Seksikeeld alla 16-aastasega toob Strandbergi online-väitlema

FOTO: SCANPIX

Kolmapäeval kell 10 algav Postimees.ee selle aasta kolmas

online

-väitlus võtab lahata küsimuse, kas täiskasvanuga tohib seksida alates 16. või 14. eluaastast.


Praegu on see vanusepiir 14 peal, kuid Erakond Eestimaa Rohelised koos lastekaitse liidu ja UNICEFiga on teinud ettepaneku tõsta see 16 aastale.

Väidet «Täiskasvanu seks alla 16-aastasega tuleks keelata» asub kaitsma riigikogu Roheliste fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg ja talle oponeerib Eesti Väitlusseltsi võistkond koosseisus Kajar Kase ja Holger Nõmm.

Kuigi mõlema poole avakõned ilmuvad Postimees.ee's juba kell 10, algab debati interaktiivseim osa ehk ristküsitlus kell 12.

Laia vastukaja saanud online-väitluste eelmine hooaeg oli sügisel enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi. Siis debateerisid noorte tippväitlejatega erinevate erakondade Tallinna linnapea kandidaadid.

Selle hooaja avaväitluses arutlesid pastorist bioeetika nõukogu liige Meego Remmel ja noored väitlejad selle üle, kas tuleks seadustada aktiivne eutanaasia või mitte.

Hooaja teises debatis oli väitlusseltsi vastaseks sotsiaalministeeriumi vastloodud laste ja perede osakonna naiskond koosseisus Mari Kalkun ja Anniki Tikerpuu, kes kaitsesid seisukohta, et Eesti peaks keelama laste füüsilise karistamise.

Vähemalt kord kuus korraldatavate online-väitluste eesmärk on muuta arutelu erinevatel ühiskonnas aktuaalsetel teemadel sisulisemaks ning argumenteeritumaks.

Väitluse formaat on üldjoontes sama, mis sügisel. Kõigepealt esitavad mõlemad osapooled oma põhiargumendid (avakõne), sellele järgneb online-intervjuu laadne ristküsitlus, mis peaks olema väitluse kõige põnevam osa. Osapooled saavad seal teineteiselt reaalajas küsimusi küsida, samuti on koht lugejate saadetud küsimustele. Oma seisukohad võtab kumbki osapool kokku lõppsõnas.

Väitlusseltsi võistkond ei esinda tingimata oma seisukohti, vaid on valmis asetama end positsiooni, mida sageli avalikkuses ei julgeta või ei osata kaitsta. See aitab muuta ühiskondlikku debatti sisulisemaks küsimustes, millesse sageli suhtutakse pinnapealselt või emotsionaalselt.

Tagasi üles
Back