4. novembril, järgmisel päeval pärast kaotust volikogu esimehe valimistel, kutsus Jaanus Raidal enda poole koju Kaitseliidu (KL) Otepää malevkonna pealiku Jaanus Barkala ja veel ühe kaitseliitlase ning avaldas neile soovi kaasata järgmisele volikogu koosolekule Kaitseliitu, et näidata jõudu. Kaitseliidu Otepää malevkonna pealik keeldus.
KLi Otepää malevkonna pealik Jaanus Barkala tunnistas «Postimehele», et Raidal kutsus tema ja veel ühe kaitseliitlase tõepoolest enese juurde koju. «Kuna poliitiliselt muidu asja korda ei saa, sest teine pool on väga ebaausaks muutunud, siis tuleb järgmisele volikogu istungile kaasa võtta Kaitseliit, et näidata jõudu,» meenutas Jaanus Barkala Raidali soovi. Barkala sõnul vastas ta Raidalile, et niisugune asi on seadusevastane ja täiesti välistatud.
Kui tundsime huvi, mismoodi võiks volikogule jõu näitamine välja näha, vastas Raidal, et see võib nii välja näha nagu Tartus, aga võibolla ka veidike paremini, rääkis Jaanus Barkala. Tema arvates pidas Raidal «nagu Tartus» all silmas uste blokeerimist.
Jaanus Barkala sõnutsi avaldas Raidal juba vahetult pärast volikogu koosolekut mõtet kasutada vajadusel jõudu ning arendas seda mõtet hiljemgi.
KLi Otepää malevkonna pealik tegi 3. novembril avalduse Kaitseliidu Valgamaa maleva pealikule. Avalduses teatatakse, et Otepää malevkond ei kavatse kaasa minna mitte mingisuguste poliitiliste avantüüride või aktsioonidega. Jaanus Barkala teatas Valka, et Kaitseliidu Otepää malevkond juhindub oma tegevuses rangelt Eesti Kaitseliidu kodukorrast, põhikirjast ja Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest.
Samas anti välja ka KLi Otepää malevkonna pealiku päevakäsk nr. 7/96, milles malevkonna pealik, arvestades Otepääl kujunenud poliitilist olukorda, keelas kõigil Otepää malevkonna kaitseliitlastel karmilt esitada KLi Otepää malevkonna nimel mingeid poliitilisi avaldusi või võtta kaitseliitlasena avalikke poliitilisi seisukohti. Ka keelati kaitseliitlastel alluda kõikvõimalikele poliitilistele provokatsioonidele ja ettepanekutele.
Pealik keelas ilma tema korralduseta KLi Otepää malevkonna liikmete ametlike kogunemiste korraldamise ning väljaspool teenistuskohustuste täitmist KLi sümboolika, relvade ja vormi kandmise.
Otepää KLi pealik Jaanus Barkala on Otepää volikogu liige, volikogusse kandideeris ta koos Jaanus Raidaliga valimisliidus Otepää Tulevik. Barkala sõnutsi on ta Otepää Tuleviku poolt, kuid mitte Jaanus Raidali poolt. Barkala andmetel on valimisliidu Otepää Tulevik liikmed arutanud Raidali käitumist ning jutuks on olnud Raidali mahavõtmine valimisliidu esimehe kohalt.
KLi Valgamaa maleva staabiülem Jaan Kroon ütles, et Otepää Kaitseliidu pealik käitus õigesti. Jaan Krooni sõnutsi tahtis Raidal poliitilist profiiti lõigata, mõtlemata, et igasugune KLi sekkumine poliitikasse on lubamatu. KLi peastaabi staabiülem Tõnu Järv märkis «Postimehele», et relvahoidmise kord on KLis paika pandud ja mitte keegi väljastpoolt KLi ei saa käskida kaitseliitlastel inimesi ruumist relvadega välja ajada. «Kui poliitikutel oleks õnnestunud KL kaasa tõmmata, oleks see KLi mainet kahjustanud,» märkis Tõnu Järv.
Jaanus Raidal kinnitas «Postimehele», et tema ise ei ole üritanud KLi võimuvõitlusse kaasata ning et tegemist on provotseeritud kuulujuttudega. Ka Raidal ise olevat neid jutte kuulnud. Raidali liidukaaslane Jaanus Barkala nimetas Raidali mälukaotust valetamiseks ja vassimiseks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS KALDMAA
20. oktoobril kandideerisid Kihnus volikogusse Eesti Maarahva Erakond ja 13 üksikkandidaati, neist osutusid valituks neli EME kandidaati ja üks üksikkandidaat (9-liikmelise vallavolikogu kõik kohad täideti).
Eriti suure toetuse sai üksikkandidaat AS Kihnu Liini kaptendirektor Johannes Leas, kes ületas nõutava kvoodi kahekordselt.
Tema poolt hääletas 460 valimisõiguslikust kihnlasest 78. Kui arvestada, et valimas käis 71% selleks õigust omavatest inimestest, siis andis oma hääle Johannes Leasi poolt iga neljas.
Möödunudpühapäevastel kordusvalimistel oli valimisaktiivsus väiksem kui kuu aega tagasi, oma tahet tuli väljendama ainult 54% kihnlastest.
Neljale vakantsele kohale kandideerisid 12 esimeses voorus isikumandaadist ilma jäänud üksikkandidaati.
Vallavolikogu peaks esimest korda kokku tulema reedel. Siis selgub, kellest saab uus Kihnu volikogu esimees ja võibolla jõutakse ära valida ka vallavanem.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996