Tiit Vähi tegeleb parlamentaarse aritmeetikaga, Aegviidu kandi külaelanikud pelgavad kaitseväge, Kaitseliidu Rapla malevas kaks meest vähem

ENNO TAMMER

Kolme või enama erakonna koostöö valitsuses ei tähenda mitte Jüri, Juhani ja Jaani omavahelist sõprust või Jüri ja Mari abielu. Valitsuskoalitsiooni puhul on tegemist pragmaatilise liiduga oma valijate huvide parima esindamise huvides.

Meil oli üsnagi selge, et Reformierakond on kohvrite otsas istunud mitu kuud, kui mitte algusest peale. Meil oli vaja teada, kas nad valivad kohvrite lahtipakkimise või kaasavõtmise tee.

Kahtlemata on Ilves välispoliitikas üks parim kandidatuur. Ta on professionaalne välispoliitik, kelle tulek võiks ilmselt tähendada aega, et Eesti sisepoliitiline võimuvõitlus lahutatakse välispoliitikast.

Koonderakonna esimees peaminister Tiit Vähi väitis eile «Postimehele», et tema hinnangul oli Reformierakonnal kava võtta võim pärast kohalikke valimisi. Vähi sõnul astuvad uued ministrid ametisse järgmisel esmaspäeval.

Reformierakonna esimees Siim Kallas hindas poliitilist seisu nii, et mingi hetk valis Koonderakond selge taktika valitsusliidukaaslase Reformierakonna mahategemiseks. Te muidugi ütlete, et see ei ole tõsi.

See tuletab meelde prantsuse filmi «Abielu», kus ühest abielulahutusest räägitakse nii mehe kui naise suu läbi. Arvatavasti on see siis naise suu läbi räägitud. See jutt on tavaliselt emotsionaalsem kui mehe suu läbi räägitu, mis on ratsionaalsem. Pakuks ka seda varianti.

Olen suur kõrv.

Vaadake, tegelikult eksisteeris viimasel ajal vähemusvalitsus ning võibolla see eksisteeris algusest peale...

Algusest peale - miks?

Sellepärast, et Reformierakond kaalus isegi kohe alguses, et nad paneksid hoopis teise esheloni mehed ministriteks, mitte oma parimad. Seda ütles isiklikult minule Siim Kallas. Nii et algusest peale oli tulek valitsusse suure küsimärgi all.

See on nüüd küll uudis. Millal ta seda ütles?

See oli ka mulle uudis, kui Kallas seda ütles. See jutuajamine oli kolmveerand aastat tagasi, suhteliselt värskelt pärast valitsusse tulekut.

Mõtlesin, et nüüd, pärast lahkumist, avanevad saladused.

Ei, ei. Koonderakond ja Maarahva Ühendus soovis luua koalitsioonile omaseid struktuure ja teha koostööd. Sellest ei tulnud midagi välja. Reformierakond ütles, et tulevad valitsusse, kuid oma fraktsioonis teevad nad iseseisvat poliitikat. Pärast seda, kui tekkisid esimesed probleemid, moodustasime erimeelsuste lahendamiseks koordineerimisnõupidamise.

See on küll vaid üks kord pidevate tülide ajal koos olnud.

See on üks kord kokku saanud. Lisaks sellele on KMÜ ja Reformierakond üks kord kogu selle aasta jooksul Lohusalus koos nõu pidanud riigieelarve üle. See tähendabki, et valitsusliidule iseloomulikke struktuure ja koostööd ei ole olnud. Tahan öelda, et see koostöö ei ole olnud klassikalise enamusvalitsuse koostöö.

Reformierakonna ministrid on minu arvates töötanud valitsuses väga hästi ja kuni viimase ajani meil probleeme ei olnud. Kuid on Reformierakonna ministrite väljend, mida nad on korranud ka valitsuse istungitel: tegelikult on kaks koalitsiooni. Üks on valitsuse oma, kus siis on ministrid, ja teine on mitmed koalitsioonid parlamendis ning need ei saa omavahel läbi. Tuletaks teile meelde, et pärast kohalikke valimisi, 20. oktoobri öösel teatas Reformierakond, et nad keelduvad koostööst Koonderakonnaga Tallinnas ja Tartus.

Mis teid solvas?

Pärast seda võttis Reformierakonna juhatus vastu otsuse blokeerida liitude tekkimist Tallinnas ja Tartus. Näiteks kui mina leppisin Toomas Saviga kokku, et Neinar Seli linnapeaks ja Väino Kull volikogu esimeheks Tartus, siis pärast seda käskis keegi tulenevalt partei juhatuse otsusest Selil esitada mõlema koha nõue. Seli esitas ning pärast seda tekkis meil Tartus koalitsioon hoopis Isamaaliidu ja Mõõdukatega.

Muide, kust teie nii hästi teate Reformierakonna juhatuse otsuseid?

Reformierakonna liikmed on mind sellest informeerinud. Kui peeti Tallinnas läbirääkimisi, siis saavutati korra kokkulepe sõnastuse ja kohtade jaotuse kohta. Järgmisel päeval esitas Reformierakond uued nõuded, millega nad tulid niiöelda vanade nõuete juurde tagasi. See tähendas, et tegelik kokkulepe lükati järgmisel päeval ümber. Meil on andmeid, et läbirääkijad Reformierakonnast said ülesande täita juhatuse otsust.

Seoses sellega on mul alust väita, et Reformierakonna valitsusest lahkumise tegelik põhjus ei olnud Koonderakonna ja Keskerakonna vaheline koostööleping.

Vaid mis siis? Kui see ei ole põhiajend, siis mis?

See oli varem ette valmistatud plaan pärast kohalikke valimisi ise võimule tulla. Kuid plaani peamine takistus oli Koonderakond, mille vastu oldi valmis sõlmima lepinguid ükskõik kellega, ja selleks sooviti ära kasutada ka Keskerakond.

Kuni Keskerakonda ei olnud neis Reformierakonna kombinatsioonides sees, ei olnud see meile ohtlik. Kuid Heiki Kranich tõi välja uue relva, mida ta nimetas - et Edgar Savisaar ja Keskerakond on Reformierakonna ja Kranichi sõbrad. Meil ei olnud muud võimalust kui vastata: Kranich on meie sõber, kõik Kranichi sõbrad on meie sõbrad, järelikult on Savisaar ka meie sõber.

Sõprus kinnistus lepinguga. Miks ei sõlmitud Keskerakonnaga vaid niiöelda lepingut Tallinna valitsemiseks? Miks ikkagi oli vaja sellesse lülitada poliitiliselt ärritavaid punkte?

Meil oli üsnagi selge, et Reformierakond on kohvrite otsas istunud mitu kuud, kui mitte algusest peale. Meil oli vaja teada, kas nad valivad kohvrite lahtipakkimise või kaasavõtmise tee.

Mis puutub punktidesse, siis on kritiseeritud, et välispoliitika, sisepoliitika, majandusprogramm ei ole täielik...

On hulleminigi öeldud - et kui selle lepinguga tullakse võimule, tähendaks see nii sisepoliitilise kui välispoliitilise kursi muutust.

Me ei ole kavandanud sellise lepingu alusel võimuletulekut, see on vaid kahe partei koostöö ja üksteise austamise leping, mitte programmdokument. Öelge, mis mõte on Koonderakonnal ja Keskerakonnal omavahel kokku leppida Tartu rahu kehtivuses. Kas see ei ole nonsenss?

Kuid miks oli teil vaja poliitiliselt ärritavad punktid sisse jätta? Või oli see teadlik samm, et Reformierakond lahkuks? Või hoidis Savisaar teie näppe sahtli vahel oma arvestusega, et kriis süveneb ainult tema kasuks?

Vaadake, ärge tähtsustage Eesti ühiskonnas üle üht inimest. See leping ei tehtud Tiit Vähi ja Edgar Savisaare vahel, vaid Koonderakonna ja Keskerakonna vahel. Me ei tohiks unustada parlamentaarse aritmeetika tegelikku tähendust. Kolme või enama erakonna koostöö valitsuses ei tähenda mitte Jüri, Juhani ja Jaani omavahelist sõprust või Jüri ja Mari abielu. Valitsuskoalitsiooni puhul on tegemist pragmaatilise liiduga oma valijate huvide parima esindamise huvides.

Me põhimõtteliselt teadsime, et Reformierakond on mitmeid kordi arutanud juhatuses lahkumist. Kallas on ise tunnistanud, et teatud liikmed taotlevad ammu lahkumist. Kallas on öelnud Lepiksonile, et koalitsiooni jäämine tähendaks Reformierakonna hävimist. See on kõik enne lepingut olnud...

Niisiis - Vähi kindlustas tagalat?

Tegelesin vahepeal parlamentaarse aritmeetikaga, mitte Jüri-Mari abieluga.

Selleks ärritavad punktid? Mulle on jäänud mulje: te ei oodanud lahkumist?

Prognoosisime, et nii fifty-fifty on kaks võimalust. Kas jäävad ja pakivad kohvrid lahti ning on võimalik edasi minna uutel põhimõtetel, kus üks pool teist poolt austab, ei põlga ja nii saaks edasi minna pikka aega. Teine võimalus oli, et lahkuvad. Mõlemad olid head võimalused. Kõige halvem on see mitte-kuidagi-olemine, ei sees ega väljas. Meilt oli see kõik mõneti ratsionaalne lähenemine, et saada selgus.

Selguse nimel pandi lepingusse kirja, et on võimu jagamise protokoll?

See puudutas ainult Tallinna.

Sündmused on arenenud aga pöörase kiirusega. Kui mitu korda olete mõelnud sellele, et ehk peaksite ise tagasi astuma?

See ei ole Eesti riigi põhiline küsimus. Kui praegu ollakse valmis panema uus variant päevakorda, mis oleks Eestile parem ja stabiilsem, mis arvestaks parlamentaarset aritmeetikat, siis põhimõtteliselt minu isik ei vaja väga suurt tähelepanu. Küsimusi ei pea otsustama mitte isiklikest vaatevinklitest, vaid riigi vajadustest lähtuvalt. Mina näiteks ei ole kuulnud sellist varianti. On vaid Vähi-vastane sõda Eesti poliitikas, poliitika tegemine on pigem nagu Vähiliit...

Vähiliit?!

See on liit, mis võitleb Vähi vastu. See kõik on kuidagi paranoiline või näiteks see, kui Kallas «Äripäevas» ütleb ...

Kallas teatas, et Vähi jälgis teda.

Teate, nii tühise asjaga nagu Kallase jälgimine ei ole Eesti Vabariigi peaministril aega tegelda.

Eesti poliitikas võideldakse peaminister Vähi vastu. Kallas ütleb intervjuus, et jah, Vähi valitsusel läheb raskeks, me ründame. Opositsiooni ülesanne ei ole rünnata konkreetset isikut. Opositsioon peab olema sanitari rollis, mis põhimõtteliselt peaks tähendama, et ka opositsiooni töö toob kaasa riigi tugevnemise.

Aga igasugused hirmutamised poliitikas, et nüüd nemad lähevad istuma mingile idarongile... Teate, sellega võib metsas väikest nukitsameest hirmutada, mitte eesti rahvast. Eesti rahvas on piisavalt pragmaatiline.

Olen aru saanud, et olete arvestanud kuue ministri võimaliku lahkumisega. Kui arvestatakse, siis ka valmistutakse. Ometigi on seis endine.

Teie arvates?

Minu arvates, kui te ei lükka ümber.

Mitte minu arvates.

Kohad on siis täidetud?

Põhimõtteliselt.

Ühe loogika järgi on praegu vaid üks koht vaba.

Ma mõtlesin teist loogikat.

Et igale Reformierakonna ministrist vabaks jäävale kohale on asendaja?

Põhimõtteliselt. Ma ei ole küll tegelnud enne valitsusliidu lagunemist valitsusliidu lõhkumisega. Aga valitsusliidu tegemine on mul selge...

Jaa, seda tuleb tõesti tunnistada, kui neid igal aastal teha. See oli heatahtlik märkus.

(Vastastikune naer. E.T.) Olen laupäeval ja pühapäeval selle tööga tõsiselt tegelnud. Mul on põhimõtteliselt liit, mida võiks nimetada enamusliiduks. Kuidas me täpselt vormistame, kas koalitsioonilepinguga või muude lepetega, see selgub tänase päeva lõpuks. Mul on põhimõtteliselt kabineti koosseis ka nimeliselt olemas, aga me ei ole viinud kõiki protseduure lõpuni. Mõnes küsimuses on veel pisikesed variantide võimalused - kas üks või teine. Seepärast ma ei saa praegu personaaliat avaldada. Ma ei pea ka seda õigeks, enne kui inimeste käest on saadud nõusoleku avaldused. Ja ma esitan kandidaadid presidendile, mitte ajakirjandusele.

Ma ei kahtlegi selles, kuid millal?

Tõenäolise ajagraafiku kohaselt kesknädalal sõidab peaminister Vähi presidendi juurde ja esitab ettepaneku valitsuse koosseisu muutmiseks. Täna hommikul rääkisin ka Toomas Saviga, et leida järgmisel esmaspäeval Riigikogu päevakorras aeg ministrite kinnitamiseks.

Kõige enam näib huvitavat küsimus, kes saab välisministriks. Te olete kohta pakkunud Toomas-Hendrik Ilvesele. Minu andmetel on ta algul öelnud «jaa», siis «ei», siis «jaa», siis «ei».

Te eksite. Korra on ta öelnud suuliselt «jaa», siis korranud suuliselt «jaa», siis on ta andnud kirjalikult «jaa», siis on ta korranud kirjalikult «jaa». Pärast seda on ta suuliselt öelnud «ei» ning kirjalikult «ei» ehk loobunud oma «jaast».

Kuid ometigi on ta kutsutud niiöelda valitsuse käsul Tallinna.

Ta on kutsutud peaministri poolt, presidendi nõusolekul.

Et taas ümber veenda?

Ei, olen kutsunud ta välja konsultatsioonideks. Me konsulteerime...

Selle üle, kas ta hakkab välisministriks?

Ka selle küsimuse üle. Välisministri koht vajab väga julgeid inimesi ja muidugi ka tarku. Kahtlemata on Ilves välispoliitikas üks parim kandidatuur. Ta on professionaalne välispoliitik, kelle tulek võiks ilmselt tähendada aega, et Eesti sisepoliitiline võimuvõitlus lahutatakse välispoliitikast.

Ilvest välisministriks kutsudes tõin võrdluse Genscherist, kes oli 16 aastat Saksamaal mitme valitsusliidu välisminister. Rääkisin ka opositsiooni esindajatele, et opositsiooniparteid ei peaks Ilvest hirmutama, vaid andma talle garantii. Et kui Vähi valitsus võetakse teatud aja pärast maha, siis Ilves saaks jätkata ka järgmises valitsusliidus, mille näiteks paneb kokku Isamaaliit või Reformierakond.

Mulle tundub, et välisministeeriumi aparaat tegeleb liialt palju sisepoliitikaga, mitte välispoliitikaga. Ilvese toomisega ehk saaks Eestisse professionaalse välispoliitiku, kes mitte parteipoliitikuna hakkaks pikka aega juhtima Eesti välispoliitikat.

Minu teada pole opositsiooniparteid Ilvesele sellist garantiid andnud. Pigem vastupidi: teda on niiöelda töödeldud...

Ma arvan, et hirmutatud. See on teinud ta pehmeks. Kuid Eestis on raske olukord, siin ma ei tea, kas peab olema just Ilves, aga igal juhul tugeva iseloomuga, et midagi ära teha.

Kuid Ilves ei ole ainus kandidaat?

On olemas ka teine variant. Kutsun Ilvese siia konsulteerima, kuid mitte ainult ministri koha üle. Vaid välisministeeriumi töö üle, Eesti välispoliitika üle. Ta on selle ala hea spetsialist. Temaga tuleb rääkida, kuidas kindlustada Eesti välispoliitika järjepidevus, võetud kursil kiirem edasiliikumine. Küsin ka, kas ta ei muuda nüüd veel üks kord oma otsust. Kui muudab, siis saab ta välisministriks. Kui ei muuda, siis tuleb teine.

Olete jõudnud öelda, et koos on enamusliit, mis võib arvestada 70 häälega. Kelle häältega?

Ütlesin, et umbes 70 liiget Riigikogus on suuremal või vähemal määral valmis toetama põhimõtet, et praegu ei minda valitsuse vahetamisele ega ennetähtaegsetele valimistele. Kõigi osas ei ole kavatsetud teha kokkuleppeid valitsuskoalitsiooniks, mis, ma loodan, tekib KMÜ põhjal. Tean fraktsioone, mis on ametlikult vastu, kuid mille liikmed on põhimõtteliselt nõus toetama individuaalselt.

See tähendaks vähemusvalitsust, mida võivad toetada erinevatel hääletustel erinevad indiviidid. Või tuleb tagasi eelmine liit?

Minul, erinevalt paljudest teistest läbirääkijatest, ei ole kombeks läbirääkimiste keskel esineda avaldustega. Ei ütle teile ühtegi minutit enne kui dokumendid vormistatud, kas on vähemus- või enamusvalitsus, kas tuleb koalitsioonileping ja kellega ning kes on ministrid. Mul on selline tava.

Nii puhtinimlikult: tüütuks teil juba ei lähe? Kui võtta 1992. aasta valitsus juurde, siis panete juba neljandat kokku.

Praegu on kolmanda jätk. Eks ma püüa vähemalt poole tosinani välja jõuda.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ALO LÕHMUS

Aegviidu polügooni piirkonda jääva Koitjärve metskonna metsaülem Kalev Mets on pea kohal lendavatest kuulidest tüdinud ning toetab külaelanike otsust mitte enam lubada kaitseväel kasutada küla maid manöövriteks. Keskkonnaministeeriumi arvates võib kaitsevägi aga Aegviidu polügooni edasi kasutada, kui nõustub polügooni kasutamise lepingu sõlmimisega.

Kaitseväelased teenisid Aegviidu piirkonna elanike ja metsatööliste meelepaha ära sellega, et tallasid oma soomustransportööridega Aegviidu polügooni ümbritsevaid pinnasekattega teid. Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal asuva endise Nõukogude polügooni kasutamise vastu Eesti kaitseväe polügoonina on protestinud ka mitmed looduskaitseaktivistid.

Laskeharjutuste piirkonda jääva Koitjärve küla nõukogu on otsustanud, et sõjaväge oma maadele laskeharjutusi sooritama enam ei lubata.

«Esiteks viib nende tehnika teed ja sillad väga hullu seisukorda,» selgitas Koitjärve metskonna metsaülem Kalev Mets.

Tema sõnul ei suuda kaitseväelased tagada ka tsiviilelanike ohutust, st ei suuda manöövrite piirkonda muuta kohalikele elanikele ligipääsmatuks.

«Valveposte pole piisavalt välja pandud. Seni on kohalikud elanikud sõitnud täitsa tule alla, nii et kuulid lendavad üle autode. Ka metsavaht ja metsnik on jäänud kuulirahe alla. Siiamaani on kõik õnneks läinud, aga sellised asjad meile eriti ei meeldi,» rääkis Mets.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja -kasutuse osakonna juhataja Tiit Randla sõnul käivad praegu läbirääkimised kaitseministeeriumiga, et sõlmida polügooni kasutamise tingimusi määratlev leping.

«Minu arvates tuleb aga igal Eesti kodanikul mõista, et kusagil peab sõjavägi ometi harjutama,» ütles Randla «Postimehele».

Keskkonnaministeeriumi arvates on võimalik laskeharjutusi korraldada piirkondades, kus lahingutegevuse imiteerimine ei kahjustaks Põhja-Kõrvemaa kaitseala loodust, samuti ei tohiks kaitseväelastele valmistada raskusi teedele tekitatud kahjude heastamine.

«Pealegi ei anna vaese Eesti kaitseväe tegevuse mastaapi võrrelda Nõukogude sõjaväe hordide laastavate manöövritega,» tähendas keskkonnaministeeriumi ametnik.

Tiit Randla sõnul ei toeta keskkonnaministeerium aga ideed anda polügooni maa kaitseministeeriumi hallata.

«Mõnele kaitseväe funktsionärile meeldiks, et niisugune polügoon oleks sõjaväe omandis. Meie arvame, et see peaks jääma metsanduslikuks riigimaaks, mille haldajaks oleks keskkonnaministeerium. On aga täiesti loomulik, et näiteks kergerelvade lasketiiru maa võiks kuuluda kaitseministeeriumile,» seletas Randla.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS SILDAM

Kaitseliidu kaks toetajaliiget, keda politsei süüdistab kolme inimese haavamises, visati Kaitseliidust välja.

Kaks Kaitseliidu Rapla maleva toetajaliiget, keda seostatakse Märjamaa-Rapla teel kolme inimese haavamises, arvati Kaitseliidust välja, ütles Rapla maleva pealik leitnant Rein Pajunurm eile «Postimehele».

24-aastased Timo ja Rein pandi arestimajja pärast seda, kui nende vastu esitati süüdistus, et Märjamaa ühes baaris tekkinud tüli klaarimiseks tulistasid nad laupäeva varahommikul sõiduautot Opel Kadett ning haavasid kahte meest jalgadesse ja ühte kätte. Kõik kolm kannatanut viidi Tallinna ja Rapla haiglatesse. Väidetavalt said kuulitabamusi veel kaks Märjamaa-Rapla teel sõitnud autot.

Politsei tabas ilmselgelt purjus tulistajad Raplas ning võttis neilt ära Kaitseliidule kuuluva Kalashnikovi automaadi.

«Teise nende käsutuses olnud automaadi võttis Kaitseliit ise enda hoole alla,» ütles leitnant Pajunurm.

Timo ja Rein tulid Kaitseliitu juunis 1994. «Nad vormistati toetajaliikmeteks. Mõlemad mehed olid enne Kodukaitse funktsionärid ja nad pidid hakkama Kabalas looma Kaitseliidu üksust,» rääkis Rapla maleva pealik.

Timo ja Rein said endale koju kumbki Kalashnikovi automaadi. «Jah, see on ebatavaline, et toetajaliikmele antakse selline relv. Ebatavaline on ka see, et ta üldse automaati tahab,» nentis leitnant Pajunurm.

Varem on ajakirjanduses väidetud, et Timo ja Rein otsisid Kaitseliidust kaitset «kantpeade» eest.

Praegu otsib maleva pealik vastust küsimusele, kas Timo ja Rein võtsid ööl vastu laupäeva Kaitseliidule kuuluva automaadi omavoliliselt Märjamaale kaasa või oli neil selleks kellegi korraldus. «Kaitseliitlane võib relva kaasa võtta ainult vahetult Kaitseliiduga seotud ülesannete täitmisele,» rõhutas leitnant Pajunurm.

Vastavalt kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema korraldustele alustas Rapla malev oma tegev- ja toetajaliikmete ning nende relvade põhjalikku kontrollimist.

«Kontrollime kõiki välja antud relvi, relvalubade olemasolu ja relvade hoidmise tingimusi,» ütles leitnant Pajunurm BNSile. «Inimesi on meil raske kontrollida, ehkki mõne liikme suhtes on meil tekkinud kahtlusi.»

«Postimehele» ütles malevapealik, et kaitseliitlasele antud relv peab olema kõrvalistele isikutele kättesaamatus kohas.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996