E, 28.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Michel Grégoire: reklaam avalik-õiguslikus televisioonis on vajalik, Petseri eesti keskkool saab kingiks eesti kirjandust, EELK kirikukogu muutis valimisseadust, Politsei lasi maha marruläinud ahvi, Põgenes naabermaja aknalauale, Tabati politseinikku tuli

NN
Michel Grégoire: reklaam avalik-õiguslikus televisioonis on vajalik, Petseri eesti keskkool saab kingiks eesti kirjandust, EELK kirikukogu muutis valimisseadust, Politsei lasi maha marruläinud ahvi, Põgenes naabermaja aknalauale, Tabati politseinikku tuli
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
TAMBET KAUGEMA

Avalik-õiguslikku televisiooni on otstarbekas finantseerida osaliselt ka reklaamiaja müügist saadud rahaga, ütles Euroopa Televisioonireklaami Grupi (EGTA) peasekretär Michel Grégoire «Postimehele».

Eesti Televisiooni kutsel Tallinna külastanud Michel Grégoire väitis, et tema arvates on avalik-õiguslikku ringhäälingut ilma reklaamirahata väga raske, kui mitte võimatu finantseerida. Üks vähestest näidetest, kus ei kasutata reklaami, on BBC (Briti tele-raadiokompanii), aga Suurbritannia valitsusele läheb see väga kulukaks, nentis Grégoire.

Tema sõnul on avalik-õiguslikul ringhäälingul täita rida kohustusi, mida kommertsjaamade õlul ei ole. Avalik-õigusliku ringhäälingu kohustused on seotud demokraatiaga, rahvuskultuuri tutvustamise ja kunsti edendamisega ning nende kohustuste täitmine nõuab palju raha, arvas Gregoire.

Sági ágnes Ungari MTVst väitis, et Eestis on vaja leida tasakaal avalik-õiguslike ning kommertstelejaamade vahel. Ta tõi näiteks Ungari, kus uut ringhäälinguseadust ette valmistades otsustati, et reklaamiraha läheb tarvis ka riigitelevisioonil. Sági ágnesi sõnul jätkub õige tasakaalu puhul reklaamiandjaid nii kommertstelejaamadele kui ka riigitelevisioonile.

Esmalt peaks kalkuleerima, kui palju telejaamu on Eestisse üldse tarvis, soovitas Sági ágnes. Tema hinnangul piisab väikeses riigis ühest avalik-õiguslikust telejaamast ja ühest kommertstelejaamast. Edasi sõltub kõik majanduse üldisest edenemisest ja koos sellega reklaamituru kasvust, oli ta veendunud. Mida rohkem reklaamiraha hakkab seal liikuma, seda paremat programmi saab telejaam pakkuda.

Nii Michel Grégoire kui Sági ágnes leidsid, et reklaam avalik-õiguslikus telejaamas annab hea võimaluse programmi kvaliteedi kontrollimiseks. Kui programm on kehv, ei vaata seda keegi, ja reklaamiandjad pööravad samuti selja. Kui aga programm on hea, tuleb rohkem reklaami ja nõnda saab seda programmi veelgi paremaks muuta.

Külalised suhtusid skeptiliselt kultuuriministeeriumi kavasse keelustada Eesti Televisoonis ja Eesti Raadios reklaam, kehtestades tulevikus selle asemele lubamaksu. Lubamaksu on väga keerukas kehtestada, raske on panna inimesi raha lisaks maksma, arvas Grégoire.

Euroopa Ringhäälinguliidu juures tegutsev organisatsioon EGTA (European Group of Television Advertising) liidab ühte Euroopa reklaami edastavaid avalik-õiguslikke telekanaleid. EGTA liikmeiks on 28 teleorganisatsiooni 22st Euroopa riigist, peakorter asub Brüsselis.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

EPP ALATALU

Eesti Rahvusraamatukogu ning kirjastused Ilmamaa ja SE&JS saadavad täna Petseri eesti keskkoolile ja Petserimaa Venemaa territooriumile jäävatel aladel asuvatele raamatukogudele eestikeelset kirjandust.

Siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp ütles eile «Postimehele», et rahvusraamatukogu ja kahe kirjastuse esindajad on otsustanud saata Petserisse ja setu külaraamatukogudesse ida pool Eesti-Vene kontrolljoont raamatuid 15 000 krooni väärtuses.

Kirjastused SE&JS ja Ilmamaa saadavad oma väljaandeid, rahvusraamatukogu 135 nimetust nii Kodu-Eestis kui ka Välis-Eesti kirjastustes välja antud eesti kirjanike teoseid ja teatmeteoseid. «Kultuurimälu arendamine ja toetamine on meie austav kohustus ja raamatukogude kollektiivne ülesanne,» kirjutas rahvusraamatukogu direktor Ivi Eenmaa kaaskirjas.

Oktoobris peetud IV setu kongressi resolutsioonis avaldati lootust, et Eesti riik toetab Petserimaal olevaid kultuuri- ja haridusasutusi. Raamatute kohaleviimise korraldab siseministeerium koos Eesti Peterburi peakonsulaadi Pihkva kantseleiga, auto on riigikantseleilt. Koidula piiripunktis võtab raamatuauto vastu asekonsul Aivar Tsarski. Eesti piirivalve kapten Rein Orav on Tiit Sepa sõnul saavutanud Vene piirivalvega eelkokkuleppe, et humanitaarabisaadetist piiril kaua kinni ei peeta.

Raamatud viiakse Petseri eesti keskkooli, need võtab vastu kooli direktor Vilma Tigas, kes otsustab ka, kuidas raamatud jaotada. Raamatuannetust on toetanud Eesti Kultuurifond ja lennufirma ELK. Rahvusraamatukogu reservkogust eraldatud raamatute väärtus on ligi 15 000 krooni.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

MARIKA KUSNETS

19. novembril kogunesid rahvusraamatukogu konverentsisaali EELK XXIV kirikukogu 11. istungjärgu saadikud. Kahepäevasel kirikukogul täiendati EELK põhikirja, võeti vastu 1996. aasta lisaeelarve ja 1997. aasta eelarve, kehtestati solidaarsusmaks ning kinnitati EELK Misjonikeskuse põhikiri.

61 saadikust oli kohal 49, lisaks 9 külalist.

Küsitavusi tekitas EELK keskasutuste 1996. aasta lisaeelarve (tulud-kulud 5 569 000 EEK) ja 1997. aasta eelarve (7 617 280 EEK) tasakaal. Paljud kirikukogu saadikud leidsid, et eelarve oli esitatud üldsõnaliselt, sisaldas ebatäpsusi ja vaieldavusi. Eelarve üle kembeldi pikalt, ent võeti siiski teisel lugemisel vastu. Kirikukogu kinnitas ka EELK keskasutuste 1996. aasta lisaeelarve.

Solidaarsusmaksu (5 krooni iga annetajaliikme kohta) kehtestamise kohta esitati samuti poolt- ja vastuväiteid. 1993. aasta 20. aprilli kirikukogu istungjärgul katkestati EELK palgaseaduse teine lugemine, sest puudus baas seaduse rakendamiseks. Majandusnõukogu on nüüd ligi kaks aastat EELK keskset, palga- ja pensionikassa süsteemi täiustanud. Süsteemi käivitudes hakkavad kiriku töötegijad saama palka keskkassast. Praegu tasustatakse nende töö vastavalt koguduse võimalustele. Paljudes väikestes maakogudustes on majanduslik olukord väga halb. Solidaarsusmaksuga, mis lisandub partnerkirikute abile, rendituludele ja pensionikassa maksule, väljendaksid kogudused ka omapoolset toetust nö vähematele vendadele. Majandusassessor Peeter Karma väitis, et EELK keskne palga- ja pensionikassa süsteem võiks rakenduda juba tuleva aasta teisel poolel.

Järgmise aasta alguses tuleb kõigis EELK kogudustes läbi viia koguduse nõukogu ja juhatuse valimised. Kirikukogu pidas oluliseks muuta seni kehtinud põhikirjalist valimisseadust, kuna see oli väga jäik. Praegune EELK koguduse nõukogu valimise seadus annab kogudusele valimiste läbiviimisel vabamad käed.

EELK XXIV kirikukogu 11. istungjärk algas jumalateenistusega Tallinna Toompea Kaarli kirikus ja lõppes lõpupalvusega.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

VILLU PÄÄRT

Politseinik lasi pühapäeval Kärdlas maha kolme inimest purenud ahvi Manki.

Kärdla haiglasse pöördus pühapäeva ennelõunal kolm inimest, keda ahv oli purenud. Mitmel inimesel kiskus marus ahv riideid puruks.

Ahvi oli 1990. aastate algul Aafrikast Hiiumaale kaasa toonud meremees Mart. «See oli ühe vene mehe ahv. Pärdik oli siin enne, kui mina tulin. Ma olen siin juba kaks aastat,» selgitas «Postimehele» merel viibiva Mardi abikaasa Inge.

Pere pidas ahvi võrrikuuris, mille Mart oli poisina ehitanud. Veel ülemöödunud suvel käis ahv nööri otsas, pael keha ümber. Ahvi jaoks olid kuuris radiaator ja tugitool. Kui ahv mullu suvel paela katki tõmbas, jäi ta vabalt, kuuri ehitas Mart võrestiku ette. Kuuris oli ahv lahtiselt terve möödunud talve.

«Tal oli soe. Igal ahvil on oma vajadused: ta ei saanud vabas looduses olla ega süüa, mida tahtnuks. Nüüd, kui ta lahti pääses, siis ta kujutles, et ongi vabaduses,» ütles Inge. Tema sõnul tavatses isaahv Manki rünnata naisi: «Ei tea, kas naistel on mingi omapärane lõhn.»

Manki pääses vabadusse laupäeva õhtul. «Mart läks laupäeva õhtul kuuti ja hakkas jutustama. Ahv vist ei võtnud eriti vedu, lükkas ukse lahti ja läks lihtsalt välja,» rääkis Inge. «Õhtul otsisime taskulampidega. Kuna Mart arvas, et ahv pimedas üldse ei näe, siis tulime kell üks tuppa magama.»

Hommikul oli ahvikuuti jäetud toit puutumata. Manki oli ööbinud naabermaja aknalaual.

Ahvi otsing jätkus pühapäeva hommikul. Pere oli naabrid appi palunud.

Perenaise sõnul oli Manki juba täiesti endast väljas: «Kui üritasid sülle võtta, nii kohe ründas.» Korraks õnnestus Manki kuuri meelitada, kuid koer hirmutas ta sealt uuesti välja.

Pühapäeval 11.29 kutsus perekond marus ahvi püüdmiseks appi päästeameti.

Püüdmises osalenud Hiiumaa päästeteenistuse peadirektor Peeter Kagadze ütles, et ahvi jälitas kümmekond päästetöötajat ja politseinikku, lisaks veel ümberkaudseid elanikke. Kõige lähemale lasi marus loom 3-4 meetri peale ja sörkis taas eest. Kärdla äärelinnast alanud püüdmisoperatsioon jõudis välja kesklinna, seejärel jooksutas ahv püüdjad mere äärde ja siis taas linnatänavatele.

Peremees Mart soovis, et politseinikud loomakese elu lõpetaksid. «Esimene lask ei teinud ahvile midagi, mõned vereplekid jäid maha. Võibolla oli ta enne end vigastanud,» ütles Kagadze.

Kesklinnas Kaluri katlamaja juures sai liikluspolitseinik ahvile pihta.

«Matsime ta siia kodu lähedale parki,» ütles Inga.

Kärdla haigla kirurg Ants Turo aitas kahte umbes 30-aastast naist ja ühte sama vana meest, keda ahv oli purenud. «Neil olid pindmised nahahaavad, sügavaid vigastusi polnud,» ütles Turo. Ühel naistest oli küünarvarrel 4-sentimeetrine haav, teisel reiehaav. Mehe käeseljal olid 6-7-sentimeetrine ja 2-sentimeetrine haav. Pärast haavade puhastamist ja õmblemist said ahvi puretud kodusele ravile. Ants Turo on veendunud, et ahvi küünistused pole ohtlikud: «Möödunud kevadel oli kaks naist selle ahvi käest hammustada saanud. Nendega ei juhtunud midagi.»

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KALDMAA, TOOMAS SILDAM

Teisipäeval 22.30 paiku tulistas varem kolmel korral kohtulikult karistatud 35-aastane mees Sindis Ööbiku baaris teda korrale kutsunud politseinikku. Õnnekombel jäi politseinik terveks. Laskja peeti kaks ja pool tundi hiljem kinni Vändras.

Püstolikangelane ja tema naistuttav otsustasid teisipäeva õhtu veeta Sindis Ööbiku baaris. Poole üheteistkümne paiku sisenesid nad baari. Joobes mees hakkas tülitama seal viibivaid naisi. Jõhkard ei piirdunud sõnadega, ta andis voli ka kätele, valades naistele pudelist mineraalvett pähe.

Samal ajal juhtusid baaris viibima kaks politseitöötajat. Kui erariides politseinikud püüdsid huligaani korrale kutsuda, haaras viimane relva ja tulistas. Nähes eluohtlikku olukorda, jõudsid politseinikud enne laskmist hüpata baari eesruumi. Kuul läbistas ukseklaasi ja tabas politseiniku jope õlga, mees ise jäi ühegi kriimuta.

Politseinikel relva kaasas ei olnud ja nad lahkusid teisel korrusel asuvast baarist treppi mööda.

Tulistaja järgnes sõbratariga neile sama teed. Väljas leidsid nad lähedusest takso ja põgenesid. Taksojuhi enda väitel keeldus ta kurjategijat edasi viimast ja viimane asus ise juhi kohale.

22.55 teatati juhtunust Pärnu politseiprefektuuri juhtkonnale. Häire anti edasi Sindi, Vändra, Kilingi-Nõmme ja Pärnu politseipatrullidele. Enne kelle ühte öösel märgati otsitavat taksot Vändra lähedal. Politsei asus autot jälitama ja sõitis põgenike järel kuni Vändrani. Seal valiti välja paremini valgustatud koht, kus relvastatud kurjategija kinnipidamine oleks ohutum.

Kinnipidamisel politseiniku tulistamises kahtlustatav mees vastupanu ei osutanud, temalt võeti ära püstol ja automaadi AK tääknuga.

Pärast Eesti politsei taasloomist on hukkunud 10 ja invaliidistunud 7 politseiametnikku. Kui palju politseinikke on kergemalt haavata saanud, ei osanud politseiameti pressigrupp eile öelda.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

JAAN VÄLJAOTS

Eile saabus Tartu politseiprefektuuri miilitsadelegatsioon Pihkva oblastist arutamaks kahe riigi korrakaitsjate koostööd. Täna on politseinike kolleegid Venemaalt Tallinnas.

Pihkva oblasti miilitsaülem kindralmajor Sergei Shtshadrin, kriminaaljälituse ülem Aleksandr Kolossov ja pressiteenistuse ülem Vadim Voronitski saabusid Tartusse eile lõuna paiku.

Lisaks Tartu politsei prefektile Raivo Palule ja abiprefekt Raimond Trässile tulid Tartusse külalisi vastu võtma ka politseiameti peadirektor Ain Seppik, peadirektori asetäitja Ralf Palo ja välipolitseibüroo direktor Henn Markson.

Politseiameti pressiesindaja Aet Truu ütles, et Vene miilitsa töövisiit on märkimisväärne kui esimene niivõrd esindusliku delegatsiooni külaskäik Eestisse pärast politsei taasloomist. «Lühemaid komandeeringuid on ka varem olnud, kuid see on senistest kõige põhjalikum,» märkis Truu.

Mitmed politseinikud on kurtnud, et Eesti iseseisvudes katkes koostöö Vene miilitsaga ning ainsaks ühenduseks jäid vanast ajast säilinud isiklikud tutvused.

Pihkva miilitsad lahkuvad Eestist reedel.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ARGO TAAL

Eesti raviteenuste hinnakirjas ei ole seni ette nähtud haigekassa kulutusi kodusele hapnikravile. Põhjamaades ja kaugemal on see aga juba mitme aastakümne pikkune praktika. Tartu Ülikooli kopsukliinik on siiski leidnud võimaluse anda kodust hapnikravi alates 1994. aastast. Praegu on see ravi korraldatud 14 haigele.

Enamikul hapnikravi vajavatest haigetest on hingamispuudulikkus tekkinud pikaajalise kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tagajärjel. «Haiguse peamiseks põhjuseks on suitsetamine. Haigete hulk on tihedas seoses suitsetamise levikuga elanike hulgas,» kinnitas Tartu Ülikooli kopsukliiniku arst Jüri Vahtramäe.

«Raskeks probleemiks saab hingamispuudulikkus meil olema umbes 20 aasta pärast,» arvas Jüri Vahtramäe, viidates suitsetamise laiale levikule praeguses Eestis. «Paadunud suitsetajatest on hingamisprobleeme umbes igal kümnendal.» Vahtramäe kinnitusel on kõikjal maailmas üheks hapnikravi andmise kriteeriumiks suitsetamisest loobumine.

Kroonilise hingamispuudulikkuse põhjusteks võivad olla ka tuberkuloosi ning teiste raskete põletikuliste kopsuhaiguste jääknähud, teatud kaasasündinud või omandatud bronhiaalhaigused ja rindkere suured deformatsioonid. Samuti võib krooniline hingamispuudulikkus esineda inimestel, kellel on mingil põhjusel eemaldatud osa kopsudest, ohuteguriks peetakse ka haiguslikku ülekaalulisust.

Enamikus on pikaajalise hapnikravi vajajad vanemad inimesed, nii ka TÜ kopsukliiniku 14 kodust patsienti.

Kroonilise hapnikuvaeguse all kannatavad haige organismis eelkõige aktiivse ainevahetusega elundid, nagu aju, süda ja neerud. Krooniline hapnikuvaegus (hüpokseemia) põhjustab organismis rea muutusi, mille tulemusel kurnatakse ajapikku välja süda ning halveneb vereringe. «Haiged kopsud ei suuda eraldada õhust piisavalt hapnikku ja seetõttu tuleb ravi otstarbel suurendada sissehingatavas õhus hapniku kontsentratsiooni,» rääkis Jüri Vahtramäe. Hingamispuudulikkusega haigete raviks kasutatakse arenenud maades juba aastakümneid pikaajalist kodust hapnikravi.

«On teada, et selline ravi pikendab haige eluiga 5-7 aastat,» nentis Vahtramäe. «Hapnikravi parandab ka haige elukvaliteeti, nende närvisüsteemi olukorda ja psüühilist staatust ning lisaks tuleb see kokkuvõtes odavam kui inimest regulaarselt kriiside tõttu haiglas hoida.» Kodune hapnikravi maksab patsiendi kohta umbes 1000 krooni kuus, haiglasolekuks kulub odavaima voodipäeva tariifi järgi 3600 krooni kuus.

TÜ kopsukliiniku 14le kodust hapnikravi saavale patsiendile tuuakse hapnik koju balloonidega. Ideaalvariandis peaks patsient hingama hapnikku 19 tundi ööpäevas, seejuures kindlasti une ajal.

Jüri Vahtramäe kinnitusel on arenenud riigid kiiresti liikumas balloonide asendamise suunas kontsentraatoriga - aparaadiga, mis eraldab kontsentreeritud hapnikku otse õhust. See meetod võimaldab loobuda lõpmatust balloonide vahetamisest ning tuleb aastate peale ka odavam, kuigi kontsentraator maksab keskmiselt 40 000 krooni.

Väikesel osal patsientidest tekivad hingamispuudulikkuse foonil seni ebaselgetel põhjustel muutused hingamise regulatsioonisüsteemis. Hingamiskeskus ei hakka neil inimestel tööle mitte normaalselt - siis, kui organismis suureneb süsihappegaasi hulk -, vaid siis, kui alaneb hapnikutase.

Kui selline haige saab hapnikravi, suureneb hapnikusisaldus organismis ja hingamiskeskus jääb passiivseks ning süsihappegaas väljutamata. Suur süsihappegaasi kontsentratsioon muudab inimese uimaseks ning põhjustab organismis terve rea kahjulikke muutusi. Tagajärjeks on eluohtlikud tervisehäired.

Olukorrast aitab välja kunstliku ventilatsiooni aparaat, mida peab kasutama paralleelselt hapnikraviga.

Eestis on ainus säärast aparaati kasutav patsient Elvas elav 68-aastane Georg Männik. Seda ravi on ta saanud juba aasta ning tema seisund on arstide ning ka arstiharidusega patsiendi enese kinnitusel stabiliseerunud. Põhiliselt kasutatakse aparaati öösel, une ajal. Hingamisaparaat ventileerib haiget spetsiaalse nina- või näomaski kaudu.

Umbes 70 000 krooni maksva ventilatsiooniaparaadi ja Eestis täiesti uue metoodika tõi Eestisse nii aeromehaanikainseneri kui hingamisterapeudi haridusega Martin Donner Soomest. Hingamismasin tuleb seadistada eraldi iga konkreetse patsiendi puhul. «Ventilatsiooniaparaatide kasutatavus on riigiti erinev,» märkis Donner. «Näiteks Prantsusmaal on selliseid patsiente 100 000 elaniku kohta 50, Rootsis 4,5, Soomes umbes 6.» Martin Donneri sõnul parandab aparaadi kasutamine oluliselt haigete elukvaliteeti ning paljud nendest naasevad aktiivsesse ellu, kuigi öösiti tuleb neil elu lõpuni olla ventilaatoriga ühendatud. Jüri Vahtramäe arvates on mitmel maal ventilaatori kasutamisega liialdatud, kuid Eesti reaalne vajadus võib sarnaneda Põhjamaade omaga. Seega vajaks kunstlikku ventileerimist umbes 70 Eestimaa elanikku.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ARGO TAAL

Tartu Ülikooli kardioloogiakliiniku ja Stockholmi Karolinska instituudi koostöös uuritakse võrdlevalt Tartu ja Põhja-Stockholmi elanike südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegureid. Uuringu eesmärk on teha Tartu näitel tuleva aasta kevadeks kindlaks peamised põhjused, miks Eestis sagedasti südamehaigusi põetakse.

Kardioloog Anne Kask ütles, et uurimise all on 35- ja 55-aastased inimesed. Tartu peaks arsti sõnul olema sobilik kogu Eesti mudeliks. 35. eluaastat peetakse otsustavaks ajaks, mil on veel võimalik eluviise korrigeerides südamehaiguse ohtu vältida. 35. ja 55. eluaasta vahel toimuvad organismis muutused, mis võivad viia haiguse väljakujunemiseni. Selles eas kasvab ka naiste haigestumisrisk meeste omaga umbes samale tasemele.

Uuringuid tehakse juhuvaliku põhimõttel, mis peaks andma hea pildi, missugused erineva eluviisi ja käitumisnormidega inimesed uuritavatesse rühmadesse kuuluvad. Praeguseks on mõlemas vanuserühmas uuritud umbes 120 inimest. «Pöörame tähelepanu kõigile maailmas tänaseks tuntud südame- ja veresoonkonna haiguste riskiteguritele, mida on kokku üle 20,» märkis Anne Kask.

Anne Kask lisas, et uuringutel pööratakse tähelepanu ka iga inimese iseloomule ning stressiseisundile.

Uuringud on seni näidanud, et südamehaiguste riski suurendab eeskätt vale toitumine, kõrge vererõhk ning liikumisvaegus. «Liikuvus on 35-aastaste rühmas isegi väiksem kui 55-aastastel. Ilmselt tegelevad vanemad inimesed rohkem näiteks aiatööga.»

Uuringu tulemused peaksid lõplikult selguma tuleva aasta kevadeks.

TÜ kardioloogiakliinik on haaratud ka Eesti Tervisekasvatuse Keskuse südameprojekti töösse. Kliinikus töötab südamehaiguste konsultatsioonikabinet ning arstid käivad kardioloog Margus Viigimaa juhtimisel mõõtmas vererõhku ning vere kolesteroolitaset asutustes.

Läinud nädalal olid südameprojektis tegevad arstid sel eesmärgil valitsuses. Valitsuseliikmete keskmine vererõhk oli 143/96. Ideaalseks peetakse, kui ülemine vererõhk on 140 ja alumine 90.

Valitsuse keskmine vere kolesteroolisisaldus oli 5,9 millibooli liitri kohta, probleemseks peetakse üle 6 milliboolist kolesteroolisisaldust liitris veres. Margus Viigimaa sõnul on Eestil tegus ja noor valitsus, kes talub hästi stressi ja suurt töökoormust.

«Postimehes» oli sarnane aktsioon novembri alguses ja arstid jäid lehe kollektiivi südametervisega üldjoontes rahule.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ARGO TAAL

Aastate kogemuste põhjal pole alust arvata, et sel aastal jääb tavaliselt novembrikuus algav gripiepideemia tulemata. Arstide kinnitusel on kindlaim vahend haigusest hoiduda lasta end gripi vastu vaktsineerida.

Igal aastal alates veebruarikuust kogub Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) andmeid sellel aastal maailmas levinud gripiviirustüvedest ning edastab andmed vaktsiini tootvatele firmadele. Seega on vaktsiin igal aastal uus ja efektiivne. Kaitse tekib 7-15 päeva jooksul pärast süstimist ja kestab ühe aasta.

Nakkushaiguste arst Aino Rõõm ütles, et kui pärast vaktsineerimist siiski haigestutakse, võib olla tegu mitte gripi, vaid mõne muu samal ajal liikvel oleva viirusega.

Gripivaktsiin sisaldab alati põhilisi haigust tekitavaid viirusetüüpe - kaht A-tüübi ja üht B-tüübi gripiviirust. Võrreldes möödunudaastase vaktsiiniga on sel aastal WHO soovituste alusel asendatud üks A-tüübi gripiviiruse tüvi.

Vaktsiin sisaldab viiruse tüvesid sellisel kujul, et nad ei ole võimelised esile kutsuma haigust. Vaktsineerimise võib läbi viia kas asutuse arst või raviasutus. Praegu vaktsineeritakse gripi vastu näiteks Tallinna Merimetsa haigla ja Tartu Maarjamõisa haigla nakkushaiguste kabinetis ning Pärnu linna polikliinikus. Vaktsiini võivad tellida ka kõik teised Eesti esmatasandi raviasutused.

Paraku võib vähendada inimeste soovi lasta end gripi vastu vaktsineerida see, et vaktsiini eest tuleb maksta. Gripivaktsiin ei kuulu riiklikku vaktsineerimisprogrammi ja on seega tasuline. Eestis on saada Prantsuse ja Belgia päritolu vaktsiini. Steriilses süstlas oleva 0,5-milliliitrise vaktsiiniannuse hinnale lisandub arstile makstav profülaktilise visiidi tasu. Aino Rõõmu arvates on eestlastel säilinud nõukogudeaegne tõrjuv suhtumine vaktsineerimisse, sest varem on kogetud, et vaktsiin pole efektiivne või tekitab allergiat ning muid tüsistusi. «Kui järgida täpselt vaktsiinide hoidmise ja vaktsineerimise nõudeid, on kõrvalnähtude võimalus üliväike,» kinnitas Aino Rõõm.

Gripivaktsiin pakub head kaitset paljude inimestega, sealhulgas gripihaigetega suhtlemist nõudvate erialade esindajatele, näiteks meditsiini, kaubandus-, haridus- ja teenindustöötajatele. Vaktsiin on soovitatav ka rasketele kroonilistele haigetele, kelle põhihaigus võib gripi mõjul ägeneda, ja vanuritele, kelle organismile on gripp ohtlikum kui noortele ja tugevatele. Aino Rõõm rõhutas ka gripi vastu vaktsineerimise majanduslikke eeliseid. Kui inimene ei põe, ei pea ta töölt puuduma.

Soomes vaktsineeris end läinud aastal gripi vastu iga 11. inimene, Lätis kokku 12 000 inimest. Eestis laskis end 1995. aastal vaktsineerida 1500 inimest Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Läinud aastal registreeriti Eestis 119 918 gripijuhtu ning lisaks 165 375 ägeda hingamisteede viiruse juhtu, millest suure osa põhjustasid arstide arvates samuti erinevad gripiviiruste tüübid.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

Tagasi üles