiki. Üks hea ja kallis ratas oli lahtiselt peibutuseks väljas,» kirjeldas kriminaalpolitsei inspektor Illis Mikson. Varitsus ei andnud tulemust: ühtki varast ei tabatud.

Kadunud jalgrataste otsimisel on politsei leidnud kolme kehvemapoolse vene ratta jäänused, mis Tartu raudteepolitsei jaoskonnas omanikku ootavad.

Abikomissar Vladimir Smirnovi sõnul on politseil infot, et varastatud rattaid müüakse turgudel. Korraliku hind olevat 1000 krooni ringis, kehvemad maksvat 200 krooni.

«Lukk on ausate jaoks, varast see ei takista,» ütles Smirnov. «Praegu on ju selliseid häid tange saada,» näitas inspektor Mikson «Postimehele» dotsent Luugi ratast hoidnud trosslukku, mille vargad olid tangidega katki hammustanud.

Politsei palvel jälgivad Tartu rattapoed, ega müügile toodavate rataste seas ole Tiigi tänava õppehoonest varastatuid. Smirnovi sõnul on suurem tõenäosus, et varastatud rattaid müüakse varuosadeks.

Politsei arvates ei ole Tiigi tänava jalgrattavarguste taga grupp, kes vaid selle maja kallal tegutseb. «Kus palju rattaid koos, sealt on kerge võtta,» ütles Mikson.

Maja komandant Mare Sardis on nõustunud oma ruumi jalgrataste hoidmiseks loovutama ja ise teisele korrusele kolima. Tänavu jalgrattahoiuruumi veel ei tule. «Talv tuleb peale, seda pole vaja,» põhjendas Sardis. «Inimesed on ise hooletud. Tuleb tudengineiu kalli kolm tuhat krooni maksva rattaga ja jätab selle seina äärde lukustamata,» tõi ta näite.

Raha kokkuhoiu tõttu pole õppehoones tänavu 1. juunist päeval valvet. Komandandi sõnul valve vargaid ei takistanud, rattaid kadus ka siis. Valvuri silma alt tassiti minema WC prill-laud ja dushsh. Psühholoogiaprofessor Jüri Alliku jalgrattalt kruviti aasta tagasi küljest kõik lahtised osad.

Nüüd käib dotsent Aavo Luuk tööl jala ning bussiga. «Kui ma peaks koguma uue ratta jagu raha, siis raiskan tuhat krooni tugeva luku peale,» lubab ta. «Sellest 140 krooni maksnud trosslukust oli tööriist vägevam.»

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KALDMAA

Pärnu halduskohus määras Allan O-le 1980 krooni trahvi selle eest, et ta erakordselt roppude sõnadega sõimas kahte teda korrale kutsunud politseinikku.

Pärnu politsei pressisekretäri kasutuses olevatel andmetel läks Allan O. tuttavale külla ja parkis oma auto maja ette nii, et ummistas keset tööpäeva tänavaliikluse.

Majaelanikud kutsusid välja politseipatrulli. Allan O. nägi aknast, kuidas kohale jõudnud politseinikud tema autot takseerivad. Algul pistis ta pea aknast välja ja sõimas kaugelt, siis tuli joobeseisundis mees tänavale ropendama. Politseinikud toimetasid Allan O. seejärel politseiprefektuuri.

Kõike juhtunut arvestades määras halduskohus Allan O-le erakordse karistusmäära - 90 päevapalka trahvi, mis rahasse ümberarvestatuna teeb 1980 krooni. Peale selle tuleb sõimamisel looma suguelundite nimetusi kasutanud Allan O-l ära maksta 110-kroonine trahv auto valesti parkimise eest.

Pressisekretär Romek Kosenkraniuse sõnul tuleb Pärnus aastas ette 10-15 juhtumit, kus politseid solvatakse ja selle eest ka karistus määratakse. Tavaliselt ei ületa määratud trahvi suurus aga 20 päevapalka.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KALDMAA

20. oktoobril kandideerisid Kihnus volikogusse Eesti Maarahva Erakond ja 13 üksikkandidaati, neist osutusid valituks neli EME kandidaati ja üks üksikkandidaat (9-liikmelise vallavolikogu kõik kohad täideti).

Eriti suure toetuse sai üksikkandidaat AS Kihnu Liini kaptendirektor Johannes Leas, kes ületas nõutava kvoodi kahekordselt.

Tema poolt hääletas 460 valimisõiguslikust kihnlasest 78. Kui arvestada, et valimas käis 71% selleks õigust omavatest inimestest, siis andis oma hääle Johannes Leasi poolt iga neljas.

Möödunudpühapäevastel kordusvalimistel oli valimisaktiivsus väiksem kui kuu aega tagasi, oma tahet tuli väljendama ainult 54% kihnlastest.

Neljale vakantsele kohale kandideerisid 12 esimeses voorus isikumandaadist ilma jäänud üksikkandidaati.

Vallavolikogu peaks esimest korda kokku tulema reedel. Siis selgub, kellest saab uus Kihnu volikogu esimees ja võibolla jõutakse ära valida ka vallavanem.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles