Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AITA OTTAS
Tartu linnapea Tõnis Lukas ütles eile «Postimehele», et Isamaaliidu partnerid, Mõõdukad ja valimisliit Tartu 2000 toetasid Kalle Jürgensoni kandidatuuri abilinnapea kohale.
Linnavalitsuses on veel vaba neljanda abilinnapea koht, mis kuulub koalitsioonilepingu järgi Isamaaliidule. Linnavara ja linnamajandust kureeriva abilinnapea kohta on Tõnis Lukas pakkunud Isamaaliidu Tartu piirkonna aseesimehele Kalle Jürgensonile.
Jürgensoni kinnitamine sellele kohale on volikogu istungi päevakorras eeloleval neljapäeval. Koalitsioonil on volikogus 49 kohast 30.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TOOMAS SILDAM
Eile esitas politsei ametliku süüdistuse sadade tuhandete inimeste eraelu puudutava piraatandmebaasi väidetavale koostajale ja levitajale Imre Perlile (23).
Politsei süüdistab Imre Perlit riikliku registri pidamise või selles sisalduvate andmete kasutamise korra rikkumises.
Perli, kes võeti kohtuniku sanktsiooniga vahi alla 20. novembri hilisõhtul pärast seda, kui ta lõpetas enda ligi nädala kestnud varjamise, vabastati eile pärastlõunal arestimajast ning uueks tõkendiks valiti allkiri elukohast mittelahkumise kohta.
Tallinna politsei abiprefekt Peeter Shults ütles «Postimehele», et oma elukohas andis Perli vabatahtlikult välja «väga palju arvutikettaid, mida politsei nüüd uurima hakkab».
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
EPP ALATALU
Koonderakonna ja Keskerakonna 14. novembril sõlmitud koostöölepingus on rahvusvahelise koostöö alalõigus oluliseks peetud koostööd Venemaaga ja Balti Assamblee tegevuses osalemise süvendamist. Euroopa Liitu ja NATOt kui Eesti Vabariigi välispoliitika prioriteete ei ole mainitudki.
Koonderakonna peasekretär Märt Kubo vastas eile «Postimehe» küsimusele, kuhu on jäänud Eesti välispoliitika prioriteedid, et Lääne suund ei ole kusagile kadunud. «Me oleme lihtsalt Läänes ja vist on lepingus rõhutatud rohkem seda, et peaks ka Ida poolega koostööd tegema. Kui ei ole täpselt kirjutatud, ei tähenda, et me oleme maa ja taeva vahel,» lisas peasekretär Kubo.
Keskerakonna peasekretär Küllo Arjakas ütles, et leping on sõlmitud tööks erakondade tasemel. «See puudutab koostööd erakondlikul, mitte riiklikul tasemel, lepingu projektis olid täpsustatud ka rahvusvahelised organisatsioonid, kuid näiteks keskparteide koostöövõrk on hilisema redigeerimise käigus välja jäänud,» ütles Arjakas. Rahvusvahelise koostöö alalõigu teine punkt on koostöö Venemaaga ja kolmas Läti ja Leeduga. Arjakase kinnitusel tähendab see erakondlike sidemete laiendamist ja mitte riiklikku tasandit.
«Keskerakonnal on kontaktid Läti ja eriti just Leedu keskparteiga väga head, koonderakonnal on seal suhted nõrgemad ja meie aitame neil natuke partnereid leida, tunneme seda teemat paremini,» ütles Arjakas. Venemaal Arjaka sõnul Keskerakonnal praktiliselt suhteid ei ole, koonderakonnal on Jegor Gaidari juhitava parteiga sõlmitud koostöölepe.
Kas kahel erakonnal ei oleks vaja sarnast koostööd ka Lääne-Euroopas, küsis «Postimees». «Läänes on Keskerakond seotud rahvusvahelise keskparteide koostöövõrguga ja Koonderakond taotleb vaatlejastaatust Liberaalses Internatsionaalis,» teadis Keskkerakonna peasekretär.
Arjakas ütles, et avaldused, nagu tooks kahe erakonna koostööleping kaasa muutused Eesti sise- ja ka välispoliitilisel kursil, on kas teadmatusest tulenev või pahatahtlik käsitlus. «Võib julgelt öelda, et sealt võib olla pealiskaudselt välja loetud Lääne-Euroopa suuna alahindamist, mis võib ka olla, kuid mõnede kogenumate poliitikute poolt on see taotluslik,» lisas Arjakas.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
KARL TAKLAJA
Tallinna uued juhid ei usu jutte korruptsioonist linnavalitsuses ja volikogus, vaid soovivad linnaametnike korruptiivset käitumist tõendavaid pabereid näha. Linnavolikogu esimees arvab, et linnavalitsuses ja volikogus on toimunud väga suured muutused.
Tallinna vastse linnapea Robert Lepiksoni sõnul on ta ametis oldud nädala jooksul tutvunud linna valitsemisstruktuuriga, püüdnud selgitada linnale kuuluvate ettevõtetega seonduvat ning uurinud kinnisvara- ja renditehinguid.
Lepiksoni sõnul on nad volikogule esitanud eelnõu Roosikrantsi tänava residentsi müügiks, teiste residentside hoolduskulusid vähendatakse tunduvalt. «Parandusi oleme teinud ka linnavalitsuse töökorralduses, näiteks pikendavad linna tippametnikud oma vastuvõtuaegu,» rääkis linnapea.
Linnavolikogu esimehe Edgar Savisaare sõnul on linnavolikogu eesmärk praegu avatus ja vastutus. «Meie esmane ülesanne on komisjonid tööle saada,» ütles Savisaar.
Linnaametnike kontrollimise tõhustamiseks on Savisaare sõnul kavas sellesse kaasata ka linnakodanikke.
Volikogu esimehe kinnitusel jagab ta Mart Laari seisukohta selles, et Tallinna volikogu ei suuda olla veel linnavalitsuse tasemel. Volikogusse on vaja rohkem spetsialiste, arvas Savisaar.
Savisaare sõnul ei toetanud Keskerakond Laari esitatud linnavalitsust just sellepärast, et tegemist oli täiesti tundmatute inimestega. Keskerakonna poolt nendele ametikohtadele esitatud inimesed on aga professionaalid, kellel on pealinna juhtimisel juba palju kogemusi, kinnitas Savisaar.
Linnapea Robert Lepiksoni sõnul kuulis ta eilsel pressikonverentsil esmakordselt mitmest varem ajakirjanduses kirjeldatud korruptsioonijuhtumist munitsipaalettevõttes Valika. «Ma käsitlen seda kohe, kui minuni jõuavad konkreetsed dokumendid, mis tõestaksid ka juriidiliselt korruptsiooni selles munitsipaalettevõttes,» ütles Lepikson ning sõnas, et suhtub Mart Laari sellekohastesse juttudesse «suure reserveeritusega».
«Mul on väga kahju, aga Laar ei saanudki oma ametisolekuaja lõpuni aru, et valimiskampaania on läbi,» leidis ka Savisaar.
«Olen rääkinud Valika teemadel ka Tallinna transpordiameti juhataja Kalev Kalloga, kelle kinnitusel Valika tegemisi uuritakse ning see munitsipaalettevõte tõenäoliselt likvideeritakse,» ütles Lepikson.
Seni on ajakirjanduses korruptsioonis kahtlustatud kõige rohkem endist linnapead Jaak Tamme ning Kesklinna linnaosa vanemat Jüri Otti. Lepikson lubas eile ajakirjanikele, et kui Jüri Oti korruptiivsus on dokumentaalselt tõestatud, võtab ta kasutusele vastavad meetmed.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
KARL TAKLAJA
Möödunud reedel lasti Paldiskis õhku pool endise Nõukogude armee ühiselamust. Eile kell kolmveerand neli pidi õhitama maja teine, suurem pool. Plahvatuses vajus kokku ainult maja üks trepikoda.
Teine ning suurem pool majast pidi õhitama teisipäeval, kuid ettevalmistustega ei jõutud lõpule.
Pärast esimest plahvatust said kahjustada maja esimese korruse kandekonstruktsioonid, kuid maja ise jäi püsti. Lõhkamist jälginud linnavolikogu liikme sõnul vajus maja natuke viltu ning ragises ähvardavalt.
Lõhkamistööde ettevalmistust jätkati lampide valgel. Maja varises kokku lõpuks kokku alles üksteist minutit enne kuut õhtul.
Paldiski linnavalitsuse teatel oli ebaõnnestumise põhjuseks vajalikust väiksem lõhkeaine kogus ning lühiühendus lõhkamissüsteemi elektrijuhtmestikus.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIIU RITARI, VILLU PÄÄRT
Tartu Psühhiaatriakliinikus näljastreigib kuuendat päeva endine Võru linnavolikogu liige Pait Kongo, nõudes enda vabastamist. Arstide väitel joob Kongo mahla ja puljongit.
15. novembril toimetas politsei Kongo Tartu Psühhiaatriakliinikusse pikaajalisele jälgimisele.
Kongot süüdistatakse politseinikele vastuhakus tänavu 5. septembril, kui Võru politsei pidas ta Võru kohtumajas kinni ja sundtoimetas seletuse andmiseks politseiprefektuuri. Politsei soovis Kongolt seletust seoses haldusõigusrikkumisega. Kongo oli tänavu 7. augustil kirjutanud kohtuistungi protokolli pärast kohtuniku allkirja omakäelise arvamuse.
Sundtoomisele vastu hakates tekitas Kongo neljale politseinikule kergeid kehavigastusi, kaks neist vajas arstiabi, ütles Võru uurimisbüroo direktor Kaire Jaakson «Postimehele». Jaaksoni sõnul tekkis 5. septembri vahejuhtumi uurijal iseloomustuste ja tunnistajate ütluste tõttu vajadus suunata Kongo psühholoogia ja psühhiaatria kompleks-ekspertiisi.
15. novembri hommikul oli Kongo lahkunud Võru uurimisbüroost uurija juurest, kuna tema advokaati ei ilmunud. Paar tundi hiljem pidas politsei Kongo kinni Põlva bussijaamas. Kongo oli teel maale tallu elektrikatkestust likvideerima.
Politsei toimetas Kongo Võru maakohtu juurde, kus talle teatati, et kohtunik Vambola Olli on lubanud Kongo paigutada Tartu psühhiaatriahaiglasse.
Kongo väitel keeldus politsei teda viimast koju, et ta saaks korraldada oma I grupi invaliidist 85-aastase ema hooldust. Pärastlõunal jõudis Kongo Tartu Psühhiaatriakliiniku akuutpsühhiaatriaosakonda.
Näljastreiki alustas Kongo pühapäeval, pärast seda, kui oli lõppenud 48-tunnine tähtaeg, mil teda võis süüdistust esitamata kinni pidada. Nõusolekut psühhiaatriliseks ekspertiisiks pole Kongo andnud.
«Ma ei söö midagi, ainult tarbin vedelikku - mahl veega pooleks - vähem kui liitri päevas,» ütles Kongo. «Mul on tervisega probleeme, vererõhk on kõrge ja töövõime pole kõige parem. Südames on pisted, aga saan hakkama.» Valvearst Anu Susi sõnul teab haigla personal, et näljastreikiv Kongo joob mahla ja puljongit. «Tavaliselt antakse valvearstile infot kõikide patsientide kohta, kel on erakordseid tervisehäireid või keda peaks eriti jälgima, Kongo nende hulka ei kuulu,» väitis valvearst.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JAAN VÄLJAOTS
Neljapäeva päeval pidasid kaitsepolitseinikud kinni kaks autojälitusega tegelevat Tartu kriminaalpolitseinikku, keda kahtlustatakse varastatud auto tagasitoomise eest altkäemaksu võtmises. Eile tabasid kaitsepolitseinikud veel ühe Narva politseiniku, keda kahtlustatakse samuti altkäemaksu võtmises.
Kaitsepolitsei pressiteenistuse kinnitusel on üheks kinnipeetuks Tartu autojälituse juht.
Kaitsepolitsei pressiteenistus keeldus telefonitsi informatsiooni täpsustamast. Faksida lubatud pressiteate asemel helistas pressiesindaja «Postimehele» tagasi ning ütles, et seda ei tule, sest juhtunu olevat ülimalt komplitseeritud.
Kuuldavasti peeti autojälitusega tegelevad politseinikud kinni kuritegu matkides, st kaitsepolitseinikud fikseerisid raha üleandmise.
Tartus kinnipeetuid tundvad inimesed on nimetanud juhtunut kahetsusväärseks segaduseks. Nende sõnul peavad kriminaalpolitseinikud vajaliku informatsiooni hankimisel kõndima noateral.
Antud juhul olevat varastatud Ford Scorpio leidmiseks vajaliku informatsiooni eest politseinikelt nõutud üle poole tuhande dollari. Ehkki seadus võimaldab politseil operatiivinformatsiooni eest ka maksta, on selge, et politsei eelarvest nii suurt raha võtta pole.
Väidetavalt olevat politseinikud auto omanikuga nõu pidanud ning neil jäänud mulje, et omanik on auto tagasi saamise nimel nõus raha maksma, kuid hetkel polevat tal seda olnud. Politseinikud laenanud raha oma tuttavailt ning otsitav auto saadud Narvast kätte.
«Rozhokist kapo jagu ei saanud, nüüd panevad siis oma tööd teinud kriminaalpolitseiniku vangitorni,» avaldas nördimust üks politseiametnik.
Tartu kriminaalpolitsei autojälituse juhtinspektorit on tema kolleegid iseloomustanud kui võimekat politseinikku, kel olid tõhusad isiklikud sidemed ka paljude Venemaa miilitsatega, mis aidanud tublisti kaasa varastatud autode kodumaale tagasitoomisele.
Selle tõestuseks on Tartu autojälitajad märkinud asjaolu, et eelmisel aastal Tartust ja Tartu maakonnast ärandatud ning varastatud 126 autost on omanikele tagastatud 100, tänavu on kadunud 73 autost saadud tagasi 45. Tõsi, kuriteo toime pannud isikuid on politseiameti pressiteenistuse andmeil tehtud kindlaks vähem - 1995. aastal 57 ja 1996. aastal 26. Viimane tuleneb aga sellest, et tihti on jõutud varastatud auto edasi müüa heausksele ostjale.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS KALDMAA
Ikla toll avastas kolmapäeval 48 888 purki 0,33-liitrilist salaviina Morozov Vodka. Salaviin oli peidetud merekonteinerisse toiduõli pudelite taha. See on suurimaid salaviinapartiisid, mis Ikla tollipostis kunagi on tabatud.
Dokumentide järgi saabus kaup Saksamaalt ja merekonteineris oleks pidanud olema 18 000 kilogrammi toiduõli. Adresseeritud oli kaup ühele Tallinna firmale.
Tollitöötajail tekkis toiduõlipartii suhtes kahtlus, kuna tollidokumentidel puudusid Saksa tolli pitsatid, samuti tundusid esitatavad dokumendid olevat koopiad, mitte originaalid. Ka kauba saaja oli varasemast ajast tollile tuttav ja kantud kahtlaste firmade nimekirja.
Merekonteineri avamisel ilmnes, et see on maast laeni täis tuubitud ja kauba kontrollimiseks on vaja konteiner tühjaks tõsta. Kui eemaldati kaks esimest rida toiduõlikaste, tulid nähtavale metallpurgid kirjaga «Morozov Vodka». Eestisse on seda sorti viina sissetoomine keelatud.
Tollidokumendid räägivad sellest, et kaup tuli meritsi Leetu ja sealt konteinerveokil Eesti piirini. Juht on üle kuulatud, tema enda sõnul ei tea ta salakaubaveost midagi ja täitis vaid käsku.
Sel aastal on Eesti tollipunktides avastatud üle 200 000 liitri salaviina ja -piiritust.
Iklas on kätte saadud umbes 40 000 liitit, kusjuures see kogus on tervenisti avastatud teisel poolaastal pärast suure osa Ikla tolliposti töötajate väljavahetamist ja kohaliku tollinspektori tööleasumist.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MADE LAAS
Tartu psühhiaatriakliiniku ägedate psüühikahäiretega haigete osakonnast kostab vali laul. Vaatamata tugevatele ravimitele on haiged väga aktiivsed.
Üks neist, 15-aastane skisofreeniat põdev neiu, tuleb Lembit Mehilase juurde. Kena pikkade juustega Liis teatab, et tal on homme Põltsamaal pulmad. «Kellega sa abiellud?» küsib tohter. «Aivari ja Markoga,» vastab Liis. «Kas siis kahega saab abielluda,» imestab Mehilane. «Muidugi,» ütleb Liis rõõmsal ilmel.
Maailm, kus elavad haiged, on sootuks teistsugune ja doktor Mehilane ei julge väita, et tervete oma oleks sellest parem.
Ravite teiste hingehädasid, olete üle 30 aasta psühhiaatrina töötanud. Millised on aga teie enda probleemid?
Mul on tekkinud mingid ülekaalukad hinnangud ja tarbetu tegevus. Olen vist veidi üksluiseks jäänud, sest valutan liiga palju südant oma eriala probleemide pärast. Vahest peaksin tegema inventuuri, et näha, kui mõttekad minu tegemised on. Tunnen end missioonitäitjana.
Töö on mul igal pool kaasas, ka voodisse minnes panen töökausta kapi peale, suvel rändab see sõitudele kaasa. Ma ei suuda abivajajatele kunagi ära öelda, kõik võtan vastu.
Lohutan küll ennast, et see, kes võtab ette kakskümmend tegemist ja neist pooled ära teeb, jõuab ikka rohkem kui see, kes kaks plaanitud asja lõpule viib.
Lembit Mehilane on paarkümmend aastat tegelnud kliinilise psühhofarmakoloogiaga ja umbes sama kaua ravinud neuroose. Praegu uurib ta Võrumaa õpilaste psüühikahäireid ning on konsultandiks Tartu psühhiaatriakliinikus.
Miks te valisite oma erialaks psühhiaatria?
Psühhiaatria eripära on see, et saad ravida üsna iseäralikke ja veidrikke inimesi. Teised peavad neid lootusetuiks, kellega ei ole mõtet tegelda. Nendega minnakse praegugi kas Vigala Sassi või mõne muu sensitiivi juurde. Juhtumeid, millega tavameditsiin hakkama ei saa, on psühhiaatrias tohutult palju.
Olen üsna püsimatu tüüp ja tüdinen ühetaolisusest ruttu. Ei kujuta ette, et peaksin ravima näiteks kopsupõletikku. Psüühikahäirete puhul on iga patsient uunikum, töö nendega on loominguline ja põnev.
Kuidas te oma patsiente ravite?
Mul on vedanud sellega, et ma ei ole reatohter. Mul ei ole ukse taga järjekorda ja ma ei pea kella vaatama, et iga haige peale kulutada mitte rohkem kui 15 minutit. Olen ajas vaba. Kui võtan kellegi vastu, siis saan temaga tegelda nii kaua, kuni ta mulle selgeks saab.
Paraku on juhtunud, et kui keegi saadetakse ainult konsultatsioonile, ei oska ma talle hästi nõu anda. Päris patsiendid jäävad minu juurde võiduka lõpuni. Isegi tablette ei ole ju lihtne määrata. Alati ei seisne ravi nende toimes, vaid selles, kuidas rohtusid antakse ja mis selle juurde käib.
Ma ei taha haigest teha enamikuga sarnanevat. Aitan tal oma iseärasustega ühiskonnas kohaneda. Kui patsient arvab, et ta on Napoleon, siis olgu. Peaasi, et ta ei taha maailma valitseda.
Mitmed vaimuhaigused on parandamatud, kuivõrd see teid heidutab?
Ma ei ole kunagi arvanud, et haige on parandamatu. Vahest on see naiivne suhtumine, kuid selline on minu tööstiil. Mind häirib, kui kolleeg ütleb pärast skisofreeniku enesetappu, et see oli parim talle ja omastele. Kui see olekski nii, ei mõista ma, kuidas saab nii öelda. Minu kui tohtri asi on ju võimalikult palju aidata.
Kui edukalt on võimalik vaimuhaigust simuleerida?
Vaimuhaigust ei ole võimalik teeselda. Psüühilised häired on omavahel loogiliselt seotud. Üks kindel mõtlemishäire võib teatud käitumise täiesti välistada.
Simulant pakub psüühikahäireid nii, nagu ta on kuskilt lugenud või näinud. Ta ei tea kõiki seoseid. Isegi psühhiaater ei saaks simuleerimisega hästi hakkama. Tõenäoliselt peaksin ma ise kauem vastu, kuid kuskil teeksin ükskord kindlasti loogikavea.
Paljud, kes kunagi sõjaväest pääsemiseks lollitasid psühhiaatreid, on praegu tuntud inimesed. Mõni tuli, rääkis totrat juttu. Ma nägin, et ta on andekas, aga selline kilu, kes Venemaal kindlasti hakkama ei saa. Kui ma tahtsin teda päästa, mängisin temaga lolli kaasa.
Mis teid Eesti ühiskonnas enim häirib?
Peamine, mis mind masendab, on ebaõiglus. Ebaõiglust peaks Riigikogu ja kõik, kellest sõltub meie elukorraldus, oluliselt arvestama.
Näiteks üürnike ja tagastatud majadega seonduv. Kaks üsna suurt eestimaalaste rühma on vastasseisu asetatud.
Tõsine vastasseis on tekkimas kaitseväkke minejate ja väljajääjate vahel. Raske on aru saada, miks seni terve olnud noormees kaitseväkke ei sobi. Kui juba noorena leitakse, et prestiizhne on pettusega või muud moodi eemale hoida, mis moraali me neilt hiljem ootame. Kaitseväkke minejates tekib aga ebaõigluse tunne. Kahjuks on üldsuse hinnang kujunemas selliseks, et kaitseväkke minejad on saamatud, kellel pole piisavalt sidemeid ja raha.
Veel kurvastab see, kui inimene ei ole saanud end teostada. Eks igaühel on lapsest saadik või õpitud erialaga seoses mingid unistused ja tahtmised. Kahjuks on Eesti praegu algelises turumajanduses. Konkurents tööturul ja ülikoolidesse ei käi alati päris ausate mängureeglite järgi. Liiga palju on subjektiivset. Tihti juhtub, et võimekas inimene surutakse eemale mingite kõrvaliste tegurite, tutvuste puudumise või muu pärast.
Probleeme on töölt lahkumisega, inimesi on saadetud ära väga järsult ja lausa jõhkralt. Kui mujal saab inimene 65 aastat vanaks, tähistatakse seda nagu pidupäeva, see on sündmus. Meil võib pensionile mineja või koondatu jääda ülejäänud eluks kibestunuks. Inimene peab saama suhelda kollektiiviga ka siis, kui ta seal enam ei tööta.
Mida olete täheldanud Eesti poliitikas?
Mul on tähelepanekuid nii konkreetsete inimeste kui ka erakondade suhtes, kuid ma ei avalda neid. Loomulikult saaksin panna mõnele poliitikule diagnoosi.
Psühhiaater ei ole jumal. On arvatud, psühhiaatriahaiglas olnud inimene ei sobi volikokku. Leitud, et valimistel kandideerija peaks enne läbima psühhiaatrilise ekspertiisi. Olen seepeale küsinud, kust peab psühhiaater võtma sellise kompetentsi, et otsustada, kes sobib volikokku, kes mitte.
Poliitikud peaksid aga kindlasti psühholooge ja psühhiaatreid külastama. Ka peaminister, kes on väga vastutusrikka koha peal, peaks konsulteerima psühhiaatriga. Kui tipus oleval inimesel ei ole oma psühhiaatrit, tuleb seda pahaks panna. Poliitikud peavad lahendama keerukaid probleeme, reageerima teravates olukordades. Spetsialistiga aeg-ajalt nõu pidamine vaid lisab inimesele väärtust. Seda ei tasu häbeneda ega varjata.
Üldisemalt olen aga täheldanud, et teatud ringkonda, näiteks Riigikokku jõudes unustavad paljud ära, miks sinna mindi ja mida enne lubati. Väga kiiresti ujuvad pealispinnale isiklikud huvid. Jääb mulje, et seltskond tegeleb rohkem iseendaga, alla vaatamiseks ei jää aega. Põhjuseks on võim, millega ei osata teisi kahjustamata ümber käia. Nõnda jätkudes võivad Eestis tekkida dissidendid ja poliitilised vangid.
Mis suunas peaks psühhiaatria Eestis arenema?
Psühhiaatria kvaliteeti ei otsusta psühhiaatrite, vaid üldarstide kompetentsus. Psühhiaater ei ole alati kõige pädevam, ka teisi arste võiks psüühikahäirete ravimisel usaldada.
Paraku leiab mõni mu kolleeg, et teiste erialade arstid ei taipa psühhiaatrilistest probleemidest midagi. Minu meelest on üldarst teinekord tähelepanelikumgi.
Kui arendada psühhiaatriat maakondades, võib suurtel haiglatel, ka meie omal, patsiente vähemaks jääda. Pole midagi teha, konkurentsi saab võita kvaliteediga.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
STEPAN KARJA
Tartus ootab väljaandmist ligemale tuhat välismaalase passi.
Alaealise passi saab taotleda ainult lapsevanem või hooldajaks kinnitatud isik, kuid mitte klassijuhataja, treener või elamuühistu esindaja.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti Tartumaa osakond väljastab välismaalase passi 8-10 päeva pärast avalduse ja teiste nõutavate dokumentide esitamist. Eesti Vabariigi passi tuleb oodata keskeltläbi 14-16 päeva. Osakonna juhataja Jüri Pertmanni sõnul oli neil 20. novembriks vastu võetud 3896 välismaalase dokumendid ning välismaalasepasse oli vormistatud ligemale 3600, kuid Pertmanni ütlust mööda viivitavad paljud muulased passi, mille juurde lisatakse ka elamisloakleebis, väljavõtmisega. Nii olevat omanikku ootamas ligemale tuhat äsja väljakirjutatud passi.
Küsimusele, kui kaua ja mis puhul on veel võimalik N Liidu sisepassiga isikut tõendada ja millal need kaotavad lõplikult oma otstarbe, vastas Jüri Pertmann: «Eesti kodanikule ei kehti see enam kaks aastat. Teistest riikidest pärit isikute punapassid hääbuvad sedamööda, kuidas neid jõutakse uute, Eesti Vabariigi seaduste alusel vormistatud dokumentide vastu välja vahetada ning kui nobedasti nõutavad teiste riikide siin elunevad kodanikud endale isikut tõendava dokumendi oma kodumaalt.»
Pertmanni arvates ei taha pangad vormistada laenu isikule, kelle punapass kaotab lähiajal kehtivuse, ning samuti ei soovi sellist dokumenti näha kauplused ja firmad vormistades mingit pikemaajalist tellimust või andes kaupa järelmaksuga. Samuti ootavad siinsete elanike kodakondsuse määratlemist pensioniamet, sotsiaalabisosakond, riigikaitseosakond, autoregister ja mõned teisedki ametkonnad. Ka naaberriigist tulevat piiripunktidesse hoiatusi, et punapassi omanikel võib tekkida raskusi üle kontrolljoone minnes või sealtpoolt tagasi tulles. Nüüd levitatakse viimase tärminina 30. novembrit, kuid Pertmann selgitas, et sellegi kuupäeva asjus ei ole naaberriigist ametlikku teadet tulnud.
Kodakondsus- ja migratsiooniosakonnale teevad kõige rohkem meelehärmi need Tartus ja Tartumaal elavad muulased - neid olevat üle kolme tuhande - , kes esitasid elamisloa taotluse ja on selle valitsuse otsusega ka saanud, kuid venitavad isikut tõendava dokumendi väljanõutamisega oma kodumaalt. Nii ei ole ikka veel teada, kui palju missuguse riigi kodanikke siin elab. Kuid eks kannusta neidki tagant asjaolu, et varsti ei tunnusta punapassi ükski asutus ega ametkond.
Vene Föderatsiooni kodanike ligikaudne arv olevat siiski teada - endisi sõjaväelasi ja nende pereliikmeid, kes on võtnud suure naaberriigi kodakondsuse, elab Pertmanni sõnul Tartus ja Tartumaal ligemale tuhat.
Viimasel ajad käivad paljude koolide ja spordiringide rühmad Lapimaal ja mujal Põhja-Soomes suusakeskustes puhkamas. Üle lahe sõiduks on ka alaealisele vaja passi. Asjaajamise teeb tülikaks asjaolu, et enne tähtsa dokumendi väljakirjutamist tuleb kindlaks teha lapse kodakondsus. Jüri Pertmann selgitas, et isa ja ema passist piisab ainult sel juhul, kui need on vormistatud hiljuti, kahe viimase aasta jooksul, ning mõlemad on sünnijärgsed Eesti Vabariigi kodanikud, st, et neist kumbki ei ole saanud Eesti kodakondsust taotluse alusel.
Lastele passi nõutama tulevad sageli koolide ja spordirühmade esindajad ning vanaemad-vanaisad. Nad seisavad järjekorras ilmaaegu. Pertmanni sõnul peab kõneks oleva käigu ette võtma ikkagi isa või ema, kes oskab vastata, kui passiametnikul tekib vajadus andmeid täpsustada. Loomulikult peavad lapsevanemal kaasas olema vajalikud dokumendid. Alaealise pass kehtib kaks või kolm aastat. Ka määratlemata kodakondsusega isikute lapsed pääsevad Soomesse suusalaagrisse - neile vormistatakse ajutine reisidokument. Kuid seda tuleb oodata 2-3 nädalat, sest trükitakse Tallinnas.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996